Kol­ga muu­seum avab näi­tu­se fon­di­hoid­ja GIT­TA TRUU­SI koo­li­tööst – rah­vus­li­kust kä­si­töö­st

2165
Kol­ga muu­seu­mi fon­di­hoid­ja GIT­TA TRUUS ja te­ma val­mis­ta­tud sti­li­see­ri­tud kleit man­ne­kee­ni sel­jas.

Sa­maaeg­selt saab vaa­da­ta Tar­tu män­guas­ja­muu­seu­mist Kol­ka too­dud näi­tust „Ki­ri ka­ri“.

Kuu­sa­lus õmb­le­ja ja ak­tiiv­se ise­te­ge­vus­la­se­na tun­tud Git­ta Truus on ala­tes ok­toob­rist Kol­ga muu­seu­mi fon­di­hoid­ja. Kaks aas­tat ta­ga­si il­mus Sõ­nu­mi­too­jas lu­gu „Git­ta Truus taas­tas Kuu­sa­lu ki­hel­kon­na ro­he­li­se trii­bu­must­ri“. Sel­les kir­jel­das ta, kui­das hak­kas Vil­jan­di Kul­tuu­ria­ka­dee­mia rah­vus­li­ku kä­si­töö osa­kon­na tu­den­gi­na uu­ri­ma Kuu­sa­lu ki­hel­kon­na rah­va­rõi­vas­te au­tent­seid too­ne ning avas­tas, et vär­vid olid kir­ka­mad, kui nõu­ko­gu­de ajal olu­de sun­nil too­de­tud see­li­ku­kan­gal.

Nüüd­seks on Git­ta Truus jõud­nud rah­vus­li­ku teks­tii­li eria­lal vii­ma­se­le, nel­jan­da­le kur­su­se­le ning avab Kol­ga muu­seu­mi ju­ha­ta­ja Ul­vi Meie­ri är­gi­tu­sel näi­tu­se „Oma käe­ga loo­du“. Nä­ha saab Git­ta Truu­si ja ta kur­su­se­kaas­las­te val­mis­ta­tud ese­meid – rah­va­rii­deid, tek­ke, vai­pu, suk­ki, kin­daid ja rand­me­kat­teid – ning õpin­gu­te käi­gus teh­tud tööp­roo­ve ja nen­dest koos­ta­tud kaus­tu. Näi­tus on osa õp­pe­töös et­te näh­tud prak­ti­kast.

Git­ta Truus: „Näi­tus on ha­riv, tut­vus­ta­me Ees­ti eri piir­kon­da­de kä­si­töö­teh­ni­kat rah­va­riie­te val­mis­ta­mi­sel. Olen käi­nud õpin­gu­te käi­gus pal­ju­des muu­seu­mi­des, tut­vu­nud au­tent­se­te rah­va­riie­te­ga, joo­nis­ta­nud ma­ha must­reid. Rah­va­rii­deid on Tar­tu, Pär­nu, Rak­ve­re, Har­ju muu­seu­mis, Se­tu­maa ja Mu­hu muu­seu­mis, ka Hiiu­maal ja Saa­re­maal.“

Veel on näi­tu­sel Git­ta Truu­si ka­van­deid ning kõr­val ka nen­de põh­jal val­mis­ta­tut – sti­li­see­ri­tud rõi­vad, mil­le juu­res on ka­su­ta­tud rah­va­riie­te must­reid ja mo­tii­ve.
Sep­temb­rist Kol­ga muu­seu­mi ju­ha­ta­ja ame­tis­se asu­nud Ul­vi Meier kii­dab, et nii ilu­sas­ti ja pee­nelt teh­tud kä­si­tööd on lau­sa ka­de vaa­da­ta: „Soo­vi­tan tul­la näi­tu­se­ga tut­vu­ma. Kes teab, mi­da tä­hen­dab täp­ne tik­ki­mi­ne, hee­gel­da­mi­ne ja ku­du­mi­ne, os­ka­vad se­da töö­roh­kust nä­ha ja hin­na­ta. Kä­si­tööõ­pe­ta­ja­tel ja güm­naa­siu­mi­nei­du­del soo­vi­tan kind­las­ti tul­la, mõ­ni­gi noor võib saa­da är­gi­tust ja min­na rah­vus­lik­ku teks­tii­li õp­pi­ma.“

Näi­tu­sel on ka vil­la­ne sti­li­see­ri­tud kleit, sea­tud man­ne­kee­ni­le. Se­da klei­ti on Git­ta Truus kand­nud mit­mel pool ning kui­gi pa­lu­ti Ees­ti Rah­va Muu­seu­mis­se näi­tu­se­le, ot­sus­tas klei­ti sin­na mit­te an­da – siis po­leks saa­nud käe­so­le­val tal­vel se­da kan­da. Kol­ga näi­tus on üle­val jaa­nua­ri lõ­pu­ni, veeb­rua­ri kül­ma­del päe­va­del saab veel ka­su­ta­da.

Näi­tu­se­ga seo­ses on Kol­ga muu­seu­mi üles pan­dud kangastel­jed, kü­las­ta­ja­tel on või­ma­lus ise proo­vi­da, kui­das käib kalt­su­vai­ba ku­du­mi­ne.

Kol­ga muu­seu­mi ju­ha­ta­ja UL­VI MEIER hoiab käes rah­vus­li­ku must­ri­ga kä­pik­nuk­ku näi­tu­selt „Ki­ri ka­ri“.
Kol­ga muu­seu­mi ju­ha­ta­ja UL­VI MEIER hoiab käes rah­vus­li­ku must­ri­ga kä­pik­nuk­ku näi­tu­selt „Ki­ri ka­ri“.

„Ki­ri Ka­ri“ – ANU RAUA koo­tud loo­mad
Kä­si­töö tee­ma­ga haa­kub Kol­ga muu­seu­mi tei­ne väl­ja­pa­nek – Tar­tu Män­guas­ja­muu­seu­mist on saa­de­tud ki­ri­loo­mad ja -lin­nud. Need te­ge­la­sed on teks­tii­li­kunst­nik Anu Raua raa­ma­tust „Ki­ri ka­ri“. Ki­ri tä­hen­dab sel­les kon­teks­tis must­rit – te­gu on kä­sit­si koo­tud-ti­ki­tud loo­ma­de­ga, neid kau­nis­ta­vad rah­vus­li­kud must­rid. On kä­pik­nuk­ke ja peh­meid loo­mi. Näi­tu­se va­hen­das Ul­vi Meie­ri mi­nia Liis Re­ha, kes töö­tab män­guas­ja­muu­seu­mis.

Li­saks on näi­tu­sel pi­si­ke­si peh­meid pi­hu­loo­mi. Kõr­val on ka vas­ta­vad raa­ma­tud: Anu Raua „Ki­ri ka­ri“ ja Ch­ris­ti Küt­ti „Pi­hu­loo­mad“.

Ul­vi Meier: „Taht­si­me, et las­tel oleks, mi­da imet­le­da, kui emad-va­nae­mad uu­ri­vad tu­den­gi­te kä­si­tööd. Ning soo­vi­si­me luua muu­seu­mis­se jõu­lu­mee­leo­lu. Kä­pik­nuk­ku­de­ga män­gi­des saa­me las­te­le näi­tust põ­ne­va­maks muu­ta. Sa­mas on või­ma­lik sel­lis­te to­re­da­te loo­ma­de kau­du tut­vus­ta­da las­te­le au­tent­seid must­reid. Emad-va­nae­mad­ki leia­vad siit mõt­teai­net, kui­das lap­se­le män­gu­loom val­mis­ta­da. Mi­na olen 80nda­tel aas­ta­tel oma las­te­le peh­meid män­guas­ju teinud, sest poest pol­nud eri­ti võt­ta. Need ei ol­nud küll nii meis­ter­li­kult teh­tud, pro­fes­sio­naal­sed kä­si­töö­meist­rid-kunst­ni­kud on hoo­pis tei­ne ta­se.“

Muu­seu­mi ju­ha­ta­ja on näi­tu­se elav­da­mi­seks väl­ja pan­nud ka en­da va­na kiik­ho­bu, oma ko­du pöö­nin­gult lei­tud va­naaeg­se pui­dust lap­se­vank­ri ning nu­ku­vank­rid ja va­nu nuk­ke.

Eelmine artikkelAni­ja val­la esin­da­jad HO­Lis
Järgmine artikkelKAJA PIIR­FELDT Ani­ja val­last on pa­rim maa­ma­jan­du­se­ria­la õpe­ta­ja