Kiiu Kii­ge­põn­ni las­teaed tä­his­tas esi­mest väi­kest juu­be­lit

„Ole­me kõik need viis aas­tat ol­nud oma aat­riu­mi ja ava­ru­se­ga Ees­ti eri­li­se­maid puit­ma­ja-las­teae­du ja Kuu­sa­lu val­la üks esin­du­sa­su­tus, mi­da tul­lak­se kü­la­lis­te­le näi­ta­ma,“ üt­leb Kiiu Kii­ge­põn­ni di­rek­tor JU­TA KOP­PEL.

Kui Kiiu ale­vi­kus val­mis 2014. aas­ta su­ve lõ­pus uus las­teaed, sai Kuu­sa­lu val­la las­te­aia­koh­ta­de pik­ka­de jär­je­kor­da­de prob­leem la­hen­da­tud. Kiiu Kii­ge­põn­ni las­teaed hak­kas töö­le 8. sep­temb­ril viis aas­tat ta­ga­si, pi­du­lik ava­mi­ne toi­mus kolm nä­da­lat hil­jem, 29. ok­toob­ril.

Hoo­ne on ehi­ta­tud erip­ro­jek­ti jär­gi, val­la­va­lit­su­se kor­ral­da­tud kon­kur­si või­tis ar­hi­tek­tuu­ri­bü­roo Pro­jekt O2 töö „Kiik“. Las­teaia ni­mi Kii­ge­põnn on tu­le­ta­tud võist­lusp­ro­jek­ti ni­mest ja sel­lest, et ma­ja on kii­ge ku­ju­ga. Ni­me au­tor on Kad­ri Link. Ehi­tus läks maks­ma 2,2 mil­jo­nit eu­rot, mil­lest riik an­dis 1,9 mil­jo­nit.

Ar­hi­tek­ti­de Egon Me­tu­sa­la ja He­len Re­ba­se ka­van­da­tud hoo­ne sai 2014. aas­tal Ees­ti Puit­ma­jae­hi­ti­se kon­kur­sil eri­pree­mia, aas­ta hil­jem oli si­sear­hi­tek­tuu­ri pree­mia no­mi­nent. Ees­ti Ar­hi­tek­ti­de Liit esit­les 2016. aas­tal Kiiu las­teaia­ma­ja näi­tu­sel „Ku­hu ka­dus eu­ro?“ Eu­roo­pa Lii­du ra­has­ta­tud 10 pa­ri­ma ehi­ti­se seas.

Kiiu las­teaias käib sel õp­peaas­tal 91 last, töö­ta­jad on kok­ku 28.

Sün­ni­päe­va­pi­du koos klou­ni­de­ga PIIP ja TUUT
Möö­du­nud nä­dal oli Kiiu Kii­ge­põn­ni las­teaia sün­ni­päe­va­nä­dal.

Sün­ni­päe­va­pi­du pee­ti tei­si­päe­va, 8. ok­toob­ri hom­mi­kul, kui saa­li ko­gu­ne­sid lap­sed, õpe­ta­jad ja as­sis­ten­did kõi­gist kuuest rüh­mast: Vi­ker­kaa­red, Päi­ke­se­paid, Kuu­kii­red, Vih­ma­täp­sud, Pil­ve­tup­sud ja Tä­he­sä­rad.

Ül­la­tu­se­si­ne­jad olid klou­ni­paar Piip ja Tuut poo­le­tun­ni­se sün­ni­päe­va­tee­ma­li­se eten­du­se­ga. Las­teaia­pe­ret õn­nit­le­sid val­la teis­te las­teae­da­de ning ka koo­li­de ja val­la­va­lit­su­se esin­da­jad. Lõ­puks sõid kõik koos sün­ni­päe­va­tor­ti.

Õp­pi­mi­ne lä­bi las­te sil­ma­de
Las­teaed alus­tas di­rek­tor Ju­ta Kop­pe­li juh­ti­mi­se all tööd ise­moo­di ja jät­kab sa­ma­del põ­hi­mõ­te­tel tä­ni­ni – õpi­tak­se pro­jek­ti­põ­hi­selt ja las­te hu­vi­dest läh­tu­valt, pai­ka on pan­dud aas­ta põ­hi­tee­ma. Tä­na­vu­se pro­jek­tõp­pe pea­tee­ma on seo­tud loo­du­se ja loo­ma­de­ga.

Ju­ta Kop­pel: „Pro­jek­tõ­pe on õp­pi­mi­ne lä­bi las­te sil­ma­de. Sel­le mee­to­di pu­hul va­li­tak­se tee­ma las­te hu­vi jär­gi, lap­sed sü­ve­ne­vad tee­mas­se se­da­si pal­ju sü­ga­va­malt, kui os­kak­si­me täis­kas­va­nu­te­na oo­da­ta. Õpe­ta­ja üle­san­ne on lõi­mi­da pro­jek­ti eri vald­kon­nad: keel ja kõ­ne, ma­te­maa­ti­ka, lii­ku­mi­ne, muu­si­ka, kunst, õue­sõ­pe, üld­os­kus­te ku­jun­da­mi­ne.“

Di­rek­tor mär­gib, et eda­si min­nak­se sü­vit­si ka väär­tus­kas­va­tu­se­ga, et iga laps ja täis­kas­va­nu tun­nek­sid end las­teaias või­ma­li­kult häs­ti ja tur­va­li­selt ning saak­sid rõõ­mu ühi­sest te­gut­se­mi­sest.

„Las­te­va­ne­ma­te ja õpe­ta­ja­te va­he­lis­tel hea­del su­he­tel ja koos­tööl on vä­ga po­si­tiiv­ne mõ­ju. Prae­gu­sed las­teaia­lap­sed ku­jun­da­vad aas­ta­küm­ne­te pä­rast meie elu. Kü­si­gem en­dalt, mil­li­seid väär­tu­si ta­ha­me siis en­da üm­ber nä­ha. Pal­jud as­jad või­vad oo­da­ta, lap­sed mit­te. Nei­le ei saa öel­da „hom­me“, nen­de­le on olu­li­ne „tä­na“,“ lau­sub Ju­ta Kop­pel.

Üks õpe­ta­ja, kaks as­sis­ten­ti
Kii­ge­põn­nis on ain­sa­na Kuu­sa­lu val­la las­teae­da­dest ka teist­su­gu­ne töö­kor­ral­dus – kui ta­va­pä­ra­selt töö­ta­vad iga las­teaia­rüh­ma­ga kaks õpe­ta­jat ja abi­õpe­ta­ja, siis Kiiu las­teaias on rü­hma­del üks õpe­ta­ja ja kaks as­sis­ten­ti.

Di­rek­tor sel­gi­tab, et nii on kor­ral­da­tud olu­de sun­nil, ku­na las­teae­da­des­se po­le võt­ta eri­ala­se et­te­val­mis­tu­se­ga õpe­ta­jaid: „As­sis­ten­ti­deks on tul­dud eri­ne­va­te eria­la­de et­te­val­mis­tu­se­ga, kor­ral­da­me as­sis­ten­ti­de­le las­teaias ko­ha­peal koo­li­tu­si ja saa­da­me neid kur­sus­te­le. Töö­tu­kas­sa kau­du on õpi­tud lap­se­hoid­jaks ja tul­dud mei­le töö­le. Kui­gi ka las­teaiaõ­pe­ta­ja­te töö­ta­su mää­ra on ha­ka­tud tõst­ma, Kuu­sa­lu val­las on ol­nud aas­taid võrd­ne üld­ha­ri­dus­koo­li­de pal­ga­mää­ra­ga, on las­teaiaõ­pe­ta­jaid vä­he. Meie las­teaiast õpi­vad prae­gu kolm as­sis­ten­ti koo­lieel­se alus­ha­ri­du­se eria­la, et saa­da õpe­ta­jaks, üks õpe­ta­ja õpib ma­gist­ran­tuu­ris. Üks as­sis­tent õpib kä­si­töö eria­lal ja üks oman­dab kesk­ha­ri­dust, et min­na eda­si õp­pi­ma las­teaiaõ­pe­ta­jaks. Ole­me prak­ti­ka­las­teaed Tal­lin­na ja Tar­tu üli­koo­li­le.“

Ta kum­mu­tab ar­va­mu­se, et ot­se­kui oleks põ­hi­rõhk las­te­ga te­ge­le­mi­sel as­sis­ten­ti­del, õpe­ta­ja viib lä­bi tun­nid ja lah­kub: „Õpe­ta­ja peab las­teaia­päe­vad or­ga­ni­see­ri­ma, vii­ma lä­bi õp­pe­töö, ju­hen­da­ma as­sis­ten­te, hin­da­ma las­te aren­gut, suht­le­ma las­te­va­ne­ma­te­ga. Õpe­ta­ja võ­tab lap­sed hom­mi­kul kell 7.30 vas­tu, te­ge­leb nen­de­ga, ku­ni loeb et­te lõu­naui­na­ku une­ju­tu. See­jä­rel täi­dab do­ku­men­te, val­mis­tab et­te järg­mi­se päe­va õp­pe­tööd. Pä­rast lõu­naui­na­kut jää­vad las­te­ga te­ge­le­ma as­sis­ten­did. Ku­na iga rüh­ma juu­res on meil üks õpe­ta­ja, on tal si­su­li­selt suu­rem koor­mus, kui on õpe­ta­jal ta­va­pä­ra­ses ka­he õpe­ta­ja­ga las­teaia­rüh­mas.“

Ma­jae­sis­te puit­sil­lu­ti­se väl­ja­va­he­ta­mi­ne
Di­rek­tor Ju­ta Kop­pel tõ­deb, viis aas­tat pä­rast val­mi­mist on ilm­ne­nud, et eri­pä­ra­se ar­hi­tek­tuu­ri­ga las­teaia­ma­ja pea­sis­se­käi­gu juur­de teh­tud puit­sil­lu­tis va­jab väl­ja­va­he­ta­mist. Efekt­ne sil­lu­tis on ma­ha lao­tud pui­dust ke­tas­test, kuid vih­ma­de ja tal­ve­kül­ma­de mõ­jul on osa sil­lu­ti­sest ker­ki­nud, osa ha­ka­nud la­gu­ne­ma, vih­mas­tel il­ma­del on li­be.

Suu­re­mad prob­lee­mid tek­ki­sid tä­na­vu ke­va­del ja las­teaed os­tis puit­sil­lu­ti­se väl­ja­va­he­ta­mi­seks sood­sa hin­na­ga tä­na­va­ki­vid. Ent ma­ha neid ei pan­dud, kat­ki­se­le sil­lu­ti­se­le on en­di­selt sea­tud hoia­tus­sil­did.

Di­rek­to­ri sõ­nul leid­sid ar­hi­tek­tid, et üm­mar­gus­te puit­ke­tas­te­ga sil­lu­ti­se­ga enam­vä­hem sa­ma­su­gu­se vi­suaal­se efek­ti saab kärg-tä­na­va­ki­vi­de­ga ning need peak­sid ole­ma eri vär­vi. Kok­ku lä­heb sel­lis­te ki­vi­de ost ja pai­gal­dus maks­ma 14 300 eu­rot. Las­teaial se­da sum­mat po­le, taot­lus on esi­ta­tud val­la järg­mi­se aas­ta ee­lar­ves­se.

Ju­ta Kop­pel li­sab, et ju­ba soe­ta­tud ta­va­li­sed tä­na­va­ki­vid ei jää ka­su­tult seis­ma, need pan­nak­se ma­ja ta­ha tee­ra­da­de­le.

Esi­me­sed tööaas­tad on väl­ja too­nud ka tei­se mu­re. Kiiu las­teaia igal rüh­mal on üks suur rüh­ma­ruum, di­rek­tor nen­dib, et see tun­dus esial­gu vä­ga hea la­hen­du­se­na, kuid pa­rem oleks, kui rüh­ma­de ka­su­tu­ses oleks kaks ruu­mi. Kui lap­sed lõu­na ajal ma­ga­vad, ei saa õpe­ta­jad-as­sis­ten­did sa­mas ruu­mis te­ha va­ja­lik­ku kir­ja­tööd, sest tu­ba tu­leb hoi­da hä­mar. Sa­mas ei to­hi töö­ta­jad las­te ma­ga­mi­se ajal ruu­mist lah­ku­da, et töö­ta­da ar­vu­ti­ga val­ge­mas pai­gas.

„Kõi­ges muus osas on ruu­mi­la­hen­dus vä­ga hea – aat­rium oma ast­mes­ti­ke­ga ning ava­tud söök­la-ala, kus lap­sed käi­vad söö­mas. Ja meie to­re saal. Õpe­ta­ja­te puh­ke­toaks ka­van­da­tud ruu­mi te­gi­me üm­ber loo­vus­toaks, mil­lest on suur abi pro­jek­tõp­pes.“