Näitusel „Vanale nukule uus elu“ on Raplamaa käsitöömeistri JUTA BLANDE nukumaailm.
„Vanamees ää mine sinna“, „Sõit laadale“, „Kõrts“, „Veimevakk“, „Talutöö ja talupere“, „Karjalapsed“, „Meil aiaäärne tänavas“, „Kungla rahvas“, „Pulmad“ „Saarteainelised rahvariided“, „Laulupidu“, „Balti kett“ – need ja veel paljud teised sildid tutvustavad Kolga muuseumi uuel näitusel Juta Blande riietatud nukkudest seatud kompositsioone. Ümmargusele lauale on seatud nukud mõisa härrasrahva tegevustes, kõrvalasuva akna lauale on pandud nukud, mis kujutavad talurahvast ja moonakaid – aknast paistab Kolga mõisa peahoone, mis annab ekspositsioonile täiendava tausta ja mõtteainet. Näitus pajatab eesti rahva elust ja ajaloost.
Juta Blande nukud jõudsid Kolka muuseumi juhataja Ulvi Meieri kutsel. Juhataja kuulis suvel ühelt tuttavalt, et Hageri muuseumis oli selline näitus, käis seal vaatamas ja palus Juta Blande kontakte.
Ulvi Meier: „Sain kokkuleppele ning paar nädalat tagasi tõime Juta Blande koos nukkudega me muuseumisse, panime ekspositsiooni paika. Tulge vaatama, meister on nukud riietanud temaatiliselt, kõik nukurõivad ja osad nukud on ta enda valmistatud. On, mida imetleda, näeb peent käsitööd ja igal nukul on oma ilme. Kõik see kokku on humoorikas ja vahva ekspositsioon.“
Juta Blande on pensionär, elab Raplamaal Kodilas, kus töötas klubijuhatajana. Klubi oli kooliga samas majas ning ta juhendas õpilaste ja täiskasvanute näiteringri. Kui hakkas juhendama nukuteatri ringi ehk nukuringi, asus nukke valmistama ning ka koguma ja neile rõivaid õmblema.
Kui jäi pensionile, on ta peamiselt äratanud uuele elule sellised nukud, millega enam ei mängitud. Vanu nukke on talle kinkinud sõbrad ja tuttavad, ka võõrad inimesed, ning ise on ostnud taaskasutuspoodidest. Osad nukud on jalgadeta, neile on teinud pikad seelikud-kleidid ja pannud aluste peale nii, et jalgade puudumine välja ei paistaks. Riiete jaoks materjali ja aksessuaare otsib kaltsukatest, kangapoodidest, turult.
Peale temaatiliste nukkude, mida seab näituste jaoks tegevustesse, on ta valmistanud nukke müügiks ning kinkinud ära. Müünud on peamiselt rahvariiete ainetel õmmeldud rõivastega nukke. Kui kingitud-müüdud juurde arvestada, on Juta Blande käe all saanud uued riided ligi 400 nukku.
Nukumeister kirjeldab, et tema nukud on otsekui oma töö ära teinud lapsi lõbustades ja nüüd jäänud pensionile ehk vaatamiseks, neile on antud uus elu näitusenukkude ja suveniiridena.
Juta Blande nukkude näitusi on olnud alates 2009. aastast mitmel pool, peamiselt Raplamaal. Kolga näitus on järjekorras 26.
Juta Blande rääkis Sõnumitoojale, et viimati üles seatud näitus Hageri muuseumis oli palju väiksemal pinnal kui Kolga muuseumis: „Mõisateemaliste nukkude jaoks on Kolgas leitud just õige koht. Mõisanukke mul päris igal näitusel pole väljas olnud, aga Hagerisse paluti ja tegin sinna veel mõned nukud juurde.“
Ta jutustas, et transportimisel saavad nukud sageli kannatada, neid tuleb korrastada. Hageri muuseumi ja Kolga näituse vahepeal olid nukud ühel päeval välja pandud Raplamaal Iira küla aastapäevapeol, kus hakkas vihma sadama, nukud said märjaks, kodus pidi neid kohendama, riideid triikima.
Selle kohta, et nukud on seatud stseenidesse, märkis autor, et on ju olnud lavastaja ning valmistab nukke sedasi, nagu mõne stseeni idee tekib.
„Kolga muuseumi teises ruumis on vitriini seatud eri rahvaste riietes nukke, need ei ole minu tehtud, vaid on mulle kingitud, saadetud või olen ise ostnud välisreisidelt,“ lisas ta.