MAIRE SALU, Maa-ameti maareformi osakonna juhataja
25 aastat tagasi algas Eestis maareform eesmärgiga anda maa peremeestele ja luua eeldused selle tõhusamaks kasutamiseks. Nüüdseks on reform peaaegu lõppenud, maakatastrisse on kantud üle 96 protsendi maast ehk 4 183 900 hektarit. Sellest valdav osa (60 protsenti) kuulub eraomanikele, veidi üle kolmandiku (39 protsenti) riigile ja 1 protsent omavalitsustele. Moodustatud on ligi 650 000 katastriüksust.
Maareformi elluviijad ja vahetud korraldajad on omavalitsused ja maavalitsused. Kõigepealt tuleb neil kindlaks teha, kas mõni eraisik on esitanud konkreetsele maatükile tagastamise või erastamise nõude. Kui mitte, siis selgitatakse välja, kas see maatükk on ehk vajalik kohalikule omavalitsusele. Kui ka omavalitsus seda ei vaja, siis jäetakse maa riigi omandisse.
Praeguseks on maareform jõudnud nii kaugele, et peaaegu kõik eraomanike nõuded on täidetud. Nüüd on omavalitsustel oluline määratleda oma kogukonna huvid (näiteks kuhu tuleb lasteaed, mänguväljak, tee) ja astuda samme, et saada selleks vajaliku maa omanikuks. Ka riigil on veel riigimaade vormistamisega üksjagu tööd. Kõige suuremas mahus tegelevad maade riigi omandisse jätmisega RMK ja maa-amet.
Järgmine maareformi samm on maaüksuse moodustamine kas mõõdistamise teel või kaardimaterjalil. Maa vormistamise käigus pole haruldased juhtumid, kus selgub, et riigimaa on omavoliliselt kasutusse võetud. Arvatakse, et maa ei kuulu kellelegi ja tehakse sellest laoplats, grillimiskoht, autoparkla; istutatakse põõsaid, pannakse kartuleid, rajatakse park jne. Kui reformitoimingud jõuavad sellise maani, siis palutakse omavolilisel kasutajal teatud aja jooksul maa endine seisund taastada. Nii nagu igasugust vara, saab ka maad kasutada ainult omaniku loal ja tingimustel.
Veel reformimata maa kuulub riigile ja selle kasutamiseks on ka seaduslikud võimalused olemas. Näiteks maavanem saab põllumaad anda põllumajanduslikuks tootmiseks ajutisse kasutusse. Aga see kasutus on tõepoolest lühiajaline, kestes nii kaua, kuni riik jõuab maaüksuse reformida ehk ametlikult vormistada. Tulevast era- ja omavalitsuse maad ajutisse kasutusse ei anta.
Maareformi on läbinud see maa, mis on saanud peremehe ja kantud maakatastrisse. Kui maa on vormistatud riigi omandisse, korraldab maa-amet sellele võimalikult kiiresti kasutaja või uue omaniku leidmise. Kuna tegu on riigivaraga, toimub maa müük või rentimine enampakkumise korras. Müüki suunatakse enamasti väiksema pindalaga põllutükid. Väärtuslikku põllumaad riik ei müü, vaid jätab reservmaaks ja annab viieks aastaks rendile. Nii rendi kui ka müügi korral on senisel maakasutajal eelis, kui eelnevalt oli üle poole pakutatavast maast tema kasutuses. Sellisest eesõigusest teavitatakse maakasutajat enne enampakkumise läbiviimist. Maa rendi- ja müügihind kujuneb enampakkumise teel.
Omavalitsuste andmetel on eraomaniku ootel olevaid maid veel 20 000 hektarit või isegi rohkem – see on maa, millele esitatud erastamise või tagastamise nõuded on seni lahendamata. Miks asjad venivad? Peamiselt seetõttu, et menetlusega seotud isikud on kadunud või surnud ja/või on tegu dokumentideta ja lagunenud ehitistega. On ka pikaks veninud kohtusaagasid. Reegel on selline, et kui maatüki vastu on konkreetne huvi, siis hakkavad ka selle erastamise ja tagastamise toimingud lõpetamise suunas liikuma. Väga oluline on siinjuures ka omavalitsuse initsiatiiv ja tahe. On hea, et paljudes kohtades on veel olemas pikaajalise maareformi kogemusega ametnikke, kes tõhusalt oskavad maareformi panustada.
Maareformi erinevatest valdkondadest on kõige vähem tegeletud hoonestusõiguse seadmisega. Probleemiks on see, et ei ole välja selgitatud ehitise omanikke või pole neile selgitatud võimalusi ehitise aluse maa omandamiseks või hoonestusõiguse seadmiseks. Teatavasti on riik loonud ehitise omanikele täiendava võimaluse saada ehitise juurde kuuluva krundi omanikuks. Kui seda võimalust ei kasutata, jääb maa riigile ja ehitise omanikule jääb üksnes ehitise ja selle juurde kuuluva maa kasutusõigus. Seega peaks iga ehitise omanik välja selgitama, kas tema hoonete juurde kuuluv maa on kantud kinnistusraamatusse ja kui ei ole, siis pöörduma valla- või linnavalitsuse poole, et teada saada, millised toimingud on maa vormistamiseks vajalik teha.
Maareformil täitub peagi veerand sajandit. Omavalitsused ja maavalitsused on teinud tublit tööd – mõnes maakonnas on lausa 98 protsenti maast reformitud. Reformiga on pandud alus maa tsiviilkäibe tekkimisele, mis omakorda on mõjutanud kogu meie majandust. Nüüd tuleb teha tugev lõpuspurt, maareform lõpetada, et kogu maa saaks omaniku. See annab ka põllumeestele võimaluse pidada maa kasutamise osas läbirääkimisi ja sõlmida pikemaajalisemaid kokkuleppeid. Kindlustunne maaküsimustes on meile kõigile oluline.
Maakatastrisse on kantud üle nelja miljoni hektari maad, sellest haritavat maad ligi miljon.Reformimata maad on umbes 167 000 hektarit.2015. aastal suunatakse müügi enampakkumisele 3880 hektarit, sellest põllumajandusmaad 2300 hektarit, ning rendi enampakkumisele ligi 4000 hektarit.Maareform riigimaade osas peab olema lõpetatud 2017. aasta 31. detsembriks.
