„Et õpetamise ja õppimise toetamiseks uusi tehnoloogiaid kasutada, on vaja katsetada, Kolga kool on üks selline katsepolügoon,“ ütleb Tallinna Ülikooli haridustehnoloogia keskuse analüütik ja Kolga kooli infojuht PRIIT TAMMETS.
Mis on värkvõrk, mida kujutavad endast nutikad riided, milline võiks olla Tark Koolimaja?
Selliseid mõisteid kasutas ja selgitas Priit Tammets Kuusalu hariduskonverentsil, kui rääkis valla haridusasutuste huvitavaid praktikaid tutvustanud esitluste plokis Kolga kooli kahest digiprojektist: „Innovatoorium – Tark Koolimaja värkvõrgu abil“ ning „Õppeaineid lõimiv mobiilne õuesõpe“.
Värkvõrk ehk nutistu on interneti kaudu omavahel seotud elektrooniliste asjade võrk, kus need jagavad üksteisele informatsiooni ja täidavad ülesandeid. Lisaks arvutitele ja nutitelefonidele kasutatakse mitmesuguseid andureid.
Nutikad riided on sensorite-kiipidega rõivad, millel on lisafunktsioonid – annavad märku, edastavad infot.
Tark Koolimaja on innovaatilise tehnoloogiaga kool.
Mõlemas digiprojektis tehakse koostööd Tallinna Ülikooli Digitehnoloogiate instituudiga. Esimene projektiaasta saab kevadel läbi, ees on veel kaks aastat. Rahastab sihtasutus Innove, toetus tuleb Euroopa Sotsiaalfondi taotlusvoorust „Kaasaegse ja uuendusliku õppevara ühiskasutus“.
Innovatooriumi projektis on Kolga kool juhtivas rollis, osalevad veel Väätsa põhikool, Valga gümnaasium, Kuressaare gümnaasium ja Tallinna Kesklinna Vene Gümnaasium.
Mobiilse õuesõppe projekti juhib Neeme kool, peale Kolga kooli on sellega seotud Kiili gümnaasium, Kiviõli I keskkool, Sonda kool ja Valtu põhikool.
Priit Tammets rääkis Sõnumitoojale, et mõlema projekti puhul tuli algatus Tallinna Ülikoolilt. Projektide käigus viiakse läbi regulaarselt koolitusi õpetajatele, kes saavad kogetut rakendada koolikontekstis.
Kolga kooli eripära on, et nii Priit Tammets kui ka Tallinna Ülikooli Digitehnoloogiate instituudi haridustehnoloogia keskuse vanemteadur Mart Laanpere, kes samuti koostööprojektidega seotud, on omad inimesed. Mart Laanpere oli Kolga kooli direktor ja õpetaja. Priit Tammets oli varem tehnoloogiaõpetaja, praegu kooli infojuht ja juhendab tehnoloogiaringi. Alates aasta alguses kuuluvad mõlemad Kuusalu vallavalitsusse.
Kolga kooli poolne projektijuht on ka õpetaja Melika Kindel, kes õpib Tallinna Ülikooli haridustehnoloogia magistriõppes ning sidus oma magistritöö õuesõppeprojektiga.
Mõtete lugeja ja muud andurid
Innovatooriumi-projektis on viiele koolile antud viis erinevat komplekti ehk tinglikult öeldes tehnoloogiakohvrit: keha-andurid, teaduslabor, ruumiandurid, nutiriided, digikunst.
Keha-andurite seas on mõtete lugeja ehk ajusensor, mille kohta Priit Tammets ütleb, et see pole padu-teaduslik tööriist, pigem põnevuse tekitamiseks. Kaasas on jalgpalli-sarnane ümmargune droon. Kui sensor näitab keskendunud ajutegevust, siis droon lendab, kui tähelepanu hajub, kukub maha. Saab analüüsida, mis keskendumist segab ning mille ajendil mõttetegevus tõuseb või langeb.
Teaduslaboris on füüsika, keemia, matemaatika tunnis kasutatavad sensorid. Ruumiandurite abil saab mõõta temperatuuri, õhuniiskust, muid näitajaid ning panna anduritelt saadud info abil seadmeid tööle, näiteks lampi põlema. Nutiriided on võimalik seada kehatemperatuuri või vererõhku mõõtma. Digikunsti kohvriga on kaasas 360-kraadise liikuvusega kaamera, mobiilne fotostuudio, digijoonistamise laud, roheline ekraanitaust – koju sellist tehnikat reeglina ei osteta.
„Põhifookus on haridustehnoloogia ja uute õpetamismeetodite arendamisel. Ei saa uut rakendada, kui vahepeal ei kontrolli, kuidas õpilased ja õpetajad seda kõike vastu võtavad. Jälgime, kuidas neid kohvreid kasutama hakatakse, me ei anna stsenaariume ette, vaid loodame, et leiavad rakendust kas õppeainete juures või püüavad õpilased nende abil lahendada endi probleeme. Tahame tekitada õpilastes huvi, panna nad andmeid koguma, mõtestama ja suunama ning rakendama tehnoloogiat uue tulemuse saavutamiseks – olema loovad ja leidlikud. Kui õpetajad ja õpilased on samal tasemel, pole varem sellise tehnoloogiaga kokku puutunud, siis saavad koos avastada,“ kõneles Priit Tammets.
„Plaanime kaasata ka lapsevanemaid, et näeksid – nutitelefonide ja arvutite abil saab noori suunata neid ümbritsevaid igapäevateemasid loovalt lahendama, pole ainult arvutimängude mängimiseks. Autodel on tagurdamiseks sensorid, aga kuidas selliseid sensoreid enda jaoks ära kasutada? Digiriiete osas on näiteks õpilased teinud T-särgi, mis rattasõidul näitab sõitja selja peal suunda – kuigi muidu peaks näitama käega.“
Kuna tehnoloogiakomplektid on kallid, on kavas edasi anda ka 14 partnerkoolile, enamasti on sealgi õpetajad, kes seotud digitehnoloogia instituudiga, on selle valdkonna tudengid või magistrandid, ühendanud oma õpingud või teadustöö praktikaga.
Priit Tammets märkis, et ideaalis võiksid Kuusalu valla teisedki koolid olla mõlemasse projekti kaasatud.
Lõpptulemusena peaksid sündima õppematerjalid, mida saavad kõik hakata kasutama, pannakse interneti õppevaramusse e-Koolikott.
Ringijuhendaja teeb ukse lahti
Kolga kooli tehnoloogiaring on Priit Tammetsi juhtimisel tegutsenud viis aastat, kokku saadakse kord nädalas. Ta sõnas, et ootab ringi õpilasi, kellel matemaatikahinded pole ainult viied. Reaalained on olulised, aga tähtis on ka loova mõtlemise oskus, võõrkeelte tundmine.
„Mina õppisin Kolga koolis siis, kui Mart Laanpere oli direktor ja juhendas arvutiringi. Ta tegi meile arvutiklassi ukse lahti, ise omal käel seal toimetasime. Enamiku ajast mängisime arvutimänge, aga osad poisid hakkasid rohkem uurima, paljud meist läksid edasi õppima infotehnoloogiat ja on selle alaga seotud,“ jutustas ta ja lisas, et nüüd tehti seoses Innovatooriumi projektiga Kolga koolis samamoodi. Digitehnoloogia komplektid asuvad seni laopinnana kasutuses olnud ruumis, õpilased ja ka õpetajad saavad seal oma äranägemise järgi tegutseda, projekti raames jälgitakse, mis juhtuma hakkab.
Esimese aasta tulemus näitab, et pärast esimest võõrastamist on hakatud seadmeid katsetama ja pigem on huviliste seas rohkem õpilasi, kes tahavad nendega tegeleda.
Õuesõppe projekti nutirajad
Õuesõppe projekti raames peab e-Koolikotti valmima 72 õppevahendit. Kasutatakse Lego-robootikakomplekte.
Projekti käigus luuakse õpperajad, mida saab kasutada nutitelefoni või tahvelarvutiga, oluline on ka internetiühenduse olemasolu. Erinevate sensorite abil pannakse õpilasi mitmesuguseid ülesandeid täitma ja lahendama, andmeid koguma, neid mõtestama.
Internetis on veebileht Avastusrada.ee alapealkirjaga „Nutikad rajad kõigile“, sealt leiab projektis osalevate koolide koostatud õpperadu. On koolidele kasutamiseks, aga teistelegi huvilistele.
Kolga kooli kokkupandud radu on kümme, ka „Kolga läbi aegade“, „Mõnna jalutuskäik“, „Minu kool“, „Igapäevane keemia köögis“, „Minu lapsepõlve Kolga“. Neeme kooli õpperadade seas on Avastusraja veebilehel „Viru raba“. Kuusalu vallaga seotud radasid leiab ka Tallinna Ülikooli konto alt.
Kahe digiprojekti esimese aasta kohta lausus Priit Tammets, et Kolga koolis on enamik õpilasi ja õpetajaid selle aja jooksul olnud projekti kaasatud: „Palju oleneb sellest, kui hästi suudame neid seadmeid nende jaoks huvitavaks teha ehk piltlikult öeldes maha müüa.“