Koh­tu­mi­ne Kuu­sa­lu koo­lis – ee­lis­ta­tak­se moo­du­leid

Val­la­vo­li­ko­gu, koo­li hoo­le­ko­gu, õpe­ta­ja­te ja juht­kon­na esin­da­jad ot­sus­ta­sid, et koo­li juur­de moo­du­li­te pai­gal­da­mi­ne kaa­lub üle tei­se va­rian­di, 1. klas­si õpi­las­te pai­gu­ta­mi­se Kuu­sa­lu las­teae­da.

Kuu­sa­lu val­la­vo­li­ko­gu esi­mees Kal­mer Märt­son võt­tis Kuu­sa­lu kesk­koo­lis 14. märt­sil pool­teist tun­di kest­nud aru­te­lu kok­ku sõ­na­de­ga: „Tä­na­ne selts­kond on ka­he käe­ga sel­le poolt, et sü­gi­sel on õp­pe­tööks ka­su­ta­da nel­ja klas­si­ruu­mi­ga moo­du­lid. Kool suu­dab pai­ka pan­na toit­lus­ta­mi­se, bus­si­lii­ni­de graa­fi­kud jää­vad sa­maks. Lä­hia­jal kuu­la­me ära ar­hi­tek­ti Maar­ja Num­mer­ti ettepanekud Kuu­sa­lu koo­li re­konst­ruee­ri­mi­seks, et min­na pi­ke­ma ver­sioo­ni­ga kii­res­ti eda­si.”

Val­la aren­duss­pet­sia­list Tõ­nu Am­mus­saar kin­ni­tas, et ra­ha moo­du­li­teks on ole­mas. Val­la­le lä­heb moo­du­li­te rent maks­ma 50 000 eu­rot aas­tas, li­san­dub ühe­kord­ne pai­gal­da­mis­ku­lu um­bes 40 000 eu­rot, li­saks kom­mu­naal­ku­lud ja kü­te, mis hak­kab ole­ma hin­nan­gu­li­selt 400-500 eu­rot kuus.

Val­la­va­lit­sus on võt­nud hin­na­pak­ku­mi­se moo­du­leid pai­gal­da­valt fir­malt Cra­mo, sealt öel­di, et ta­va­li­selt saa­vad moo­du­lid püs­ti kuue kuu­ga. Ku­na Kuu­sal­lu on va­ja neid kii­re­mi­ni, kin­ni­tas et­te­võ­te, et ka see on või­ma­lik. Tõ­nu Am­mus­saar üt­les, et ühel­gi lap­sel 1. sep­temb­ril koo­li mi­ne­ma­ta ei jää.
Kuu­sa­lu val­la­va­lit­sus lan­ge­tab ot­su­se 22. märt­si is­tun­gil, see­jä­rel peab ot­sus­ta­ma val­la­vo­li­ko­gu. Kui moo­du­li­te rent saab vo­li­ko­gus heaks­kii­du, kor­ral­da­tak­se nen­de pai­gal­da­ja leid­mi­seks han­ge.

Pi­gem moo­du­lid kui las­teaed
Koo­so­le­ku ruu­mi­puu­du­se la­hen­da­mi­seks kut­sus kok­ku val­la­vo­li­ko­gu, nõu­pi­da­mist juh­tis vo­li­ko­gu esi­mees Kal­mer Märt­son. Vo­li­ko­gu­liik­meid osa­les koo­so­le­kul 7, li­saks mõ­ned õpe­ta­jad, lap­se­va­ne­mad, koo­li hoo­le­ko­gu liik­med ja di­rekt­sioon, kok­ku paar­küm­mend ini­mest.

Kal­mer Märt­son sel­gi­tas, et vo­li­ko­gu sai koo­li hoo­le­ko­gult ruu­mi­puu­du­se tee­mal pöör­du­mi­se, mil­le lu­ges et­te vo­li­ko­gu eel­mi­sel is­tun­gil: „Kõik osa­poo­led po­le kur­sis sel­le­ga, mi­da se­ni jõu­tud aru­ta­da. See­ga taht­si­me tul­la veel kord kok­ku, va­rian­did lä­bi aru­ta­da, kuu­la­ta ar­va­mu­si. Mis 1. sep­temb­ril 1. klas­si las­test saab, jääb val­la­va­lit­su­se kui koo­li­pi­da­ja ot­sus­ta­da, tei­sed saa­vad ot­sust suu­na­ta. See on esi­me­ne samm, hä­da­va­ja­du­se la­hen­da­mi­ne. Pea­me lä­hia­jal veel kok­ku tu­le­ma ja aru­ta­ma, mi­da te­ha, et koo­li õpi­kesk­kond oleks edas­pi­di at­rak­tiiv­sem kui prae­gu.”

Tõ­nu Am­mus­saar tut­vus­tas, et te­ma üle­san­ne on ol­nud lei­da või­ma­lik la­hen­dus. Ta sõ­nas, et sõe­la­le on jää­nud kaks või­ma­lust – pan­na sü­gi­sel 2 esi­mest klas­si las­teaia rüh­ma­ruu­mi või kon­tei­ne­ri­tes­se ehk moo­du­li­tes­se: „Üle­jää­nud või­ma­lu­si on sa­mu­ti kaa­lu­tud, need on olu­li­selt ke­si­se­mad.”

Val­la­va­nem Ur­mas Kirt­si li­sas, et igal ot­su­sel on oma hind: „Koo­li juu­res moo­du­li­tes on õpi­las­tel ja õpe­ta­ja­tel mu­ga­vam, tu­gi­süs­tee­mid pa­re­mad. Ma po­le nõus väi­te­ga, et uju­la või raa­ma­tu­ko­gu puu­du­mi­ne oleks 1. klas­si las­te­le to­hu­tu prob­leem. Ei saa ka väi­ta, et kõik va­ne­mad on las­teaia vas­tu, mi­nu poo­le on pöör­du­nud mit­u lap­se­va­ne­mat just sel­le soo­vi­ga. Kui va­li­me moo­du­lid, lä­he­me olu­li­selt kal­li­mat teed pi­di, kuid või­ma­lik, et see on las­te­le pa­rem. Kokku kuluks 4 aasta peale kuni 240 000 eurot.”

Lap­se­va­ne­mad uu­ri­sid koos­o­le­kul, mis saab aas­ta pä­rast, kui las­te arv ei vä­he­ne ning lap­sed pea­vad alus­ta­ma järg­mist aas­tat moo­du­li­tes või las­teaias.
Tõ­nu Am­mus­saar vas­tas, et ai­nu­ke või­ma­lus on töö­ta­da lä­bi Kuu­sa­lu koo­li ruu­mip­rog­ramm, lei­da uus la­hen­dus, ruu­mid tä­na­päe­va­seks muu­ta. Re­no­vee­ri­mi­se pro­jek­tee­ri­mi­ne võ­taks pool­teist aas­tat, sa­ma kaua ka ehi­ta­mi­ne.

Ta sõ­nas, et las­teaias saaks kaks esi­mest klas­si pai­gu­ta­da ühe las­teaia­rüh­ma ruu­mi­des­se. Prae­gu lükandus­te­ga eral­da­tud ruu­mi­de va­he­le tu­leks ehi­ta­da va­he­sein, et eral­da­da klas­si­ruu­mid. Üks ruum, kus on gar­de­roob, jääks üld­ka­su­ta­ta­vaks.

Las­teaia ruu­mi­de koh­ta üt­le­sid koo­so­le­kul osa­le­jad, et las­tel tu­leks vee­ta ko­gu päev sa­ma­des ruu­mi­des, õp­pi­da, süüa, vee­ta va­ba ae­ga sa­mas ko­has. La­hen­da­da tu­leks sel ju­hul ka uju­mis­või­ma­lus.

Kal­mer Märt­son sõ­nas, et uju­las­se too­mist saab or­ga­ni­see­ri­da bus­si­de­ga, na­gu on see kor­ral­da­tud Vi­ha­soo ja Kol­ga koo­li õpi­las­te­le. Saaks ka üm­ber muu­ta, et esi­me­se klas­si las­te­le veel uju­mis­tun­de ei teh­ta.

Kuu­sa­lu koo­li õpe­ta­jad ei toe­ta­nud sa­mu­ti las­teae­da mi­ne­kut, põh­jen­da­des, et koo­lis on tu­gi­süs­teem ter­vik­lik, on sot­siaal­pe­da­goog, psüh­ho­loog, tu­giõ­pe­ta­jad, abiõ­pe­ta­jad, Ki­Va mees­kond.

Koo­li di­rek­tor Vel­lo Sats pa­lus, et val­la­ju­hid võ­tak­sid ar­ves­se koo­li­pe­re ar­va­must, sest ne­mad on sel­les kü­si­mu­ses pä­de­va­mad: „Jää­me ot­sust oo­ta­ma, oo­tel on ka lap­se­va­ne­mad. Kui val­la­va­lit­sus teeb ot­su­se, et lap­sed saa­vad uut koo­liaas­tat alus­ta­da koos ühes ko­has, on see vä­ga õi­ge ot­sus.”

Di­rek­to­ri sõ­nul ei pea 4 moo­dulk­las­si­ruu­mi jää­ma tin­gi­ma­ta esi­mes­te klas­si­de tar­beks. Sin­na võib pan­na ka põ­hi­koo­lik­las­se, see jääb koo­li ot­sus­ta­da.

Ta li­sas, et olu­li­ne on va­bas­ta­da koo­li­tun­di­dest lu­ge­mis­saal ja õpe­ta­ja­te tu­ba.

Vel­lo Sats rää­kis, et lä­hiaas­ta­te prog­noo­si saa­tis kool val­la­va­lit­sus­se 2015. aas­tal. Sel­le jär­gi peaks kolm esi­mest klas­si alus­ta­ma ka järg­mi­sel ja üle­järg­mi­sel aas­tal, 2021. aas­tal alus­ta­vad koo­li­teed 2 klas­si. Ar­ves­ta­tud po­le neid, kes tu­lek­sid li­saks naa­ber­val­da­dest või val­la kau­ge­ma­test kü­la­dest.

La­hen­da­da tu­leb söök­la­kü­si­mus
Moo­du­lid lee­ven­da­vad küll ruu­mip­rob­lee­mi, kuid la­hen­dus tu­leb lei­da veel söök­la­kit­si­ku­se­le.

Kuu­sa­lu koo­li di­rek­tor Vel­lo Sats kir­jel­das, et prae­gu is­tub söö­gi­laua ta­ga 4 last ühel pin­gil, ühel lap­sel on is­tu­mis­ruu­mi 35 sen­ti­meet­rit. Kol­mel söö­gi­va­he­tun­nil on söök­la pun­gil täis. Kui õpi­las­te arv suu­re­neb, tu­leb di­rek­to­ri sõ­nul kaa­lu­da, kas te­ha üks söö­gi­va­he­tund juur­de või pi­ken­da­da söö­giae­ga, et saaks süüa mit­mes va­he­tu­ses. Kui päe­va lõpp pi­ke­neb paar­küm­mend mi­nu­tit, tu­leks üm­ber te­ha bus­si­graa­fi­kud. See oleks aga kee­ru­li­ne, ku­na lööb sas­si val­la teis­te koo­li­de veog­raa­fi­ku.

Di­rek­tor kin­ni­tas, et kool saab siis­ki hak­ka­ma, la­hen­dus lei­tak­se: „Saab te­ha ka nii, et mõ­ned klas­sid lä­he­vad vei­di va­rem söö­ma ning järg­mi­ne tund al­gab neil sa­mu­ti va­rem.”

Vo­li­ko­gu lii­ge Mar­gus Soom pak­kus väl­ja, et ku­na söök­la kü­si­mus on kee­ru­li­ne, ta­suks kaa­lu­da koo­li­päe­va pi­da­mist mit­mes va­he­tu­ses.

Vel­lo Sats sõ­nas, et viis aas­tat ta­ga­si oli see va­riant laual, kuid osu­tus lii­ga kal­liks ja kee­ru­li­seks, li­saks täien­da­va­te­le bus­si­lii­ni­de­le on lap­sed seo­tud tren­ni- ja rin­giae­ga­de­ga.

Val­la­va­nem rõ­hu­tas, et igal ju­hul on moo­du­lid aju­ti­ne la­hen­dus, ruu­mip­rob­lee­mi tu­leb vaa­da­ta ter­vi­ku­na: „Möö­du­nud aas­ta juu­nis rää­ki­si­me hoo­le­ko­gu­ga koo­li ruu­mip­rog­ram­mist. Hoo­le­ko­gu oli nõus, et koo­li re­no­vee­ri­mi­ne võiks ala­ta aas­ta­tel 2019-2020. Ruu­mip­rog­ram­mi pi­dur­da­sid rii­gi­gü­mnaa­siu­mi tee­ma ning Kuu­sa­lu ja Lok­sa või­ma­lik ühen­da­mi­ne, kuid ka tead­lik oo­tus ja kaa­lut­lus – pea­me sa­da kor­da lä­bi mõt­le­ma, mil­lal on li­sa­ku­ba­tuu­ri loo­mi­seks õi­ge aeg ja tei­si­ti ei saa. Sa­mas olen ka mi­na aren­gu-us­ku ning oo­tan koo­lilt kon­tsept­sioo­ni, kui­das aren­da­da koo­lie­lu veel vä­ge­va­maks ja at­rak­tiiv­se­maks.”

Üks või­ma­lus oleks val­la­va­ne­ma sõ­nul muu­ta olu­kor­da kii­res­ti, kui vo­li­ko­gu keh­tes­taks ko­du­lä­he­da­se koo­li piir­kon­nad. Sel ju­hul oleks Kuu­sa­lu koo­li mit­me­le­ prae­gus­ele õpi­las­te­le ko­du­lä­he­da­ne kool Kol­ga, Vi­ha­soo või ka Lok­sa. Veel võib vas­tu võt­ta ka ot­su­se, et Kuu­sa­lu koo­li ei võe­ta naa­ber­val­da­de lap­si.

Di­rek­to­ri kut­sel kü­las­tas Kuu­sa­lu koo­li paar kuud ta­ga­si ar­hi­tekt Maar­ja Num­mert, kes kom­men­tee­ris, et koo­lis na­pib ruu­mi, õh­ku, va­ba­dust, ruu­mid ei vas­ta tä­na­päe­va­se koo­li­ma­ja tin­gi­mus­te­le, õpi­las­ko­du tiib tu­leks te­ma sõ­nul ma­ha lam­mu­ta­da. Ar­hi­tekt li­sas, et ole­ma­so­le­va ku­ba­tuu­ri sis­se oleks aga või­ma­lik te­ha tä­na­päe­va­ne koo­li­ma­ja, kui vei­di lam­mu­ta­da ja laien­da­da.

Vel­lo Sats üt­les, et Maar­ja Num­mer­t koos­tab 3 es­kiis­la­hen­dust, mi­da on val­mis vo­li­ko­gu­le tut­vus­ta­ma.