
„Oleme kõik need viis aastat olnud oma aatriumi ja avarusega Eesti erilisemaid puitmaja-lasteaedu ja Kuusalu valla üks esindusasutus, mida tullakse külalistele näitama,“ ütleb Kiiu Kiigepõnni direktor JUTA KOPPEL.
Kui Kiiu alevikus valmis 2014. aasta suve lõpus uus lasteaed, sai Kuusalu valla lasteaiakohtade pikkade järjekordade probleem lahendatud. Kiiu Kiigepõnni lasteaed hakkas tööle 8. septembril viis aastat tagasi, pidulik avamine toimus kolm nädalat hiljem, 29. oktoobril.
Hoone on ehitatud eriprojekti järgi, vallavalitsuse korraldatud konkursi võitis arhitektuuribüroo Projekt O2 töö „Kiik“. Lasteaia nimi Kiigepõnn on tuletatud võistlusprojekti nimest ja sellest, et maja on kiige kujuga. Nime autor on Kadri Link. Ehitus läks maksma 2,2 miljonit eurot, millest riik andis 1,9 miljonit.
Arhitektide Egon Metusala ja Helen Rebase kavandatud hoone sai 2014. aastal Eesti Puitmajaehitise konkursil eripreemia, aasta hiljem oli sisearhitektuuri preemia nominent. Eesti Arhitektide Liit esitles 2016. aastal Kiiu lasteaiamaja näitusel „Kuhu kadus euro?“ Euroopa Liidu rahastatud 10 parima ehitise seas.
Kiiu lasteaias käib sel õppeaastal 91 last, töötajad on kokku 28.
Sünnipäevapidu koos klounidega PIIP ja TUUT
Möödunud nädal oli Kiiu Kiigepõnni lasteaia sünnipäevanädal.
Sünnipäevapidu peeti teisipäeva, 8. oktoobri hommikul, kui saali kogunesid lapsed, õpetajad ja assistendid kõigist kuuest rühmast: Vikerkaared, Päikesepaid, Kuukiired, Vihmatäpsud, Pilvetupsud ja Tähesärad.
Üllatusesinejad olid klounipaar Piip ja Tuut pooletunnise sünnipäevateemalise etendusega. Lasteaiaperet õnnitlesid valla teiste lasteaedade ning ka koolide ja vallavalitsuse esindajad. Lõpuks sõid kõik koos sünnipäevatorti.
Õppimine läbi laste silmade
Lasteaed alustas direktor Juta Koppeli juhtimise all tööd isemoodi ja jätkab samadel põhimõtetel tänini – õpitakse projektipõhiselt ja laste huvidest lähtuvalt, paika on pandud aasta põhiteema. Tänavuse projektõppe peateema on seotud looduse ja loomadega.
Juta Koppel: „Projektõpe on õppimine läbi laste silmade. Selle meetodi puhul valitakse teema laste huvi järgi, lapsed süvenevad teemasse sedasi palju sügavamalt, kui oskaksime täiskasvanutena oodata. Õpetaja ülesanne on lõimida projekti eri valdkonnad: keel ja kõne, matemaatika, liikumine, muusika, kunst, õuesõpe, üldoskuste kujundamine.“
Direktor märgib, et edasi minnakse süvitsi ka väärtuskasvatusega, et iga laps ja täiskasvanu tunneksid end lasteaias võimalikult hästi ja turvaliselt ning saaksid rõõmu ühisest tegutsemisest.
„Lastevanemate ja õpetajate vahelistel headel suhetel ja koostööl on väga positiivne mõju. Praegused lasteaialapsed kujundavad aastakümnete pärast meie elu. Küsigem endalt, milliseid väärtusi tahame siis enda ümber näha. Paljud asjad võivad oodata, lapsed mitte. Neile ei saa öelda „homme“, nendele on oluline „täna“,“ lausub Juta Koppel.
Üks õpetaja, kaks assistenti
Kiigepõnnis on ainsana Kuusalu valla lasteaedadest ka teistsugune töökorraldus – kui tavapäraselt töötavad iga lasteaiarühmaga kaks õpetajat ja abiõpetaja, siis Kiiu lasteaias on rühmadel üks õpetaja ja kaks assistenti.
Direktor selgitab, et nii on korraldatud olude sunnil, kuna lasteaedadesse pole võtta erialase ettevalmistusega õpetajaid: „Assistentideks on tuldud erinevate erialade ettevalmistusega, korraldame assistentidele lasteaias kohapeal koolitusi ja saadame neid kursustele. Töötukassa kaudu on õpitud lapsehoidjaks ja tuldud meile tööle. Kuigi ka lasteaiaõpetajate töötasu määra on hakatud tõstma, Kuusalu vallas on olnud aastaid võrdne üldhariduskoolide palgamääraga, on lasteaiaõpetajaid vähe. Meie lasteaiast õpivad praegu kolm assistenti koolieelse alushariduse eriala, et saada õpetajaks, üks õpetaja õpib magistrantuuris. Üks assistent õpib käsitöö erialal ja üks omandab keskharidust, et minna edasi õppima lasteaiaõpetajaks. Oleme praktikalasteaed Tallinna ja Tartu ülikoolile.“
Ta kummutab arvamuse, et otsekui oleks põhirõhk lastega tegelemisel assistentidel, õpetaja viib läbi tunnid ja lahkub: „Õpetaja peab lasteaiapäevad organiseerima, viima läbi õppetöö, juhendama assistente, hindama laste arengut, suhtlema lastevanematega. Õpetaja võtab lapsed hommikul kell 7.30 vastu, tegeleb nendega, kuni loeb ette lõunauinaku unejutu. Seejärel täidab dokumente, valmistab ette järgmise päeva õppetööd. Pärast lõunauinakut jäävad lastega tegelema assistendid. Kuna iga rühma juures on meil üks õpetaja, on tal sisuliselt suurem koormus, kui on õpetajal tavapärases kahe õpetajaga lasteaiarühmas.“
Majaesiste puitsillutise väljavahetamine
Direktor Juta Koppel tõdeb, viis aastat pärast valmimist on ilmnenud, et eripärase arhitektuuriga lasteaiamaja peasissekäigu juurde tehtud puitsillutis vajab väljavahetamist. Efektne sillutis on maha laotud puidust ketastest, kuid vihmade ja talvekülmade mõjul on osa sillutisest kerkinud, osa hakanud lagunema, vihmastel ilmadel on libe.
Suuremad probleemid tekkisid tänavu kevadel ja lasteaed ostis puitsillutise väljavahetamiseks soodsa hinnaga tänavakivid. Ent maha neid ei pandud, katkisele sillutisele on endiselt seatud hoiatussildid.
Direktori sõnul leidsid arhitektid, et ümmarguste puitketastega sillutisega enamvähem samasuguse visuaalse efekti saab kärg-tänavakividega ning need peaksid olema eri värvi. Kokku läheb selliste kivide ost ja paigaldus maksma 14 300 eurot. Lasteaial seda summat pole, taotlus on esitatud valla järgmise aasta eelarvesse.
Juta Koppel lisab, et juba soetatud tavalised tänavakivid ei jää kasutult seisma, need pannakse maja taha teeradadele.
Esimesed tööaastad on välja toonud ka teise mure. Kiiu lasteaia igal rühmal on üks suur rühmaruum, direktor nendib, et see tundus esialgu väga hea lahendusena, kuid parem oleks, kui rühmade kasutuses oleks kaks ruumi. Kui lapsed lõuna ajal magavad, ei saa õpetajad-assistendid samas ruumis teha vajalikku kirjatööd, sest tuba tuleb hoida hämar. Samas ei tohi töötajad laste magamise ajal ruumist lahkuda, et töötada arvutiga valgemas paigas.
„Kõiges muus osas on ruumilahendus väga hea – aatrium oma astmestikega ning avatud söökla-ala, kus lapsed käivad söömas. Ja meie tore saal. Õpetajate puhketoaks kavandatud ruumi tegime ümber loovustoaks, millest on suur abi projektõppes.“