
Kiiu jäätmejaam hakkas tööle ligi 10 aastat tagasi, jaanuaris 2009. Kuusalu vald rendib selle jaoks Mihkel Tammepärgilt Kiius Tamme kinnistut, leping on sõlmitud 20 aastaks. Kokku on lepitud, et jäätmejaama operaatorina töötav Mihkel Tammepärg saab kinnistul paiknevat kuuri kasutada ka enda otstarbeks.
Loksale ehitas jäätmejaama MTÜ Keskkonnateenused, mille asutajad ja liikmed on Tallinn ja Loksa linn. Loksa jäätmejaam avati 2. veebruaril 2015. Selle rajamiseks saadi toetust Keskkonnainvesteeringute Keskuselt 250 000 eurot, Loksa linn lisas omaosalusena 80 000 eurot.
Tasuta saab jäätmejaamadesse ära anda ohtlikke jäätmeid, elektri ja elektroonikaseadmeid, pakendijäätmeid, vanu autorehve, lehtklaasi ning vanapaberit, pappi ja paberpakendeid. Ehitusjäätmeid ja suurjäätmeid nagu mööbel, kraanikausid, madratsid, vaibad võetakse vastu tasu eest. Loksal võetakse tasu eest vastu ka kasutatud riideid-jalanõusid, Kiiu jäätmejaamas on nende jaoks MTÜ Riidepunkt konteiner.
Lisaks sellele, et Kuusalu valla elanikud saavad kasutada Kiiu jäätmejaama, on vallaelanikel võimalik viia jäätmeid ka Loksale.
Kiius otsekui taaskasutuskeskus
Kiiu jäätmejaama minnakse jäätmeid ja kasutuseta jäänud asju viima, aga samas ka vajalikke esemeid-materjale otsima. Mihkel Tammepärg peab jäätmejaama osaliselt otsekui taaskasutuskeskust. Kõik toodu ei rända kohe ettenähtud konteineritesse, korralikumad esemed pannakse kõrvale, sest võivad olla vajalikud teistele.
Nii on praegu pakkumisel palju suuski. Suusasaapaid ja uiske on vähem, aga kel vaja, võib tulla valima. Saadaval on lai valik jalgrattaid, osad päris sõidukorras, räägib jäätmejaama operaator Mihkel Tammepärg.
Mõned raamatuhuvilised käivad sorteerimas ja leiavad vanapaberisse viidud raamatute seast endale huvipakkuvat. Ümberjagamisele on sageli läinud ka vana mööblit ja mänguasju. Praegugi on jäätmejaama õuele välja pandud suuremaid mänguasju, et möödasõitjad märkaksid.
Mihkel Tammepärg: „Kui värav on lahti, tulge julgelt, olgu või õhtu ja ametlik tööaeg läbi. Üritan aidata nii, et ühtegi toodud asja tagasi ei saada ning kel midagi vaja, otsime. Võib ka soovist teada anda, et oskaks kõrvale panna.“
Sügisel ja kevadel tuuakse palju kasutatud autorehve. Ka televiisorite konteiner täitub kiirelt ning rohkelt antakse ära külmkappe, telefone, arvuteid.
Jäätmejaama operaator märgib, et aegajalt pannakse rehve-telekaid värava taha – ilmselt lahtiolekuajad pole toojale sobinud: „Suuremate jäätmete puhul on palve, et helistage, värava kõrval hinnakirja juures on mu telefoninumber. Hiljuti jäeti aia taha suur sektsioonkapp, kuid mul tuleb kogukad rasked asjad toimetada lõpuks jaama territooriumile nende jaoks ettenähtud kohta.“

Loksa jäätmejaamas suvel tihe tööaeg
Loksa jäätmejaama töötaja Vello Loomus räägib, et sinnagi viiakse palju televiisoreid, osad päris töökorras ja ostetud mõne aasta eest. On omanikke, kes loodavad, et telekas võetakse uuesti kasutusse ega taha kohe konteinerisse panna, jätavad ka puldi juurde. Kuid elu näitab, et neid ei soovita, ostetakse uusi. Tänavu on televiisoreid Loksa jäätmejaamast ümbertöötlemisse viidud 4 konteineritäit.
Samuti vahetatakse palju välja külmkappe ja pesumasinaid, vanad mudelid antakse ära. Kolme aastaga on Vello Loomuse sõnul Loksa elanike teadlikkus kasvanud, jäätmejaama teatakse ning kuigi asub linna serval, jõuavad sinna ka pensionärid, mõni toob käruga ja mitmel korral.
Kõige rahvarohkemad on laupäevad, oodatakse järjekorras. Kodudes ja suvilates tehakse remonti, tuuakse ehitusjäätmeid, ohtlikest jäätmetest värve ja lakke. Vanu rehve on ära antud käesoleval aastal kokku neli rekatäit. Ohtlike jäätmete konteinerid on taas täitunud ja tuleb kutsuda masin järele.
Mööblit viidi Loksa jäätmejaama esimestel aastatel rohkem. Nüüd korraldatakse kord kvartalis kogu Loksa linnas suurjäätmete äravedu. Mööblit tuuakse jäätmejaama siis, kui korter või maja läheb müüki ja on vaja kiiresti tühjaks saada.
Vello Loomus: „Kõige rohkem rahvast käib suvel, kui suvitajad on kohal. Kui kooliaeg algab, jääb oluliselt rahulikumaks.“