
Erilisema leiu sai Kolga muuseumi fondihoidja ANU TÄHEMAA – näopildiga kahhelkivitüki.
„Tundub, et mul on õnne seoses Kolga mõisaga. Seekord leidsin kaevamistel suure kahhelkivitüki, kümmekond aastat tagasi leidsin internetis Kirovi kolhoosi ajal koostatud ülevaate Kolga soojatrassi ehitusel avastatud arheoloogilistest leidudest,“ lausus Kolga muuseumi fondihoidja Anu Tähemaa pärast Kolga mõisas laupäeval, 21. septembril toimunud arheoloogilist kaevamist.
Arheoloogide juhendamisel toimunud kaevamise korraldas Kolgapol MTÜ mõisa peahoone esisel väljakul. Avalik kaevamine tehti Eestis 20.-22. septembrini korraldatud muinsuskaitsepäevade „Hoiame ühendust“ üritusena. Ühepäevaseks väljakaevamiseks saadi luba muinsuskaitseametilt.
MTÜ Kolgapol juht Meelis Rondo ütles, et ajendi kaevamiseks andis Austria Greifswaldi Ülikooli ajaloolaste teadusprojekt, millega uuriti Läänemere piirkonna kultuuriruumi 18. sajandi mõisasüdameid, kokku 20 mõisa, mis asuvad Taanis, Soomes, Rootsis, Saksamaal, Poolas, Leedus, Lätis. Eestist valiti projekti Kolga ja Hiiu-Suuremõisa mõis. Kasutatakse arvutipõhiseid ja digitaalseid uurimismeetodeid.
Möödunud suvel käisid Austria teadlased Kolgas, uurisid mõisa peahoone esist ala georadariga ning avastasid endise külalistemaja läheduses maapõues anomaaliaid, mis tähendab, et seal peaks midagi olema. Avalik kaevamine tehti nüüd samas kohas.
Meelis Rondo: „Muinsuskaitsepäevad andsid sobiva võimaluse kutsuda seda anomaaliatega kohta uurima arheoloogid Villu Kadaka ja Gurly Vedru. Arheoloogide tööd tulid vaatama kohalikud ja tore oli see, et kui huvilised soovisid, said võimaluse sobrada kopaga välja tõstetud mullahunnikutes. Leiti loomade luid ja mitmesuguseid kilde. Olime juba kraavi kokku lükkamas, kui selle kõrval mullahunnikut puistanud Anu Tähemaa hüppas auku, et tema tahab ka vaadata, ning leidis sealt peaaegu kohe suure kahhelkivitüki. Äärepealt oleksime sellest leiust ilma jäänud.“
Ajalooteadur Villu Kadakas kommenteeris Sõnumitoojale, et peale selle suure kahlitüki leiti veel paar peotäit rohelise glasuuriga ahjukahlite kilde: „Arvatavasti pärinevad need 16. sajandi teisel poolel või 17. sajandi esimesel poolel endise kloostrimõisa hoonetesse ehitatud ahjudest, kuid ei ole võimatu, et mõned pärinevad ka 1558. alanud Liivimaa sõja eelsest ajast. Leiud on igal juhul Kolga mõisa ehitusloo selgitamisel tähelepanuväärsed, sest seni oli leitud vaid hilisemate, 17. sajandi musta glasuuriga kahlite tükke. Suurimal kahlitükil on kujutatud ka selle ajastu mõne valitseja näopilt, kuid tema isik alles ootab tuvastamist.“
Avalikku kaevamist koos poegadega jälginud Nele Reial, kes on samuti Kolga muuseumi fondihoidja, kiitis, et oli väga huvitav kogukondlik ja põlvkondadeülene sündmus, arheloogid lubasid kohalikel osaleda ja vastasid küsimustele: „Selliseid kaevamisi võiks Kolgas veel teha, kaasata koolinoori ja lasteaialapsi. Kui jälle kaevama hakatakse, võtan kindad ja kühvli, lähen appi.“
Oletatavat muinasaegset matmiskohta ei leitud
MTÜ Arheoloogiakeskus uurimisrühma arheoloog Gurly Vedru: „Meie uuringute eellugu ulatub eelmisesse aastasse, kui rahvusvahelise uurimisprogrammi raames avanes Kolga mõisa hoovis ühes kohas georadari pilt, mida tõlgendati võimalike matustena – olid nagu piklikud haualohud, oleksid võinud olla muinasaegsed matused. Eesmärk oli välja selgitada anomaaliate iseloom. Kaevasime nüüd šurfi ehk kraavi, mis oleks pidanud lõikama mitut sellist hauakohta. Väikese ekskavaatoriga välja tõstetud pinnas sai vaadatud käsitsi läbi ja kontrollitud metallidetektoriga. Selgus siiski, et matuseid sellel ala ei olnud.“
MTÜ Arheoloogiakeskus uurimisrühma kuulusid veel detektorist ja kaks kaevajat, kellest üks oli osteoloog ja määras kohapeal leitud loomaluid.
Villu Kadakas lisas, et hoolimata kalmistu mitteleidmisest õnnestus väikeses kaevandis teha tähelepanekuid mõisa vanema ehitusloo ja olme kohta: „Kuna šurf kaevati keskaegse kloostrimõisa hävinud hoonete vahele, siis õnnestus uurida selle kunagise hoovi arheoloogilist kultuurkihti. Kuigi klooster likvideeriti juba ligi 500 aastat tagasi reformatsiooni käigus ning mõis läks eraomandisse, püsis kloostrimõisa kivihoonestus vähemalt osaliselt kasutuses 17. sajandil. See lammutati lõplikult arvatavasti alles 18. sajandil, praeguse mõisakompleksi ja selle esise auringi rajamisel.“
Kloostrimõisa hoonete müürid leiti Kolga mõisa hoovis aastatel 2015 ja 2016 Eesti Kunstiakadeemia tudengite arheoloogiapraktika raames tehtud uuringuga. Seekordsed kaevamised olid kloostrimõisa hoovialal, kus peale kahlikildude leiti ka 16. või 17. sajandi glasuuritud kolmjalgpottide ehk graapenite tükke.
Arheoloogilised uuringud tänu ANU TÄHEMAALE

Meelis Rondo sõnul on Kolga mõisas tehtud viimase kümnendi arheoloogilisi kaevamisi tänu Anu Tähemaa uurimistööle. Anu Tähemaa kolis Kolka elama 2012. aastal ning hakkas huvi tundma mõisakompleksi ajaloo vastu.
Anu Tähemaa: „Mind hakkas huvitama, kus võis asuda Kolgas tsistertslaste klooster. Selle kohaks oli pakutud karjakastelli, et on eriline ots ja 12 kujundit, mis võib viidata 12 apostlile. Ajaloolased polnud sellega nõus, aga kloostri asukohta ei teatud. Otsisin internetis infot ja sattusin juhuslikult andmebaasi, kus oli kirjas, et Kirovi kolhoosi Kolga osakonnas leidsid arheoloogid soojatrassi ehitamisel tõenäoliselt keskaegse müüri. See info ei andnud mulle rahu, esitasin 2014. aastal seminaril oma versiooni „Kolga ootab arheoloogi“. Olin ka 2015. aasta kaevamistel juures, aga siis vaatajana. Nüüd oli vahva, et lubati aidata. Kui saaks, kaevaksin kogu mõisaesise läbi. Seni on jäänud saladuseks, kuhu Jakob de la Gardie hakkas ehitama esimest mõisahoonet.“





