Koha­li­kel oli või­ma­lus osa­le­da Kol­ga mõi­sa ees ava­li­kul ar­heo­loo­gi­li­sel kae­va­mi­sel

Eri­li­se­ma leiu sai Kol­ga muu­seu­mi fon­di­hoid­ja ANU TÄ­HE­MAA – näo­pil­di­ga kah­hel­ki­vi­tü­ki.

„Tun­dub, et mul on õn­ne seo­ses Kol­ga mõi­sa­ga. See­kord leid­sin kae­va­mis­tel suu­re kah­hel­ki­vi­tü­ki, küm­me­kond aas­tat ta­ga­si leid­sin in­ter­ne­tis Ki­ro­vi kol­hoo­si ajal koos­ta­tud üle­vaa­te Kol­ga soo­jat­ras­si ehi­tu­sel avas­ta­tud ar­heo­loo­gi­lis­test lei­du­dest,“ lau­sus Kol­ga muu­seu­mi fon­di­hoid­ja Anu Tä­he­maa pä­rast Kol­ga mõi­sas lau­päe­val, 21. sep­temb­ril toi­mu­nud ar­heo­loo­gi­list kae­va­mist.

Ar­heo­loo­gi­de ju­hen­da­mi­sel toi­mu­nud kae­va­mi­se kor­ral­das Kol­ga­pol MTÜ mõi­sa pea­hoo­ne esi­sel väl­ja­kul. Ava­lik kae­va­mi­ne teh­ti Ees­tis 20.-22. sep­temb­ri­ni kor­ral­da­tud muin­sus­kait­se­päe­va­de „Hoia­me ühen­dust“ üri­tu­se­na. Ühe­päe­va­seks väl­ja­kae­va­mi­seks saadi luba muin­sus­kait­sea­metilt.

MTÜ Kol­ga­pol juht Mee­lis Ron­do üt­les, et ajen­di kae­va­mi­seks an­dis Aust­ria Greifs­wal­di Üli­koo­li aja­loo­las­te tea­dusp­ro­jekt, mil­le­ga uu­ri­ti Lää­ne­me­re piir­kon­na kul­tuu­ri­ruu­mi 18. sa­jan­di mõi­sa­sü­da­meid, kok­ku 20 mõi­sa, mis asu­vad Taa­nis, Soo­mes, Root­sis, Sak­sa­maal, Poo­las, Lee­dus, Lä­tis. Ees­tist va­li­ti pro­jek­ti Kol­ga ja Hiiu-Suu­re­mõi­sa mõis. Ka­su­ta­tak­se ar­vu­ti­põ­hi­seid ja di­gi­taal­seid uu­ri­mis­mee­to­deid.

Möö­du­nud su­vel käi­sid Aust­ria tead­la­sed Kol­gas, uu­ri­sid mõi­sa pea­hoo­ne esist ala geo­ra­da­ri­ga ning avas­ta­sid en­di­se kü­la­lis­te­ma­ja lä­he­du­ses maa­põues ano­maa­liaid, mis tä­hen­dab, et seal peaks mi­da­gi ole­ma. Ava­lik kae­va­mi­ne teh­ti nüüd sa­mas ko­has.

Mee­lis Ron­do: „Muin­sus­kait­se­päe­vad and­sid so­bi­va või­ma­lu­se kut­su­da se­da ano­maa­lia­te­ga koh­ta uu­ri­ma ar­heo­loo­gid Vil­lu Ka­da­ka ja Gur­ly Ved­ru. Ar­heo­loo­gi­de tööd tu­lid vaa­ta­ma ko­ha­li­kud ja to­re oli see, et kui hu­vi­li­sed soo­vi­sid, said või­ma­lu­se sob­ra­da ko­pa­ga väl­ja tõs­te­tud mul­la­hun­ni­ku­tes. Lei­ti loo­ma­de luid ja mit­me­su­gu­seid kil­de. Oli­me ju­ba kraa­vi kok­ku lük­ka­mas, kui sel­le kõr­val mul­la­hun­ni­kut puis­ta­nud Anu Tä­he­maa hüp­pas au­ku, et te­ma ta­hab ka vaa­da­ta, ning lei­dis sealt peaae­gu ko­he suure kah­hel­ki­vi­tü­ki. Ää­re­pealt olek­si­me sel­lest leiust il­ma jää­nud.“

Aja­loo­tea­dur Vil­lu Ka­da­kas kom­men­tee­ris Sõ­nu­mi­too­ja­le, et pea­le sel­le suu­re kah­li­tü­ki lei­ti veel paar peo­täit ro­he­li­se gla­suu­ri­ga ah­ju­kah­li­te kil­de: „Ar­va­ta­vas­ti pä­ri­ne­vad need 16. sa­jan­di tei­sel poo­lel või 17. sa­jan­di esi­me­sel poo­lel en­di­se kloost­ri­mõi­sa hoo­ne­tes­se ehi­ta­tud ah­ju­dest, kuid ei ole või­ma­tu, et mõ­ned pä­ri­ne­vad ka 1558. ala­nud Lii­vi­maa sõ­ja eel­sest ajast. Leiud on igal ju­hul Kol­ga mõi­sa ehi­tus­loo sel­gi­ta­mi­sel tä­he­le­pa­nu­väär­sed, sest se­ni oli lei­tud vaid hi­li­se­ma­te, 17. sa­jan­di mus­ta gla­suu­ri­ga kah­li­te tük­ke. Suu­ri­mal kah­li­tü­kil on ku­ju­ta­tud ka sel­le ajas­tu mõ­ne va­lit­se­ja näo­pilt, kuid te­ma isik al­les oo­tab tu­vas­ta­mist.“

Ava­lik­ku kae­va­mist koos poe­ga­de­ga jäl­gi­nud Ne­le Reial, kes on sa­mu­ti Kol­ga muu­seu­mi fon­di­hoid­ja, kii­tis, et oli vä­ga hu­vi­tav ko­gu­kond­lik ja põlv­kon­dade­ülene sünd­mus, ar­he­loo­gid lu­ba­sid ko­ha­li­kel osa­le­da ja vas­ta­sid kü­si­mus­te­le: „Sel­li­seid kae­va­mi­si võiks Kol­gas veel te­ha, kaa­sa­ta koo­li­noo­ri ja lasteaialapsi. Kui jälle kae­va­ma ha­ka­tak­se, võ­tan kin­dad ja kühv­li, lä­hen ap­pi.“

Ole­ta­ta­vat mui­na­saeg­set mat­mis­koh­ta ei lei­tud
MTÜ Ar­heo­loo­gia­kes­kus uuri­mis­rüh­ma ar­heo­loog Gur­ly Ved­ru: „Meie uu­rin­gu­te eel­lu­gu ula­tub eel­mi­ses­se aas­tas­se, kui rah­vus­va­he­li­se uu­ri­misp­rog­ram­mi raa­mes ava­nes Kol­ga mõi­sa hoo­vis ühes ko­has geo­ra­da­ri pilt, mi­da tõl­gen­da­ti või­ma­li­ke ma­tus­te­na – olid na­gu pik­li­kud haua­lo­hud, olek­sid või­nud ol­la mui­na­saeg­sed ma­tu­sed. Ees­märk oli väl­ja sel­gi­ta­da ano­maa­lia­te ise­loom. Kae­va­si­me nüüd šur­fi ehk kraa­vi, mis oleks pi­da­nud lõi­ka­ma mi­tut sel­list haua­koh­ta. Väi­ke­se eks­ka­vaa­to­ri­ga väl­ja tõs­te­tud pin­nas sai vaa­da­tud kä­sit­si lä­bi ja kont­rol­li­tud me­tal­li­de­tek­to­ri­ga. Sel­gus siis­ki, et ma­tu­seid sel­lel ala ei ol­nud.“

MTÜ Ar­heo­loo­gia­kes­kus uuri­mis­rüh­ma kuu­lu­sid veel de­tek­to­rist ja kaks kae­va­jat, kel­lest üks oli os­teo­loog ja mää­ras ko­ha­peal lei­tud loo­ma­luid.

Vil­lu Ka­da­kas li­sas, et hoo­li­ma­ta kal­mis­tu mit­te­leid­mi­sest õn­nes­tus väi­ke­ses kae­van­dis te­ha tä­he­le­pa­ne­kuid mõi­sa va­ne­ma ehi­tus­loo ja ol­me koh­ta: „Ku­na šurf kae­va­ti kes­kaeg­se kloost­ri­mõi­sa hä­vi­nud hoo­ne­te va­he­le, siis õn­nes­tus uu­ri­da sel­le ku­na­gi­se hoo­vi ar­heo­loo­gi­list kul­tuur­kih­ti. Kui­gi kloos­ter lik­vi­dee­ri­ti ju­ba li­gi 500 aas­tat ta­ga­si re­for­mat­sioo­ni käi­gus ning mõis läks erao­man­dis­se, pü­sis kloost­ri­mõi­sa ki­vi­hoo­nes­tus vä­he­malt osa­li­selt ka­su­tu­ses 17. sa­jan­dil. See lam­mu­ta­ti lõp­li­kult ar­va­ta­vas­ti al­les 18. sa­jan­dil, prae­gu­se mõi­sa­komp­lek­si ja sel­le esi­se au­rin­gi ra­ja­mi­sel.“

Kloost­ri­mõi­sa hoo­ne­te müü­rid lei­ti Kol­ga mõi­sa hoo­vis aas­ta­tel 2015 ja 2016 Ees­ti Kuns­ti­aka­dee­mia tu­den­gi­te ar­heo­loo­giap­rak­ti­ka raa­mes teh­tud uurin­gu­ga. See­kord­sed kae­va­mi­sed olid kloost­ri­mõi­sa hoo­via­lal, kus pea­le kah­li­kil­du­de lei­ti ka 16. või 17. sa­jan­di gla­suu­ri­tud kolm­jalg­pot­ti­de ehk graa­pe­ni­te tük­ke.

Ar­heo­loo­gi­li­sed uu­rin­gud tä­nu ANU TÄ­HE­MAA­LE

Mee­lis Ron­do sõ­nul on Kol­ga mõi­sas teh­tud vii­ma­se küm­nen­di ar­heo­loo­gi­li­si kae­va­mi­si tä­nu Anu Tä­he­maa uu­ri­mis­töö­le. Anu Tä­he­maa ko­lis Kol­ka ela­ma 2012. aas­tal ning hak­kas hu­vi tund­ma mõi­sa­komp­lek­si aja­loo vas­tu.

Anu Tä­he­maa: „Mind hak­kas hu­vi­ta­ma, kus võis asu­da Kol­gas tsis­terts­las­te kloos­ter. Sel­le ko­haks oli pa­ku­tud kar­ja­kas­tel­li, et on eri­li­ne ots ja 12 ku­jun­dit, mis võib vii­da­ta 12 apost­li­le. Aja­loo­la­sed pol­nud sel­le­ga nõus, aga kloost­ri asu­koh­ta ei tea­tud. Ot­si­sin in­ter­ne­tis in­fot ja sat­tu­sin ju­hus­li­kult and­me­baa­si, kus oli kir­jas, et Ki­ro­vi kol­hoo­si Kol­ga osa­kon­nas leid­sid ar­heo­loo­gid soo­jat­ras­si ehi­ta­mi­sel tõe­näo­li­selt kes­kaeg­se müü­ri. See in­fo ei and­nud mul­le ra­hu, esi­ta­sin 2014. aas­tal se­mi­na­ril oma ver­sioo­ni „Kol­ga oo­tab ar­heo­loo­gi“. Olin ka 2015. aas­ta kae­va­mis­tel juu­res, aga siis vaa­ta­ja­na. Nüüd oli vah­va, et lu­ba­ti ai­da­ta. Kui saaks, kae­vak­sin ko­gu mõi­sae­si­se lä­bi. Se­ni on jää­nud sa­la­du­seks, ku­hu Ja­kob de la Gar­die hak­kas ehi­ta­ma esi­mest mõi­sa­hoo­net.“