Toetust saab küsida ÜVK aladel, kus on üle 2000 tarbija – Ida-Harjust Arukülas, Kehras ja Loksal.
Keskkonnaministeerium teatas möödunud nädalal, et minister Siim Kiisler kinnitas korra ja tingimused ühisveevärgi- ja kanalisatsiooniga (ÜVK) liitumiseks või reovee kogumise nõuetekohase mahuti paigaldamiseks. Taotleda saab Keskkonnainvesteeringute Keskuse (KIK) kaudu alates 5. juunist. Erasikute vee- ja kanalisatsioonitaristu rajamist toetab riik kokku 10 miljoni euroga, keskmised toetussummad on kavandatud vahemikku 2000-2500 eurot.
Kui üle 2000 tarbijaga piirkonnas on ÜVKga liitumisvõimalus olemas, siis saab toetust elamu ühendamiseks magistraaltorustikuga. Kui elatakse rohkem kui 2000 tarbijaga piirkonnas, kuhu lähima 5 aasta jooksul ÜVKd ei rajata, toetab riik elamu kogumismahuti rajamist või ümberehitamist. Toetust ei anta elamusiseste torustike ega veemõõdusõlmede rajamiseks, ka ei rahastata varem tehtud töid ega torustiku rajamist ehitusjärgus elamutesse.
Toetuse taotlemise tingimustes on veel nõue, et juhul kui liitumispunkt on rajatud nii veevärgi kui kanalisatsiooniga liitumiseks, siis tuleb liituda toetuse saamiseks mõlema teenusega. Taotlus tuleb esitada KIKi e-toetuse keskkonnas.
Kokku on Eestis praegu 57 piirkonda, kus on tarbijaid enam kui 2000. Ida-Harjus asuvad neist kolm – Aruküla alevik reostuskoormusega 2153 inimest, Kehra linn reostuskoormusega 3719 inimest ja Loksa linn, mille reostuskoormuseks on märgitud 3950 inimest. Keskkonnaministeeriumi andmetel on üle 2000 tarbijaga reoveekogumisaladel ligi 15 000 majapidamist, mis pole seni ÜVKga liitunud.
Arukülas algab ÜVK rajamine
Aruküla alevikus lõpeb juuni alguses ÜVK ehitushange, kogu töö läheb maksma 3 miljonit eurot, sellest 2,4 annab KIK. Ehituse valmimistähtaeg on järgmise aasta augustis.
Valla vee-ettevõtte Raven juht Andro Ennok ütles, et KIKi toetusvoor oli rõõmustav uudis, mis peaks motiveerima kinnistuomanikke ÜVKga liituma. Arukülas ÜVKga liitumistasu ei tule, projektiga rajatakse 122 uut veevarustuse liitumispunkti ja 412 kanalisatsiooni liitumispunkti.
Kehra, Lehtmetsa ja Ülejõe küla
Anija vallas lõppes Kehra linna ning Lehtmetsa ja Ülejõe küla mahukas veemajanduse projekt 2012. aastal. OÜ Velko AV andmetel on Kehra reoveekogumisalal rajatud 458 ühisveevärgi ja kanalisatsiooniga liitumispunkti, liitunud kinnistuid on praeguse seisuga 402.
Velko AV tootmisjuht Ando Voosel ütles, et liitumata kinnistutest osa on selliseid, kus liitumispunkt on küll välja ehitatud, kuid elamut veel pole. Hoonestamata kinnistutele toetust taotleda ei saa. Teine osa on selliseid, kus küll elatakse, aga veevärgi majjatoomine on takerdunud raha taha. Kuigi ÜVKga liitumine on Anija vallas olnud tasuta, on ka liitumispunktist vee majja toomine üsna kulukas.
„Neile inimestele tulebki nüüd riik appi,“ sõnas Ando Voosel.
Velko AV juhataja Toomas Reisi selgitas, et kinnistuomanik, kes soovib KIKist saada ÜVK rajamiseks toetust, peab täitma ÜVKga liitumistaotluse, selle vorm on olemas Velko AV kodulehel, ning saatma selle ettevõtte klienditeenindusse. Pärast seda väljastab Velko AV liitumistingimused, mille põhjal tuleb tellida torustike ehitusprojekt. Ka projekt tuleb kooskõlastada Velkoga. Need dokumendid on vajalikud KIKist toetuse taotlemiseks.
Anija valla keskkonnaspetsialist Astrid Promet kinnitas, et vallavalitsus on valmis elanikke taotluse koostamisel nõustama-aitama.
Loksal sadakond eramut seni liitumata
Loksa linnas lõppes KIKi abirahadega tehtud veemajandusprojekt 2013. aastal, KIK toetas 4,9 miljoni euroga. Tänini on paljud Nõmme linnaosa eramajade omanikud ühisveevärgi- ja kanalisatsiooniga liitumata. Põhipõhjus on elanike sõnul linnavolikogu otsusega kehtestatud kõrge liitumistasu – 1200 eurot kinnistu kohta.
Mõni kuu tagasi saatis linnavalitsus Nõmme linnaosa eramuomanikele kirja, kus on viidatud keskkonnahoiu nõuetele, juhitud tähelepanu võimalikele sunnirahadele ja väärteomenetlustele, kui puudub nõuetekohane reoveemahuti ning pole liitutud valmis-ehitatud kanalisatsioonisüsteemiga. Kokku on liitumata sadakond kinnistut. On ka maju, kus reovesi jookseb metsa või kraavi, imbkaevud lekivad.
Loksa vee-ettevõtja on linnale kuuluv OÜ Loksa Haljastus. Paari nädala eest Loksa Haljastuse juhina tööle asunud Raik Saart Tallinnast ütles, et viib end olukorraga kurssi, lähiajal on plaan minna Nõmme linnaosa elanikega olukorrast otse rääkima, sest linn on huvitatud, et majad ühendataks ÜVKga.
„Kui on võimalik saada toetust, peaksid inimesed seda kasutama. Oleme valmis nõu andma ja abistama,“ lubas ta.