INDREK MATLA,
Eesti Liikumispuudega Inimeste Liidu juhatuse liige
Eesti Liikumispuudega Inimeste Liidu missioon on liikumispuudega inimeste ühishuvide eest seismine – et võrdsete tingimuste tagamine niinimetatud tavainimestega oleks piisav.
Liikumispuudega inimeste jaoks on igapäevane läbiv probleem ligipääsetavus. Alles seejärel tulevad sõltuvalt east õppimis- ja töövõimalused. Ligipääsetavuse probleemid on tuttavad ka beebit lükkavale lapsevanemale ja eakale, kel jalg enam niisama lihtsalt kõrgele ei käi.Aga küsimus pole ainult jalgades, see võib puudutada mistahes kehaosa puudumist või piiratud võimekust teha igapäevaseid asju, kas või iseseisvalt süüa.
Huvikaitses on oma eesmärgi saavutamiseks mitmeid võimalusi. Anija vallas tegutsev Ida-Harjumaa Invaühing on valinud partnerluse kohaliku omavalitsusega. Kohalik ühing teab kõige paremini piirkonna olusid, on nõuandja omavalitsusele ja vastupidi.
Meil on juba aastaid kombeks saada kokku valla arendusjuhiga, kellega arutame kõigepealt eelmise perioodi ettepanekuid, kuhu need on jõudnud ja mis neist saanud. Arengukava koostatakse viieks aastaks ja igal aastal toimub arengukava ülevaatus, täiendamine ja parandamine, mille käigus teeme omapoolselt paarkümmend ettepanekut. Väiksemad ettepanekud lähevad valla jooksvate tööde hulka, suuremad tööd aga arengukavase.
Nimekiri ettepanekutest moodustub märgatud kitsaskohtadest. Näiteks on Ida-Harju Koostöökoja (IHKK) postkaartidel, mis tutvustavad Ida-Harjumaad, mõndade kohtade juures ka ratastooli pildiga märk. Kuid arusaamatuks jääb, mida märk tähendab ja mida sellega mõeldakse. Kohtusime tänavu aprillis IHKK koostöökoja töötajate Kaja Traageli ja Sille Noorega, kellega arutasime, kuidas edasi tegutseda. Sai tehtud väike koolitus, miks on vajalik invaparkla ja mis on ligipääsetav söögikoht. Sellest sündis kokkulepe, et hakkame külastama reklaamitud asutusi ja küsima tagasisidet neilt, kes olid oma kaardile lisanud ratastooli pildiga märgi. Need on Kehra muuseum, Anija mõis, Kõrvemaa spordikeskus. Kui asutused on end pidanud ratastoolimärgi vääriliseks, siis on ligipääsetavuse nimel on pingutatud.
Kaldteedest
Kes iganes püüab ratastoolis inimesele appi tulla ja mõtleb odavale kaldteega lahendusele, visaku mõte relssidest või metallrööbastest kohe peast. Te ei taha toetuspinnata jäänud relsside vahele sadanud ratastooliinimest sealt välja koukida. Ka võib relsside vahelaius mitte sobida. Oluline on seegi, et kaldteel oleks piisavalt pikkust ja kalle mitte üle viie protsendi, et ratastooliinimene saaks iseseisvalt seda mööda üles. Suur osa ratastoolis olijaid liiguvad ringi üksi, neil pole kaasas kaldteel üleslükkajat.
Inva WC-dest
Enamjaolt on invatualetis ruumi avaralt, kuid seda ei kasutata alati mõistlikult. Pott püütakse millegipärast sokutada nurka. Miks see on vale? Liikumispuudega inimesel on enamasti üks käsi tugevam kui teine, kuid see ei takista meid igapäevaselt toimimast. Ratastooliga inimesele võib olla eluliselt oluline, et ta just oma tugevamalt poolelt saaks end liigutada, selleks aga ei pruugi invatualetis ruumi olla. Teine klassikaline probleem kipub olema see, et peegel on seina paigutatud liiga kõrgele. Samuti ei saa ratastooliinimene enamasti jalaga prügikasti lahti, tal ei pruugi jalgu ollagi.
Konsulteerida tuleb õigeaegselt
Anija vallavalitsus on võtnud kohalikult invaühingut ja Eesti Liikumispuudega Inimeste Liidult (ELIL) järjest rohkem arvamusi ja kutsunud vaatama erinevaid objekte. Valla arhitekt Inga Vainu kutsus kaasa Sportland Kõrvemaa Spordikeskusesse vaatama uut laudteed, andma sellele hinnangut ja arvamust.
Sportland Kõrvemaa Matka- ja Suusakeskuse tegevjuhi Margus Mälli kinnitusel peetakse Kõrvemaa keskuses oluliseks, et looduselamused oleksid kättesaadavad võimalikult paljudele inimestele. Seda eesmärki täidab uus Linajärve rabarada, mida saavad mugavalt kasutada ka ratastooli või lapsevankriga liikujad ning teised erivajadustega külastajad. Lisaks on keskuses olemas invanõuetele vastavad tualett- ja duširuumid. Järgmise olulise sammuna peaks ka Kõrvemaa keskuse peamaja saama täielikult kohandatud vastavaks erivajadustega inimeste teenindamise nõuetele.
Anija valla praegune suurem ehitus on eakate teenusmaja. Oleme andnud ka sellesse projekti oma tähelepanekud. Maja peaks valmima käesoleva aasta lõpus.
ELILil on ligipääsetavuse kleebised, mida anname hea ligipääsu eest kohtadele, kus meie arvates on olukord ligipääsetavuse vaatest ka päriselt hea. Need on Kehra apteek, sest mõni aasta tagasi tehti seal korralik kaldtee, ning Kehra spordihoone ja kohvik Sohvik. Käimas on Kehra Coopi ehitustööd, ka sellele objektile paluti meie arvamust. Tulevikus on plaanis rajada Kehra parki puhkeala, eskiisprojekti on tutvustatud Ida-Harjumaa Invaühingule ja ELILile.
Anija valla tunnuslause on: „Siin on hea elada.“ Koostöös see nii saabki olema, suhtlusel on väärtus. Külastatud asutustes said kohapealsed inimesed aru, et ligipääsetavus on väga tähtis ja päriselt vajalik. Kohe õigesti teha on odavam, kui pärast ümber teha, ning õigeaegne sekkumine peaks toimuma juba projekteerimise staadiumis. Nii saab hea asja.



