Kolga kooli 7. ja 8. klassi õpilased paigaldasid noorte kogunemiskohaks kujunenud hoonele aknaluugid pärandivaderite talgutel.
Kolga kool osaleb taas üle-eestilises pärandivaderite projektis. Pärandvaderlus tähendab, et kodukandist leitakse kultuuripärandi objekt, noored hakkavad selle vaderiteks – korrastavad ja hoiavad.
Esmakordselt osaleti 2015. aastal, siis viis projektijuht Melika Kindel noored Iisaka lambakasvatus- ja käsitöötallu, kus aidati laduda kiviaeda, puhastada muistsete põldude ala kadakatest ja koristada Kahala Hiiemetsast prügi.
Tänavu sooviti jälle projektis kaasa lüüa, Kolga muuseumi juhataja Ulvi Meier pakkus, et hooldatav-hoitav objekt võiks olla mõisa endine aednikumaja, mis on mõisapargi ääres ja jääb õpilaste koolitee lähedale. Juba aastaid on see lagunev väike maja olnud kohalike noorte kogunemiskoht, käiakse hängimas, ka lõhkumas. Hoone on ehitatud mõisa aedniku elumajaks, hiljem oli seal saun.
Projektijuht Melika Kindel: „Mõte ja soov on, et noored ei tuleks enam maja lõhkuma, kui on ise panustanud selle korrastamisse. Maja enamik aknaid on luukidega, kuid kahel aknal katted puudusid ja sealtkaudu käidi hoones sees. Otsustasime, et teeme kõigepealt nende akende jaoks uued luugid ja paneme ette. Edaspidi plaanime ka vanad luugid vahetada uute vastu, projekt jätkub kevadel.“
Appi paluti Kolga kooli tööõpetuse õpetja Kristo Pärn ja kunstiõpetaja Cornelia Kerm. Noortel tuli esmalt teha kavandid, ühe akna luukidele maaliti lehtedes puu ja teisele lillepott, milles tärkav taim. Koolitundides tehti luugid valmis, värviti ja kanti joonistused peale.
Pärandvaderite talgupäev oli neljapäev, 1. novembril. Kohal oli muinsuskaitse vaneminspektor Ly Renter. Luugid paigaldati koos Kolga mõisa esindaja Meelis Rondoga. Ulvi Meier rääkis õpilastele aednikumajast, mõisa kunagistest kasvuhoonetest ehk triiphoonetest ja köögiviljaaiast ning tegi ekskursiooni mõisapargis.
Uued luugid lõhuti
Juhtus nii, et uued luugid said ees olla vaid mõne päeva, nädalavahetusel oli käidud neid lõhkumas. Üks luuk on saanud rohkem kannatada, teine vähem.
Melika Kindel kinnitab, et luugid tehakse korda ja kevadel jätkatakse järgmiste luukidega: „Oleme optimistid ja usume, et me ettevõtmisest on kasu. Need noored, kes luuke tegid ja osalesid paigaldamisel, olid õnnetud, et juba lõhuti. Katkisi luuke märkas üks talgutel osalenud õpilane ja andis sellest teada – see näitab, et projektis kaasa teinud noored hoolivad. Elus juhtub teinekord nii, ühed panustavad ja on teisi, kes ei pea sellest lugu. Aga tuleb jääda endale kindlaks ning edasi panustada. Muutus ei sünni üleöö, kuid püüame kaasata võimalikult palju noori, rääkida ja veel kord rääkida, et miks tuleb hoida seda, mille teised on teinud.“
Ulvi Meier: „Kõnelesin noortele talgutel, kui ilusas ja ajalooliselt võimsas kohas me siin Kolgas elame. Hoiame seda!“
Meelis Rondo jutustas, kuidas aednikumaja on korduvalt suletud, aga ikka kogunevad sinna noored ning aknaluuke tõmmatakse lahti: „Kaugem mõte on, et koostöös kooli, muuseumi, kogukonna ja Kuusalu vallaga arendada aednikumajast koht, kus noored saaksid koos olla ja tegutseda. Ühes kasvuhoonest võiks teha talveaia. Mõisapargi saaks kujundada noortele loodusõppe ja luuremängude kohaks. Noored aitaksid aednikumaja ja mõisaparki korras hoida. Kaugemas tulevikus võiks mõisas olla oma aednik, kellele annaks selles majas tööruumi.“
Pärandvaderite projekt on käivitatud Norra Kultuuripärandi Fondi projekti „Hoolda pärandipaika“ eeskujul. Eestis alustati pilootprojektiga 2015. aastal. Pärandivaderite tänavust projekti toetavad kultuuriministeerium ja hasartmängumaksu nõukogu, KÜSK, riigikantselei EV100 toimkond, koostööpartner on muinsuskaitseamet. Projekti raames tehtud kulutusi hüvitatakse 250 euro ulatuses. Kolga pärandvaderitel kulus raha puitmaterjalile, välisvärvidele ja töökinnastele.