Kolga muuseumi uus näitus kannab pealkirja „Valge kuld või valge surm“. Infot saab soola kasutamise ja soolatooside ajaloost, soolaga kauplemisest ja salaveost, ravitsemisest ja nõidumisest.
Kolga muuseumi juhataja Ulvi Meier rääkis Sõnumitoojale, et soolatemaatika on tema salaarmastus ja mõte teha soolateemalist näitust on küpsenud kaua. Ta on käinud soolast rääkimas Leesil ja kavatseb teha Kolgas ettekande ka muuseumiööl, 18. mail.

Ulvi Meier: „Võtsin ühendust gurmeesooladega tegeleva firmaga Salt`SUP, töötajad tulid hea meelega kohtuma. Klaasi alla on seatud soolanäidised, kokku 17 erinevat. Looduslikke soolamineraale on eri värvi ja jahvatusega, on helbeid, suurema- ja väiksemateralisi. Näha saab maailma mitmes paigas toodetud soolasorte, ka Prantsuse fleur de sel, India kuulsat musta soola Kala Namak, Inglise Maldonsoola. Firma antud soolasid on võimalik ka maitsta.“
Soolatoose on muuseumile näituse jaoks saadud neilt, kes üleskutsele reageerisid ja oma erakogudest kasutada lubasid. Vitriinidesse on seatud Juminda poolsaarelt Hilja Väravase ja Meeli Lehise, Tsitrest Tiiu Lepnurme, Vahastust Valli Gebruki ja Ulvi Meieri soolatoosid. Ka on seal Alatskivi Kivi kõrtsi perenaiselt Aigne Taskalt saadud soolatooside kogu. Seda märkas Ulvi Meier Alatskivi külastades – igal laual oli kõrtsis isemoodi soolatoos.
Üks huvipakkuv tekst on näitusel kirjeldus sellest, kuidas mõisnik Jakob Pontus Stenbocki ajal keedeti 18. sajandil mereveest soola, tookord oli tekkinud soolapuudus. Merevett keedeti suurtel pannidel, kokku 56 tundi. Sel viisil saadud soola oli müüdud Tallinnas turul kokku mitu tonni.