KERTI PELLMAS: „Erakoole peab rahastama teiste koolidega võrdselt.”

1517

Aruküla Vaba Waldorfkooli tegevjuht KERTI PELLMAS koos Eesti teiste erakoolide esindajatega on esitanud ministeeriumile pöördumise, et riik ei lõpetaks erakoolidele tegevuskulude maksmist.

Ida-Harju ainsa erakooli, Aruküla waldorfkooli tegevjuht Kerti Pellmas on nördinud, et haridus- ja teadusministeerium on koostanud eelnõu, millega kavandatakse teha erakoolidele tegevustoetuse maksmine omavalitsustele vabatahtlikuks: „Avalikkuses lahti läinud debatt on ühekülgne ja demagoogiline. Jääb mulje, et erakoolid suplevad rahas ning neilt võibki raha ära võtta. Tegelikult see nii pole.”
Ta lisas, et Aruküla waldorfkooli lapsevanemad on nõus minema Toompeale oma õiguste eest võitlema: „Kui riik rõhutab võrdsust, siis lapsevanemad seda ei näe. Nemad maksavad samamoodi makse ega mõista, miks nende laps peab maksurahast vähem tagasi saama.”
Eesti Erakoolide Ühendus, Eesti Vabade Waldorfkoolide- ja Lasteaedade Ühendus ning Eesti Kristlike Erakoolide Liit on esitanud ministeeriumile pöördumise, et seadusemuudatus vajaks pikemat arutelu ning praegune menetlus ei vasta hea õigusloome tavadele, sest pole arvestatud erakoolide ettepanekutega ega tehtud mõju-uuringut.
Lisaks on erakoolide juhid koostanud internetis petitsiooni „Riik peab suhtuma kõigi laste haridusse võrdselt”, millel on praeguseks üle 5000 allkirja.
Kerti Pellmas jutustas, kuidas on erakoole seni rahastatud: „Alates 2011. aastast katsid omavalitsused erakoolide tegevuskulud. Iga õpilase eest tuli tasuda kohamaksu kuni 91 eurot kuus. Tallinna linn aga vaidlustas riigi antud kohustuse ning riigikohus leidis, kui riik soovib, et omavalitsused jätkaksid erakoolide majanduskulude toetamist, peab riik need summad omavalitsustele kompenseerima. Seda ei soovi ministeerium aga teha. Nende välja pakutud lahendus teeb maksmise omavalitsustele vabatahtlikuks. See muudab erakoolide seisukohast tuleviku väga ebakindlaks ja sõltuvaks võimul oleva partei vaadetest.”
Ta ütles, et kui seadus jõustub, siis Aruküla waldorfkool oma uksi siiski sulgema ei peaks: „Raasiku vallavalitsus on öelnud, et jätkab toetamist. Tallinn seevastu enam kindlasti ei maksa oma õpilaste eest.”
Tegevjuht sõnas, et Aruküla waldorfkoolile tähendaks see praegusest neljandiku võrra vähem raha – koolis õpib 90 last, neist umbes 35 Raasiku vallast, 18 Tallinnast, Viimsi vallast 5, üks õpilane on Kuusalu vallast, ülejäänud teistest naabervaldadest: „Igal aastal kolib Arukülla paar-kolm perekonda ainult meie kooli pärast. Ka Tallinnas on waldorfkool, kuid mõned lapsevanemad eelistavad panna oma lapse ilusa maakoha kenasse mõisakooli.”
Kerti Pellmas rääkis, erakoolide juhte häirib kõige rohkem demagoogia, et erakoolide rahastamise arvelt saaks tõsta õpetajate palkasid: „Tõepoolest on õpetajate palgad väikesed. Erakoolidele kulub aga Eestis haridusele mõeldud rahast 6-7 miljonit, mis on alla ühe protsendi haridusse minevast rahast. Selle eest saaks igale õpetajale palgalisa umbes 15 eurot. On ilmselge, et lisanduv palgaraha peab tulema kusagilt mujalt.”
Riik maksab iga koolis käiva õpilase kohta pearaha. Munitsipaalkoolide puhul katab ülejäänud kulud KOV. Mõlemad jagavad maksumaksja raha. Miks peaks erakoolis käiv laps saama maksurahast vähem?
Ta märkis, et praegu ollakse samas olukorras nagu 5 aastat tagasi: „Siis võeti vastu seadus, et lapsed peavad olema võrdselt rahastatud, erakoolid võrdsustati tegevustoetuse osas munitsipaalkoolidega. Nüüd tahetakse teha täiesti vastupidine otsus sama põhjendusega, et peab olema võrdne ning öeldakse, et eelmine otsus oli vale. Võib-olla peavadki erakoolid tulevikus veel rohkem ise hakkama saama, kuid seda otsust ei saa teha kiirustades ning läbi arutamata.”
Aruküla waldorfkoolis on õppemaks 75 eurot kuus, erakoolide keskmine on 90. Kerti Pellmas jutustas, et koolide kulud on erinevad: „Meil kulub kõige rohkem peale töötasude üürile. Maksame vallale igal aastal umbes 30 000 eurot. Saame hakkama, kuid kui osa toetusest kaob, oleme keerulises olukorras. Meie õpetajate palgad on väiksemad kui munitsipaalkoolides. Seega väide, et erakoolid suplevad rahas, on täielik vale. Tuleme ots otsaga kokku.”
Õpetajate palgatõusuks saaks tema arvates raha kokku hoida näiteks munitsipaalkoolide kulusid korrigeerides: „Munitsipaalkoolis kulub õpetajate palkadeks kooli eelarvest vaid 30 protsenti. Muud kulu võiks olla vähem ning rohkem peaks minema õpetajate palkadeks. Erakoolides läheb aga palkadele üle 50 protsendi. Erakoole materdatakse, aga tegelikult oleks riigil nendelt mõndagi õppida.”

Eelmine artikkelGITTA TRUUS taastas Kuusalu kihelkonna rohelise triibumustri
Järgmine artikkelKas samm riigimetsa erastamise suunas?