
Samaaegselt saab vaadata Tartu mänguasjamuuseumist Kolka toodud näitust „Kiri kari“.
Kuusalus õmbleja ja aktiivse isetegevuslasena tuntud Gitta Truus on alates oktoobrist Kolga muuseumi fondihoidja. Kaks aastat tagasi ilmus Sõnumitoojas lugu „Gitta Truus taastas Kuusalu kihelkonna rohelise triibumustri“. Selles kirjeldas ta, kuidas hakkas Viljandi Kultuuriakadeemia rahvusliku käsitöö osakonna tudengina uurima Kuusalu kihelkonna rahvarõivaste autentseid toone ning avastas, et värvid olid kirkamad, kui nõukogude ajal olude sunnil toodetud seelikukangal.
Nüüdseks on Gitta Truus jõudnud rahvusliku tekstiili erialal viimasele, neljandale kursusele ning avab Kolga muuseumi juhataja Ulvi Meieri ärgitusel näituse „Oma käega loodu“. Näha saab Gitta Truusi ja ta kursusekaaslaste valmistatud esemeid – rahvariideid, tekke, vaipu, sukki, kindaid ja randmekatteid – ning õpingute käigus tehtud tööproove ja nendest koostatud kaustu. Näitus on osa õppetöös ette nähtud praktikast.
Gitta Truus: „Näitus on hariv, tutvustame Eesti eri piirkondade käsitöötehnikat rahvariiete valmistamisel. Olen käinud õpingute käigus paljudes muuseumides, tutvunud autentsete rahvariietega, joonistanud maha mustreid. Rahvariideid on Tartu, Pärnu, Rakvere, Harju muuseumis, Setumaa ja Muhu muuseumis, ka Hiiumaal ja Saaremaal.“
Veel on näitusel Gitta Truusi kavandeid ning kõrval ka nende põhjal valmistatut – stiliseeritud rõivad, mille juures on kasutatud rahvariiete mustreid ja motiive.
Septembrist Kolga muuseumi juhataja ametisse asunud Ulvi Meier kiidab, et nii ilusasti ja peenelt tehtud käsitööd on lausa kade vaadata: „Soovitan tulla näitusega tutvuma. Kes teab, mida tähendab täpne tikkimine, heegeldamine ja kudumine, oskavad seda töörohkust näha ja hinnata. Käsitööõpetajatel ja gümnaasiumineidudel soovitan kindlasti tulla, mõnigi noor võib saada ärgitust ja minna rahvuslikku tekstiili õppima.“
Näitusel on ka villane stiliseeritud kleit, seatud mannekeenile. Seda kleiti on Gitta Truus kandnud mitmel pool ning kuigi paluti Eesti Rahva Muuseumisse näitusele, otsustas kleiti sinna mitte anda – siis poleks saanud käesoleval talvel seda kanda. Kolga näitus on üleval jaanuari lõpuni, veebruari külmadel päevadel saab veel kasutada.
Näitusega seoses on Kolga muuseumi üles pandud kangasteljed, külastajatel on võimalus ise proovida, kuidas käib kaltsuvaiba kudumine.

„Kiri Kari“ – ANU RAUA kootud loomad
Käsitöö teemaga haakub Kolga muuseumi teine väljapanek – Tartu Mänguasjamuuseumist on saadetud kiriloomad ja -linnud. Need tegelased on tekstiilikunstnik Anu Raua raamatust „Kiri kari“. Kiri tähendab selles kontekstis mustrit – tegu on käsitsi kootud-tikitud loomadega, neid kaunistavad rahvuslikud mustrid. On käpiknukke ja pehmeid loomi. Näituse vahendas Ulvi Meieri minia Liis Reha, kes töötab mänguasjamuuseumis.
Lisaks on näitusel pisikesi pehmeid pihuloomi. Kõrval on ka vastavad raamatud: Anu Raua „Kiri kari“ ja Christi Kütti „Pihuloomad“.
Ulvi Meier: „Tahtsime, et lastel oleks, mida imetleda, kui emad-vanaemad uurivad tudengite käsitööd. Ning soovisime luua muuseumisse jõulumeeleolu. Käpiknukkudega mängides saame lastele näitust põnevamaks muuta. Samas on võimalik selliste toredate loomade kaudu tutvustada lastele autentseid mustreid. Emad-vanaemadki leiavad siit mõtteainet, kuidas lapsele mänguloom valmistada. Mina olen 80ndatel aastatel oma lastele pehmeid mänguasju teinud, sest poest polnud eriti võtta. Need ei olnud küll nii meisterlikult tehtud, professionaalsed käsitöömeistrid-kunstnikud on hoopis teine tase.“
Muuseumi juhataja on näituse elavdamiseks välja pannud ka enda vana kiikhobu, oma kodu pööningult leitud vanaaegse puidust lapsevankri ning nukuvankrid ja vanu nukke.