
„Tänavune aasta on põllumehe jaoks olnud väga eriline, põhiline teraviljasaak koristati augustis ära vaid kolme nädala jooksul,“ märkis Alavere tulundusühistu Alvar MÜ juht Jaanus Kalev.
Eelmisel suvel kuivatati Alvar MÜ viljakuivatis juulis 11 000 tonni vilja, augustis 10 000 ning veidi ka septembris. Tänavu käis augustis Alvari kuivatist läbi 21 000 tonni vilja.
Viljalõikuse ajal oli TÜ Alvar kuivatil väga suur koormus, viljatoojatest tekkisid järjekorrad. Jaanus Kalev kommenteeris, et külviajad olid ettevõtetel samad ja ka vili valmis samal ajal, heade ilmadega suudavad kaasaegsed kombainid palju vilja üles võtta ning saagikus oli tänavu keskmisest kõrgem. Selle tõttu toodi vilja korraga väga palju ja oli ka eri sorte.
„Me labor töötas suure koormusega. Esmalt tuleb analüüsida, kas vili sobib toiduks või loomasöödaks, ning toiduvilja peab põhjalikumalt analüüsima. Kohati võtsime päevas vastu 1000-1500 tonni, keskmiselt on toodud 25-30 tonni. Mõni viljaauto pidi teinekord tund aega ootama, aga saime hakkama,“ rääkis ta.
Jaanus Kalev kasvatab ka ise teravilja, tema Ollimäe talul oli tänavu vilja 160 hektaril, kahe pojaga kokku on neil Anija, Raasiku ja Kose vallas viljapõlde 500 hektaril.
„Nisusaagid olid head, kuigi talv võttis umbes 55 hektarit talivilju ära ja tuli ümber külvata. Oder oleks võinud veidi parem olla, hernes sai põuast kahjustada ning saak jäi väikeseks. Õnneks pääsesime Euroopa kuumusest ning saime ka vihma,“ rääkis Jaanus Kalev.
Järgmine aasta teeb teda murelikumaks: „Kevad tundub tume, sest Putin keeras gaasikraanid kinni ning Leedu üks suuremaid lämmastikutootjaid pani tootmise kolmeks kuuks seisma, sest lämmastikutootmisel on gaas põhikomponent. Seetõttu ei pruugi kevadel väetisi saada. Väheneb ka taimekaitsevahendite osakaal, sest nende tootmiseks on samuti vaja gaasi. Viljasaagid võivad jääda kesiseks.“

Koplimäe Agro saagid jäid kehvaks
Anija vallas 1400 hektaril vilja kasvatava OÜ Koplimäe Agro omanik Ago Pärnamäe märkis, et ühelgi aastal pole viljakoristus nii varakult lõppenud. Tänavune vili sai septembri alguseks enam-vähem võetud, vaid uba on veel põllul. „Aga saak on vilets, vili kuivas ära,“ tõdes ta.
Ago Pärnamäe märkis, et põuane suvi on põllumehe jaoks hullem kui sajune, sest vihmaga vili kasvab, kuigi seda on keeruline koristada, põua puhul pole, mida koristada.
Talinisu saadi Koplimäe Agro põldudelt 3 tonni hektarilt, talirapsi sama palju, heaks saagiks peab Ago Pärnamäe 4-5 tonni hektari kohta. Taliodra ja varajase odra saak oli 5 tonni hektarilt loodetud 6-7 tonni asemel: „Kuivatamise kulud on poole kallimad kui eelmisel aastal. Elektrile kulus eelmise aasta augustis 5000 eurot, sel aastal 10 000 eurot.“
Pool viljast on müüdud, pool hoiustatakse lootuses, et vahepeal langenud viljahinnad taas tõusevad.
Koplimäe Agro juht tõdes, et käesoleva aasta suur probleem on talikülvid: „Talivilja külvamine on lõpufaasis, kuid vili ei idane, sest vihma ei ole. Sellist põuast augustit ja septembri algust ei ole varem olnud.“
Leedikõrve Taimekasvatusühistu saak oli mullusest parem
Leedikõrve Taimekasvatus-ühistul harib maad Kahala, Hirvli, Sigula ja Kosu külades kokku 650 hektaril.
Ettevõtte juht Jaanus Hein kõneles, et põuaste suveilmade tõttu oli saak põldudel ebaühtlane, kuid kokkuvõttes parem kui mullu: „Kuivades kohtades oli vili kehvem, aga madalamatel põldudel, kus vihmastel suvedel vilja kätte ei saanud, oli nüüd ilus vili. Parimatelt põldudelt saime 6 tonni hektari kohta, keskmiselt tuli vilja 4 tonni hektarilt.“
Ka Leedikõrve Taimekasvatusühistul on kogu vili koristatud, koristustöö sai tehtud kuu ajaga, alustati 25. juulil ja lõpetati 25. augustil. Põhiliselt kasvatatakse teravilja ja rapsi, ligi pooltel põldudel on talivili.
Jaanus Hein kurtis samuti, et suur hinnatõus teeb muret: „Elektriarve saime augusti eest väga suure, ei osanud arvatagi, et nii suure. Aga midagi ei ole teha, kogu vilja kuivatasime augustis, kui kohati olid ikka väga kõrged elektrihinnad. Sügisel vähendasime põldudel väetise norme. Käesolev aasta saab veel varutud väetisega üle elatud, aga edasi enam ei tea, kuidas kujuneb. Oleme hakanud rohkem sealägaga väetama. Kohalikele inimestele see ei meeldi, kirtsutavad haisu pärast nina. Samas masinad on võimsad ning ühe kuni kolme päevaga veab läga põldudele ära. Vanasti veeti sealäga põldudele aastaläbi, tänapäeval on seda haisu mõnel päeval.“
Ta tõdes, et kuna vili on müümata ja nende ettevõte ootab, milliseks hind börsil kujuneb, on hooaja kokkuvõtted veel tegemata: „Maa on olemas ja seda harida tuleb, kuigi meie kandi paepealsetel maadel on see pigem hobimajandus. Meil pole selliseid põlde, kui on Kesk- ja Lõuna-Eestis, kus vilja saadakse 9-10 tonni hektarilt. Aga töökohad on olemas, Leedikõrve Taimekasvatusühistu viis töötajat saavad tööd ja palka.“
Aruküla viljakasvatajat jahmatas elektriarve
Raasiku valla teraviljakasvatajal Ivo Eenpalul on viljapõlde ka Anija, Rae ja Jõelähtme vallas, kokku 1350 hektaril. „Kvaliteet on tänavusel aastal väga hea, lihtsalt osadel põldudel, mis jäid kuiva kätte, on saagikus madal,“ lausus ta.
„Heaks võib lugeda taliotra. Talinisu oli kehvem kui eelmisel aastal, siis saime hektarilt ka 8 tonni, tänavu oli kõige parem saak üle 6 tonni hektarilt. Suviviljadest tuli hernest üle 3 tonni hektarilt, selle aasta kohta päris hea. Suviodra saak oli seinast seina, niiskematel maadel on hea, mis on põuakartlikumad, seal kehvake. Odra puhul on väga oluline, kas on varajane või hiline sort. 2008. aastal, mis oli samuti põuane, sain aru, et kui varases kasvufaasis on kuum, siis varajane suvioder kuivab ära ja saaki ei anna. Pärast seda olen suviodra asendanud peamiselt taliodraga või kasvatan hiliseid sorte, mis elavad põuaperioode paremini üle.“
Ka Ivo Eenpalule teeb muret, et kuivade ilmade tõttu ei pruugi äsja külvatud taliviljad tärgata: „Mina külvasin sel aastal otse, ilma harimata maale, see ehk aitas niiskust natuke paremini säilitada, aga kus on ette haritud, oli nii kuiv, et traktorit ei näinudki, ainult tolmupilv sõitis mööda põldu ringi.“
Vilja kokkuostuhinnad on Ivo Eenpalu sõnul võrreldes mullusega praegu kaks korda kallimad, kuid väetiste hind tõusnud neli korda. Augusti elektriarve jahmatas: „Kuivatan oma vilja ise. Seni on kõige kõrgem elektriarve olnud 2007. aastal, kui oli väga märg suvi. Siis oli viljakoristamise ajal arve alla 3000 euro kuus. Äsja sain Eesti Energialt augustikuu arve – 11 000 eurot. See ei ole normaalne, kui poliitikud ütlevad, et makse ei tõsta, kuid siis kirjutab riigifirma selliseid arveid.“