
Kepphobustega treeningvõistluse korraldab Kolgas 6. klassi õpilane TRIINU EDELA koos oma perega.
Kepphobustega ehk viimase aja kõnepruugis hobihobustega kappamine ja üle takistuste hüppamine on Eesti noorte seas kasvav trend, peetakse võistlusi takistussõidus ja kõrgushüppes. Facebooki grupis Eesti Hobihobused on liikmeid 460 ringis – noori ja ka lapsevanemaid, kelle lapsed ise veel sinna ei kirjuta. Nii räägib kepphobuste fänn ja võistleja, 12aastane Triinu Edela, kelle kodu on Tammistu külas Kuusalu vallas.
Tänavu veebruaris korraldas ta kepphobustega võistluse Loo spordikeskuses. Korraldustoimkonda kaasas oma ema Heidi Edela, kes aitas korrigeerida kuulutuste teksti ja korraldas rahalised tehingud, isa Mattis Kalde, kes ehitas tütre õpetuse järgi võistluste jaoks tõkked, ning õe Merilin Uderi, kes aitas kohtunikuna.
Heidi Edela kirjeldab, et tütar tahtis aasta alguses treeningvõistlused teha, tema soovitas, et siis peab otsima ruumid: „Triinu kirjutas mitmele poole, sobiv vastus tuli Loolt, oldi lahked, saime ruumid, tasuda tuli rendi eest. Treeningvõistlused läksid väga hästi, osalejaid oli 30.“
Kepphobustega on hakanud Triinu eeskujul treenima tema klassiõde Kertu Eepold Kolgakülast. Kuna Kolga koolis nüüd juba teatakse nende harrastusest ja on rohkem uuritud, mida see ala endast kujutab, sündis mõte tutvustada seda ka kodukandis.
Triinu Edela rääkis kooli majandusjuhatajaga, leppis kokku saali kasutamise aja. Poolteist nädalat tagasi pani ta koos emaga võistluse plakatid Kuusalu valla ja Loksa linna koolidesse, lasteaedadesse, külade teadetetahvlitele. Kuulutus ilmus ka Facebookis. Kutses lubatakse, kui endal kepphobust pole, saab kohapeal laenutada.
Heidi Edela kinnitab, et tuleval laupäeval võivad Kolga kooli tulla kõik huvilised, endal ei pea olema kepphobust kaasas.
Ta toonitab: „Andkem lastele võimalus tegutseda. Tänu sellele omapärasena tunduvale hobile on me tütar väga liikuv, sageli pikalt väljas. Meil seda muret pole, et ta ei käiks õues. Tuleb koolist, teatab, et peab trenni tegema. Sageli harjutab õues ka talvel. Kui ikka laps ületab hobihobusel kapates aja peale järjest 12 takistust, nagu on ratsahobuste parkuuris, teeb pöördeid ja kiirendusi, on see väga korralik füüsiline treening. Raskemaks teeb treeningu hobihobune, kuna kepp võib tõkke maha ajada. Samuti treenib mälu ja kiiruse tõttu ka reaktsiooni, sest takistustel on kindel järjekord, rada koos pööretega peab olema peas.“
Kuue ja nelja kepphobusega tallid
Triinu Edela jutustab, et hakkas juba päris väikesena üle takistuste hüppama, viis aastat tagasi tegi koduõuele tõkkeid rehavartest ja muust kättesaadavast. Kepp hobustest ta siis veel midagi ei teadnud. Neist kuulis isalt, lisainfot uuris treeningute kohta internetist. Esimese kepphobuse sai Triinu endale peresõpradelt naaberkülast.
Nüüdseks on Triinul oma tallis kuus kepphobust, osad saadud kaubandusest, osa ka enda valmistatud. Hobustel on nimed ja küsimusele, kas nad on erinevad, vastab, et ta on igaühele välja mõelnud oma iseloomu ning hüpates käituvad vastavalt sellele.
„Olen hobihobustega ka kolm tundi järjest trenni teinud, õppisin hobuste koolisõidu skeemi pähe. Koolisõit on nagu hobuste tants,“ lausub Triinu Edela.
Ta käib Kolgaküla tallis ratsutamas ka päris hobustega ja kinnitab, et nendega on ägedam: „Tegelen hobihobustega ilmselt seetõttu, et väga suur unistus on saada endale päris ehtne hobune. Kuni teda mul pole, on kodus hobihobuste tall.“
Kolgaküla talli hobustega ratsutab ka klassiõde Kertu Eepold. Kepphobuseid on tal 4, kaks poest saadud ja kaks enda tehtud: „Ise saab valmistada just sellise hobihobuse, nagu tahad. Tuleb hobuse pea detailid fliisist välja lõigata, kokku õmmelda, vatti täis toppida, teha silmad pähe ja lakk. Kepiks sobib ka rehavars, liiga pikk pole hea, hakkab hüpates segama. Müügil on olnud kepphobuseid teinekord isegi toidupoodides, Loksal saime Koduekstrast.“
Kertu Eepold suudab kepphobusega üle hüpata 105 sentimeetri kõrgusest tõkkest. Kodus on ta harjutanud aiapostidest seatud takistustega ja isa on teinud tütrele tõkkeid. Kertu on võistelnud ka ratsahobustel ning kommenteerib, et päris hobusega takistussõit on raske, kuid kepphobusega harjutamine nõuab rohkem füüsilist jõudu.
Hobiratsutamine
Hobiratsutamine kepphobustega sai alguse Soomes ligi 15 aastat tagasi, praeguseks on seal võistlustel osalevaid sportlasi 10 000 – eriti popp on 15-16aastaste seas. Harrastus on laienenud Rootsi, Norrasse, ka mujale. Eestis hakati seda tutvustama kaks aastat tagasi.
Hobiratsutamine õpetab lapsi oma keha kontrollima, arendab hüppamisoskust. Põhilised harrastajad on tüdrukud, kes hoolitsevad kepphobuste eest sageli, nagu oleksid nad elusad lemmikloomad.