Kiiu las­teaed teeb koos­tööd Tu­ru ja Tam­pe­re Üli­koo­li­ga

Ke­va­del tu­le­vad tu­den­gid Kii­du prak­ti­ka­le.

Kaks ja pool aas­tat ta­ga­si uk­sed ava­nud Kiiu Kii­ge­põn­ni las­teaed vil­je­leb Reg­gio Emi­lia pe­da­goo­gi­kat ehk lap­sest ja ühis­test koos­te­ge­mi­sest läh­tu­vat kas­va­tust. Te­gu on Itaa­liast al­gu­se saa­nud pe­da­goo­gi­ka­ga, mi­da Ees­tis ra­ken­da­tak­se osa­des Tal­lin­na ja Tar­tu ning ka väik­se­ma­tes las­teae­da­des.
Di­rek­tor Ju­ta Kop­pel sel­gi­tab, et kõi­ge kesk­sem on sel­lis­tes las­teae­da­des laps, te­ma loo­vus ja mõt­ted. Õpe­ta­jad jäl­gi­vad las­te aren­gut, toe­ta­vad ja do­ku­men­tee­ri­vad. Viiak­se lä­bi pro­jek­tõ­pet, mis tä­hen­dab, et ko­gu õp­pe­töö seo­tak­se min­giks pe­rioo­diks ühe tee­ma­ga. Käe­so­le­va õp­peaas­ta ühi­ne tee­ma on Kiiu las­teaias „Mets, me­ri, puu ja lind – loo­dus os­kan hoi­da sind“.
Kii­ge­põn­ni õp­pe­juht Maa­ri­ka Mae li­sab: „Näi­teks oli tee­ma sü­gis ja puu­le­hed ning nen­de­ga te­ge­le­ti mit­mest vaa­te­nur­gast – käi­di õues vaat­le­mas ja uu­ri­mas, too­di tup­pa, meis­ter­da­ti, joo­nis­ta­ti, laul­di, tant­si­ti. Võ­ta­me ühe tee­ma kuuks ajaks. Hu­vi­tav on see, et õpe­ta­jad küll tee­vad plaa­ni, aga sa­mas ei tea täp­selt, ku­hu lõ­puks väl­ja jõu­tak­se. Kui lap­sed pa­ku­vad tee­mast läh­tu­vaid ideid, min­nak­se nen­de­ga eda­si. See on­gi olu­li­ne eri­ne­vus ta­va­pe­da­goo­gi­kast – meil õpe­ta­ja ei üt­le, kui­das peab, vaid la­seb las­tel eda­si mõel­da. Õpe­ta­ja loob las­te­le või­ma­lu­sed, on suu­na­ja ja toe­ta­ja rol­lis.“
Ju­ta Kop­pel: „Las­te loo­vus are­neb, nad mõt­le­vad kaa­sa.“
Maa­ri­ka Mae: „Kuns­ti­te­ge­vus­tes loo­vus­toas teen tee­mas­se sis­se­ju­ha­tu­se, aga ei üt­le et­te, mil­lis­te va­hen­di­te­ga ja kui­das ku­ju­ta­da või mil­li­ne see asi peab väl­ja nä­ge­ma. Jäl­gin, kui­das lap­sed end väl­jen­da­vad. Nad kir­jel­da­vad, mi­da ja miks te­gid nii – see õpe­tab oma mõt­teid ka suu­li­selt väl­jen­da­ma. Põ­hi­mõ­te, et igaüks on isik­sus, teeb õpe­ta­ja töö kee­ru­li­se­maks, pa­kub väl­ja­kut­seid, aga sa­mas teeb ka liht­sa­maks.“
Uuest õp­peaas­tast po­le Kiiu las­teaias enam õpe­ta­ja­te tu­ba, sel­les ruu­mis on nüüd loo­vus­tu­ba, kus las­te­le va­lik eri­ne­vaid va­hen­deid loo­vaks ene­se­väl­jen­du­seks – maa­li­da, voo­li­da, meis­ter­da­da, te­ha var­ju­teat­rit. Uus ja põ­nev va­hend on val­gus­laud. Ju­ta Kop­pel kom­men­tee­rib, et koo­s­ole­kuid on või­ma­lik kol­lee­gi­de­ga pi­da­da igal pool. Loo­vu­se tup­pa saab laps min­na, kui aval­dab soo­vi. Seal käiak­se ka grup­pi­de­na.
„Rüh­ma­ruu­mid on suh­te­li­selt väi­ke­sed. Lap­sed vä­si­vad, kui ol­la seal ko­gu pi­ka päe­va. Et oleks mit­me­ke­si­sem, ka­su­ta­me meie ma­ja või­ma­lu­si, ja­ga­me rüh­ma ka­heks või kol­meks, õpe­ta­ja ja as­sis­ten­did te­ge­le­vad nen­de­ga eral­di. Me las­teaias on hea ka see, et söö­gia­la on eral­di, toi­tu ei too­da rüh­ma­ruu­mi­des­se, vaid min­nak­se koos las­te­ga söö­ma,“ kõ­ne­leb õp­pe­juht.

Ees­ti Reg­gio klu­bi
Reg­gio Emi­lia pe­da­goo­gi­ka tõi Ees­tis­se Ju­ta Kop­pe­li va­ra­sem kol­leeg, Viim­si Pii­lu­pe­sa las­teaia en­di­ne ju­ha­ta­ja Maa­ri­ka Pukk, kes prae­gu töö­tab kas­va­tus­tea­dus­te va­ba­kut­se­li­se lek­to­ri­na Ees­ti ja Soo­me üli­koo­li­des. Te­ma kau­du saa­di tut­ta­vaks Tu­ru Üli­koo­li õp­pe­jõu, Reg­gio Emi­lia pro­pa­gee­ri­ja Jar­mo Ki­no­se­ga, kes on loo­nud Reg­gio Klu­bi. Ees­ti Reg­gio Klu­bi­ga on ühi­ne­nud ka Ju­ta Kop­pel ja Maa­ri­ka Mae.
Mul­lu ke­va­del käis Jar­mo Ki­nos koos USA üliõ­pi­las­te ja õp­pe­jõu­du­de­ga Ees­tis, tut­vu­ti ka Kiiu las­teaia­ga. Kui au­gus­tis oli klu­bi kok­ku­saa­mi­ne Viim­sis, kü­las­ta­sid Soo­me kol­lee­gid taas Kiiu Kii­ge­põn­ni ja kiit­sid, et poo­le aas­ta­ga oli õpi­kesk­kon­da pal­ju eda­si aren­da­tud.
Ala­nud aas­tal tu­leb Jar­mo Ki­nos oma Soo­me tu­den­gi­te­ga Ees­tis­se prak­ti­ka­le, ol­lak­se Tal­lin­nas, Viim­sis ja Kiius.
Jar­mo Ki­no­se eest­ve­da­mi­sel koos­ta­tak­se raa­ma­tut Reg­gio Emi­lia pro­pa­gee­ri­mi­seks Ees­tis. Kiiu las­teaia juh­ti­de üle­san­ne on kir­ju­ta­da sin­na pea­tükk, kui­das ne­mad alus­ta­sid.

Rah­vus­va­he­li­sed koos­tööp­ro­jek­tid
Eel­mi­sel sü­gi­sel käis õp­pe­juht Maa­ri­ka Mae Tu­rus rah­vus­va­he­li­sel Eras­mus+ prog­ram­mi kon­takt­se­mi­na­ril „Män­giv ja õp­piv laps“. Osa­le­jaid oli 17 rii­gist, Ees­tist olid veel Na­ba las­teaia ja Tar­tu Kesk­lin­na las­te­kes­ku­se esin­da­jad. Saa­di kon­tak­te, ka­van­da­ti koos­tööd. Maa­ri­ka Mae lep­pis kok­ku Nor­ra, Root­si ja Soo­me kol­lee­gi­de­ga, et kir­ju­ta­vad Eras­mus+ prog­ram­mi ra­ha­taot­lu­se õues õp­pe­ga seo­tud koos­tööks las­teae­da­de va­hel – ha­ka­ta ja­ga­ma ko­ge­mu­si ja ideid. Juh­tiv osa­pool on Nor­ra. Ra­ha­taot­lus tu­leb esi­ta­da 29. märt­siks.
Kui Kuu­sa­lu val­la koo­li­de ja las­teae­da­de ju­hid käi­sid möö­du­nud aas­tal kü­las Soo­mes Si­poo val­la ha­ri­dus­töö­ta­ja­tel, siis sel­gus, et ka seal vil­je­leb üks las­teaed Reg­gio Emi­lia pe­da­goo­gi­kat. Ju­ta Kop­pel mär­gib, et plaan on taot­le­da In­no­ve kau­du toe­tust ja viia oma las­teaia töö­ta­jad sin­na kül­la: „Meie Maa­ri­ka­ga nä­gi­me, kui­das seal las­teaias töö­ta­ti, aga ta­haks, et tei­sed me las­teaiast näek­sid sa­mu­ti.“

„Kiu­sa­mi­sest va­baks!“
Kiiu las­teaed on lii­tu­nud ka Ees­ti Las­te­kait­se Lii­du koor­di­nee­ri­tud prog­ram­mi­ga „Kiu­sa­mi­sest va­baks!“. Li­saks ka­su­ta­vad rüh­mad ka samm-sam­mult me­too­di­kat. Mõ­le­mad prog­ram­mid toe­ta­vad las­te emot­sio­naal­se­te ja sot­siaal­se­te os­kus­te aren­gut. Õpe­ta­tak­se las­te­le oma ja kaas­las­te tun­deid mär­ka­ma, neist aru saa­ma ja ka se­da, kui­das tun­ne­te­ga hak­ka­ma saa­da.
Õp­pe­va­hen­di­test on samm sam­mult me­too­di­ka kohv­ris ra­hu­lik ja aeg­la­ne ti­gu ning ra­hu­tu ja ru­ta­kas koe­ra­kut­si­kas, et mõis­ta, kui eri­ne­vad on käi­tu­mi­sed ja nen­de mõ­ju. Sel­li­ne lä­he­ne­mi­ne õpe­tab, et ini­me­sed on eri­ne­vad, kuid see ei tä­hen­da, et kee­gi oleks pa­rem või hal­vem.

1+2 süs­teem
Kiiu las­teaed on Kuu­sa­lu val­las ai­nus, kus iga rüh­ma juu­res töö­ta­vad õpe­ta­ja ja kaks as­sis­ten­ti. Teis­tes las­teae­da­des, na­gu ka Ees­tis val­da­valt, on igal rüh­mal kaks õpe­ta­jat ja õpe­ta­ja abi.
Ju­ta Kop­pel ja Maa­ri­ka Mae kii­da­vad, et 1+2 süs­teem on pa­rem – kolm ini­mest on ko­gu aja koos las­te­ga ja pi­de­valt kur­sis, kui­das lap­sed on are­ne­nud, mis nen­de­ga päe­va jook­sul juh­tu­nud. 2+1 süs­tee­mi kor­ral üks õpe­ta­ja alus­tab rüh­mas las­te­ga tööd, päe­va tei­ses poo­les an­nab tei­se­le õpe­ta­ja­le üle, õpe­ta­ja abi on ko­hal ko­gu päe­va.
Maa­ri­ka Mae: „Il­ma kaht­lu­se­ta õi­gus­tab 1+2 süs­teem end. Kolm töö­ta­jat on las­te­ga, suurt rüh­ma on või­ma­lik ja­ga­da grup­pi­des­se, mis an­nab või­ma­lu­se iga lap­se­ga in­di­vi­duaal­selt roh­kem te­ge­le­da. Meil käib pal­ju kü­la­li­si, tut­vus­ta­me oma süs­tee­mi. Ole­me Tal­lin­na Üli­koo­li koo­li­tu­sel „Mees­kon­na­töö las­teaias“ oma ko­ge­mu­si ja­ga­nud. Koh­ta­me nii tõrk­sat vas­tu­võt­tu kui ka neid, kes on vä­ga hu­vi­ta­tud. Ees­tis on veel mõ­ned las­teaiad, kus töö­ta­tak­se sa­ma­moo­di. Rae val­las näi­taks on paar las­teae­da, kus rüh­ma­des on õpe­ta­ja ja kaks as­sis­ten­ti.“
Ju­ta Kop­pel: „Meie ke­da­gi vä­gi­si süs­tee­mi muut­ma pan­na ei saa, aga sel­gi­ta­me, et on ka sel­li­ne või­ma­lus.“
Kiiu Kii­ge­põn­ni las­teaias on lap­si 112, töö­ta­jaid kok­ku 29. Rüh­mi on 6.