Kihm­la-Sa­lu­mäe kü­lad kin­ki­sid Ees­ti­le 100meet­ri­se ki­viaia

Ki­viaia te­ge­mi­ses said osa­le­da ka kõik ava­mi­sele tulnud prae­gu­sed ja en­di­sed kü­lae­la­ni­kud.

„Mi­nu mee­lest on see Ees­ti­le vä­ga ilus kin­gi­tus, mis pü­sib tu­hat aas­tat, kui just meie lap­se­lap­se­lap­se­lap­sed ei ka­vat­se ase­me­le ehi­ta­da kõrg­hoo­net,“ lau­sus Kihm­la-Sa­lu­mäe kü­la­va­nem Tii­na Nur­mik lau­päe­val, 11. au­gus­til kü­la­päe­val, kui ava­ti kü­lap­lat­si äär­de ehi­ta­tud ki­viaed.

Ani­ja val­la­va­nem Ar­vi Ka­ro­tam rää­kis, et ki­vi­del on Ees­tis ol­nud aja jook­sul olu­li­ne tä­hen­dus – nen­de­ga on sõ­di­tud, neist on ehi­ta­tud: „Kah­juks ei osa­tud nõu­ko­gu­de-ajal nen­de­ga eri­ti mi­da­gi te­ha, kuid nüüd on Ees­tis taas küm­neid ki­lo­meet­reid ilu­said ki­viae­du. Ka teie kü­la on sel­les osas imet­lus­väär­ne.“

Koos ta­ris­tus­pet­sia­list Mar­gus Mo­lo­ki­ga an­dis Ar­vi Ka­ro­tam Kihm­la-Sa­lu­mäe mees­te­le üle ümb­rus­kon­nast lei­tud ki­vi, mil­le­le oli li­sa­tud plaat kir­ja­ga: „Ani­ja val­la­va­lit­sus tä­nab tub­li­sid Kihm­la-Sa­lu­mäe kü­la­de ela­nik­ke“. Kui MTÜ Kihm­la-Sa­lu­mäe ju­ha­tu­se liik­med Mar­tin Vis­la­puu ja And­res Verp­son olid val­la­va­lit­su­se ki­vi kü­lap­lat­si ki­viae­da sät­ti­nud, said ka kõik kü­la­päe­val osa­le­nud ase­ta­da ae­da ühe ki­vi. Pä­rast se­da kuu­lu­tas kü­la­päe­va juh­ti­nud Ani­ja Eit ehk Mar­git Aas­maa ki­viaia ava­tuks.

100 meet­rit 100. sün­ni­päe­vaks
Möö­du­nud aas­tal, kui EV100 kor­ral­dus­toim­kond kut­sus üles te­ge­ma rii­gi 100. sün­ni­päe­vaks kin­gi­tu­si, soo­vi­sid ka Ani­ja val­la ühi­selt te­gut­se­vad Kihm­la ja Sa­lu­mäe kü­la et­te­võt­mi­sega ühine­da. Ku­na kü­las olid mit­u me­est ha­ka­nud taas­ta­ma ki­viae­du, tu­li pro­jek­ti eest­ve­da­jal Oma­ri Si­ni­jär­vel mõ­te ra­ja­da üks ka koos.

Ot­sus­ta­ti, et 100 meet­rit ki­viae­da te­hak­se kü­lap­lat­si teeäär­ses­se kül­ge, ku­hu oli sel­le­ga al­gust teh­tud kolm aas­tat ta­ga­si, kui ava­ti mä­les­tus­ki­vi en­di­se­le ki­hel­kon­na­koo­li­le. Na­tu­ke oli tee ser­vas nä­ha ka ku­na­gist ki­viae­da, kui­gi suu­rem osa ki­vi­dest olid laia­li va­ju­nud. Väi­ke osa aia ehi­ta­mi­seks va­ja­li­kest ki­vi­dest saa­di­gi sealt, suu­rem osa plaa­ni­ti tuua Kihm­la kü­la Paa­si­ku-pool­sest ser­vast, kus need olek­sid tee-re­mon­di­le na­gu­nii et­te jää­nud.

EV100 kor­ral­dus­toim­kond Kihm­la-Sa­lu­mäe kü­la­de et­te­võt­mist ra­ha­li­selt ei toe­ta­nud. Kuid kü­la­rah­vas ot­sus­tas, Ees­ti­le te­hak­se kin­gi­tus ik­ka­gi. Kui sü­gi­sel ava­nes Ko­ha­li­ku Omaal­ga­tu­se Prog­ram­mi (KOP) toe­tus­voor, kir­ju­tas kü­la pro­jek­ti­kir­ju­ta­ja Ül­le Sis­ka sin­na ra­ha­taot­lu­se.

„Käi­si­me en­ne veel val­la­ma­jast kü­si­mas, kas vald toe­taks ki­vi­de trans­por­ti­mist, ku­na need tu­li na­gu­nii sealt ära ve­da­da. Val­la­va­lit­sus oli nõus se­da ra­has­ta­ma,“ rää­kis kü­la­selt­si ju­ha­tu­se esi­mees Mar­tin Vis­la­puu.

Li­gi­kau­du 100 ton­ni ki­vi­de trans­por­ti­mi­ne ja ki­viae­da tõst­mi­ne võt­tis ae­ga 5 päe­va, see­jä­rel te­gi kü­la­rah­vas veel paar tal­gu­päe­va – väik­se­mad ki­vid lao­ti kä­sit­si, pea­le sel­le aia ümb­rus rii­su­ti, kül­va­ti mu­ru. Ki­viaia te­ge­mi­ne läks maks­ma 4503 eu­rot. Sel­lest 2000 eu­rot ehk mak­si­mum­toe­tus saa­di KO­Pist, 2503 eu­rot eral­das vald.

Val­la­va­nem lu­bas, et paa­ri nä­da­la jook­sul saab Pa­ri­la-Kihm­la kruu­sa­tee­lõik, mil­le ää­rest suu­red maa­ki­vid ära vee­ti, mus­ta kat­te. Siis on Pa­ri­la-Raa­si­ku tee tol­mu­va­ba.

Kü­la II kok­ku­tu­lek
Ki­viaia ava­mi­se­ga koos pi­da­sid Kihm­la-Sa­lu­mäe teist kor­da kü­la­päe­va „Ta­ga­si juur­te juur­de“. Es­ma­kord­selt oli kü­la en­dis­te ja prae­gus­te ela­ni­ke kok­ku­tu­lek kuus su­ve ta­ga­si. Na­gu too­na, oli ka nüüd ko­hal paar­sa­da ini­mest. Kü­la­va­nem Tii­na Nur­mik aval­das loo­tust, et sel­lest saab tra­dit­sioon.

Olev Si­ni­järv, kes ni­me­tas end Loo ta­lu eks­su­la­seks, te­gi üle­vaa­te Kihm­la-Sa­lu­mäe aja­loost. Päe­va­le ko­ha­selt rää­kis ka te­ma es­malt ki­vi­dest. Olev Si­ni­järv ju­tus­tas, et Kihm­la kü­las on 6 ki­vi­kal­met, mis on riik­li­ku kait­se all, sa­mu­ti va­na asu­la­koht, ku­hu ta soo­vi­tas pan­na suu­re ki­vi kü­la esi­me­se ni­me­ga Kim­ba­la ja aas­taar­vu­ga 1219 või 1241. Tei­se ki­vi soo­vi­tas kõ­ne­le­ja pan­na ilm­selt 16. sa­jan­dil tek­ki­nud Uus­kü­la­le, mis ühen­da­ti 1977. aas­tal Kihm­la­ga. Sa­lu­mäe kü­la, kus on pal­ju ohv­ri­ki­ve, soo­vi­tas Olev Si­ni­järv tä­his­ta­da ki­vi­ga, mil­lel aas­taarv 1920. Ta kin­ni­tas ka, et Kihm­la kü­la prae­gu­ne ni­mi on Ees­tis ai­nu­ke, sa­mal ajal Uus­kü­la­sid on um­bes to­sin ja Sa­lu­mäe kü­la­sid veel kolm.

Kü­la­päe­va, mil­le ka­vas oli mitmesugust mee­le­la­hu­tust, toe­tas KOP 1765,84 eu­ro­ga. Mar­tin Vis­la­puu sõ­nas, et ju­ba mõl­gu­vad peas uu­te pro­jek­ti­de mõt­ted: „Kü­lail­met võiks pa­ran­da­da – ta­lu­sil­did meil on, aga ehk ka sar­na­sed post­kas­tid, kõik tea­de­te tahv­lid võik­sid ol­la val­gus­ta­tud. Va­na kü­la­kiik mä­da­nes, Tee­me Ära tal­gu­päe­val mur­dus kü­lap­lat­si li­pu­mast.“

Kui väik­se­mad as­jad saab teh­tud, on Kihm­la-Sa­lu­mäe rah­va suu­rem unis­tus oma lau­lu­kaar.

„Unis­ta­da tu­leb­ki suu­relt – kui sel ju­hul täi­tub ka ai­nult küm­me prot­sen­ti, on see ik­ka­gi pal­ju roh­kem, kui küm­ne prot­sen­di täi­tu­mi­ne väi­ke­se unis­tu­se pu­hul,“ mär­kis MTÜ juht.

On mõel­dud ka sõp­rus­kü­la­de ot­si­mi­se­le, et va­he­ta­da ko­ge­mu­si ja saa­da värs­keid ideid.