Anija vallavolikogu algatas detailplaneeringu, mille eesmärk on ehitada tulevikus Kehrasse uusi korterelamuid.
Anija vallavalitsuse arhitekt-planeeringutespetsialist Inga Vainu ütles, et planeering algatati linna keskuse lähedal riigile kuuluval reformimata maal, mille suurus on ligikaudu 10 hektarit ning see asub Kehras Põhja, Mulla ja Salo tänavate ning Kose mnt 2a, 2b maaüksustega piirneval alal ehk väljal, mis asub suures osas Põhja tänava ja niinimetatud Elioni maja vahel. Suurem osa sellest on lage põllumaa, raudteeäärne osa on praegu kasutusel aiamaadena.
„Kehras on suur korterite puudus, uusi kortereid, mille järele on mujal suur nõudlus, pole siin üldse ehitatud,“ rääkis Inga Vainu.
Ta lisas, et uute korterite üks sihtgrupp on Kehra praeguste korterite elanikud, kes tahavad oma elamistingimusi parandada, teised need, kes soovivad rohkem ruumi, kuna korterites elavad koos mitu põlvkonda.
Riigile kuuluva maatüki sihtotstarve on Anija valla üldplaneeringu järgi äri- ja büroohoonemaa, detailplaneeringuga soovitakse see muuta elamu- ja haljasalamaaks, jaotada kruntideks ja määrata ehitusõigus kortermajade ehitamiseks.
Inga Vainu selgitas, et korrusmajade ehitamist kavandatakse kogu alast 6 hektarile, olenevalt planeeringust võiks sinna korterelamuid tulla kuni 8 ning need võiksid olla 2-3korruselised.
„Kui tahame, et korterite hind jääks võimalikult madal, on ilmselt mõttekas planeerida need pigem kolmekordsed. Eelnevalt tuleb teha analüüs, millised korterid on Kehras kõige nõutavamad. Oleme mõelnud viia selle teadasaamiseks rahva hulgas läbi küsitluse. See peaks andma vastuse, kas on mõtet siia planeerida ka ridaelamuid,“ lausus ta.
Planeeringuga lahendatakse ka Põhja tänava ümbruse avalik ruum: haljasalad, parklad, mänguväljakud ja muu. Kuna ruumi on piisavalt, võiksid õuealad Inga Vainu sõnul tulla suuremad, kui on teistel kortermajadel. Põhja tänava raudteepoolsesse äärde, kus praegu on aiamaad, võiks tema arvates jääda haljasala, kuid võimalus on planeerida sinna mõned väiksemad ärihooned piirkonna teenindamiseks.
Volikogu tegi vallavalitsusele ülesandeks korraldada hange detailplaneeringu koostaja leidmiseks. Vallavalitsus on detailplaneeringu tegemiseks arvestanud aasta. Seejärel, kui volikogu on planeeringu kehtestanud, taotletakse riigilt maad munitsipaalomandisse.
Valla ehitusspetsialist Viljo Leis märkis – välistada ei saa võimalust, et riik ei anna maad vallale, vaid hakkab seda ise müüma. Kui Põhja tänava piirkonna maa saadakse munitsipaalomandisse, soovib vald leida sinna arendaja, kes hakkab tegelema elamuala rajamisega.
