Kuusalu vallas on 61 talukoha maad tagastamata

1945

Raasiku vallas lõppes talumaade tagastamine möödunud aastal, Anija vallas on tagastamata 14 talu maad.

Maareform algas 1993. aastal. Praeguseks on suurem osa maast saanud omaniku ning kantud katastrisse, kuid täielikult ei ole maareform lõppenud veel üheski Harju maakonna vallas-linnas. Katastrisse on kandmata enamasti riigi maa ning reformimata maa ehk selline maa, mis kunagi kuulus taludele, kuid pole tagasi taotlejaid.

Seisuga 31. detsember 2009 oli Harju maakonnas reformimata maad 18,1 protsenti, kokku 78 420,8 hektarit. Sõnumitooja piirkonna omavalitsustel on maakonna keskmisest paremad tulemused – Kuusalu vallas on reformimata maad veel 12,5 protsenti, Anija vallas 16, Raasiku vallas 14,9, Aegviidu vallas 14,4 ning Jõelähtme vallas 14,2 protsenti. Vaid Loksa linnas on oluliselt teistsugune olukord – ametlike andmete järgi on maakatastris registreerimata veel 40,9 protsenti Loksa linna territooriumist ehk ligi pool.

Raasiku vallas talud jagatud
Ida-Harju omavalitsustest on kõige kaugemale jõutud Raasiku vallas – seal on õigustatud subjektid  oma tagasi taotletud maad kätte saanud. Tagastatud on kokku 498 talu maad, õigustatud subjekte oli 798.
Valla maakorraldaja Ilona Semidor tõdes, et talumaade osas võib maareformile kriipsu alla tõmmata. Ka ostuees­õigusega erastamised on enamalt jaolt tehtud, jäänud on veel kaks toimikut.

„Meil pole mereäärseid maid, mille üle oleks hullusti vaieldud. Oleme saanud lahendused kohtuväliselt.
Viimase korralduse tegime talumaade tagastamise kohta veidi vähem kui aasta tagasi. Ostueesõigusega erastamistest ühe asjus on algatatud kohtuvaidlus ja teine seisab pärimisprobleemide taga,” rääkis Ilona Semidor.

Raasiku valla maakorraldajad tegelevad  teede ning üldkasutatava maa vormistamisega katastrisse. Aruküla ja Raasiku teed on katastris, töötatakse külateede dokumentidega.

Anija vallas tegutsevad taotlejad aeglaselt
Anija vallas on tagastamata seni 15 talu maad, kokku ligi 140 hektarit. Neist üks toimik on sisuliselt avamata – subjektid ei ole endast teada andnud, kuigi taotlus oli esitatud.

Talumaad on tagastamata jäänud peamiselt subjektide tegevusetuse või aeglase tegutsemise tõttu. Mõni alles mõõdistab maid, mõni on alustanud piirisihtide sisse ajamisega.

Kuusalu vallas kohtuvaidlused
Kuusalu vallas oli tagastatavaid talumaid kokku 1600 – koos endise Loksa valla talumaadega. Neist on maareform lõpule viimata 61 talu osas. Tagastamata talumaid on kokku ligi 700 hektarit, õigustatud subjekte on 122. Ostuees­õigusega erastamistest on lõpule viimata 30 toimikut.

Kuusalu valla peamaakorraldaja Peeter Raudsepp rääkis, et pooleli on jäänud kõige keerukamad tagastusprotsessid. Sugulased ei jõua omavahel kokkuleppele, enamasti vaieldakse kohtu kaudu. Mõned kohtuvaidlused on kestnud aastaid, üks pool kaebab otsuse edasi, teine pool leiab lisatõendeid jne.
Riieldakse nii mereäärsete külade talumaade pärast kui ka mõnes sisemaa külas. Rohkem on kohtusse antud siiski hagisid rannakülade maade jagamiseks.

Peeter Raudsepp: „Riik on andnud maareformi lõpetamise tähtaja, aga omavalitsused võivad seda oma otsusega pikendada. Kuusalu vallavalitsus on tähtaega edasi lükanud aasta kaupa.”

Ta lisas, et varem saadeti subjektidele meeldetuletuseks tüüpkirju, kuid neist polnud kasu – rändasid tavaliselt prügikasti. Nüüd püüavad valla maakorraldajad koostada meel­de­tuletusi nii, et konkreetse probleemi lahendamiseks pakutakse võimalikke variante.

Kohati on aga erimeelsused subjektide vahel nii suured, et kui ka mõned on lahendusega nõus, siis teised jälle vastu ning asjaajamine lükkub taas edasi.

„Tasapisi siiski lõpetame probleemseid toimikuid, aeg­ajalt tuleb kohtulahend ja saame toimingutega edasi minna,” sõnas Peeter Raudsepp.


Andmed maade registreerimisest maakatastris

Kuusalu vald – pindala 70 793,2 hektarit, katastrisse kantud 8432 kinnistut, kokku 61 970,6 hektarit ehk 87,5 protsenti. Registreerimata on 8822,6 hektarit – 12,5 protsenti.

Raasiku vald – pindala 15 886,2 hektarit, katastrisse kantud 3037 kinnistut, kokku 13 513,7 hektarit ehk 85,1 protsenti. Registreerimata 2372,5 hektarit – 14,9 protsenti.

Anija vald – pindala 52 094,1 hektarit, katastrisse kantud 3495 kinnistut, kokku 43 781,3 hektarit ehk 84 protsenti. Registreerimata 8312,8 hektarit – 16 protsenti.

Loksa linn – pindala 380,6 hektarit, katastrisse kantud 470 kinnistut, kokku 224,8 hektarit ehk 59,1 protsenti. Registreerimata 155,8 hektarit – 40,9 protsenti.

Aegviidu vald – pindala 1196,6 hektarit, katastrisse kantud 569 kinnistut, kokku 1024,2 hektarit ehk 85,6 protsenti. Registreerimata 172,4 hektarit – 14,4 protsenti.

Jõelähtme vald – pindala 21 085,8 hektarit, katastrisse kantud 5679 kinnistut, kokku 18 096 hektarit ehk 85,8 protsenti. Registreerimata 2989,8 hektarit – 14,2 protsenti.