MTÜ Kodukant Harjumaa korraldas Raasiku vallas Kiviloo külamajas aktiivse kodaniku töötoa.
Kodanikupäeval, 26. novembril kogunes külamajja paarkümmend inimest: külavanemad, külaseltside liikmed, aga ka teised külaelu edendamisest huvitatud. Laual auras kohv ning Kiviloo mõisahoone jahedusest hoolimata tekkis laudkondades elav arutelu.
Õhtu jutujuht oli Tanel Talve, kes edendab külaelu Anija vallas Voose külas.
Töötoa korraldaja, Kodukant Harjumaa juhatuse liige Anneli Kana ütles avasõnas, et külaliikumine on oluline: „Külad jäävad alles ka siis, kui toimub haldusreform. Meie ülesanne on külasid äratada ja ärgitada, et nende hääl jõuaks kohalikku omavalitsusse. Aktiivsus on vajalik, et saada projektidele toetust. Igaüks saab panustada, et elu maal oleks elamist väärt.“
Ta lisas, et võimuteenus pole külades nii oluline: „Vallamaja võib olla kusagil mujal, kuid teised eluks vajalikud teenused peavad olema külaelanikule kättesaadavad. Ei saa olla, et tellitud pitsa jõuab kohale kiiremini kui politsei.“
SA Harju Ettevõtlus- ja Arenduskeskuse juht Demis Voss tutvustas erinevaid rahastamisviise: „On tegevustoetus, projektitoetus, aga ka avalike teenuste delegeerimine kodanikuühendustele. Küla esindaja on küll külavanem, kuid tema kõrvale on vaja külaseltsi. Juriidiline isik saab lihtsamalt toetust ning raamatupidamine on korras.“
Ta sõnas, et külades peaks säilima pearahasüsteem külasse registreeritud elanike arvu alusel. Süsteem on kasutusel näiteks Kuusalu ja Rae valdades.
Enne mõtteharjutusi tutvustas Rae valla Patika küla vanem Margus Vain töötoalistele sealset külaliikumist.
Töötoa teine pool oli praktiline: kolmel laual olid plakatid aruteluteemadega. Iga laua juures oli osalejatel aega 20 minutit, et oma mõtted läbi arutada, plakatile kirja panna ning teise teema juurde liikuda.
Teemal „Kuidas olla aktiivsem külaelanik“, nimetasid osalejad, et kodust peab välja tulema, märkama ja tunnustama, abistama endast nõrgemaid, olema patrioot, kasutama teiste külaelanike tooteid, ettevõtjad võiksid panna oma küla rahva tööle.“
Külaseltside teemal pandi kirja: kui on külaselts, saab küla pakkuda ise oma rahvale teenuseid. Külavanem on üldine esindaja ka siis, kui külas on mitu seltsi. Külaelanikud peavad omavahel kokku leppima, mida neil on kõige rohkem vaja. Ühisel häälel on suurem jõud ning soovitu saadakse kiiremini. Külaselts pole kinnine klubi, sinna peab kaasama uusi liikmeid. Külaelanikke peab motiveerima ühisüritustel osalema.
Küsimusele, mida kohalik omavalitsus saaks külade jaoks ära teha, vastati: innustada ja pakkuda kvaliteetseid teenuseid. Kaasata külaesindust valitsemisse, teavitada ehituslubade väljastamisest. Toetada külavanemate esinduskulusid, osaleda külakoosolekutel, korraldada väljasõiduistungeid, pakkuda külaseltsidele tasuta esmast juriidilist abi. Üheskoos leiti, et suhtlemine on kõige alus ning omavalitsuse uksed peaks vallaesindajatele olema alati avatud.
Töötoas osalenud Kiviloo külavanem Eve-Liis Remmelgas ütles, et enamik tõdesid oli juba varem teada, kuid neid oli hea üle korrata: „Kiviloo kohta kehtib ilmselt, et kui peaksid siit kunagi lahkuma, siis tule tagasi. Seda tõde peab õpetama oma lastele. Ka sellest on kasu, kui võetakse pere ja naaber kaasa, tullakse kodust välja ning osaletakse küla toimetamistes.“
Külavanem kiitis, et rahvast oli erinevatest valdadest: „Teema oli päevakohane, töötoas vilgas arutelu. Tanel Talve huumorisoon aitas aruteludele kaasa.“
Kiviloo töötuba oli üks osa üle-eestilisest vabakonna ühisnädalast, mida toetas KOP. Anneli Kana rääkis, et Kiviloo valiti toimumiskohaks, sest külavanem Eve-Liis Remmelgas on Kodukant Harjumaa juhatuse liige: „Kui projekti tegevusi arutasime, pakkus ta selle koha välja. Külaliikumine Kodukant toetab ja propageerib oma tegevustes külaseltse ja külamaju, seetõttu valime kokkusaamise kohtadeks just külamajad. Kodukant Harjumaa juhatus käib oma koosolekuid pidamas erinevates külamajades. Lääne-Harju poolel oli teise töötoa toimumiskoht Ääsmäe.“
