Kehras algas uue ühisveevärgi ja kanalisatsiooni ehitus

2022

Uut torustikku hakati paigaldama möödunud kolmapäeval Kehra kesklinnas.

Esimene brigaad alustas tööd 12. oktoobril Kose maantee ääres, selle nädala alguses asus teine tööle Lehtmetsa külas. Vanas asulas hakatakse uue torustiku jaoks maad kaevama 20. oktoobril ning novembris alustatakse töödega Põrgupõhjas, kus seni ühine veevärk puudub. Novembri lõpuks peaks Kehras paralleelselt töötama 8 brigaadi.

Kõigepealt kaevatakse kraavid, kuhu pannakse uus torustik. OÜ Velko AV juhataja Rain Oks rääkis – seal, kus võimalik, seatakse ühte kaevikusse nii joogivee- kui reoveetorud, nii on otstarbekam, kuid kõikjal ei ole see võimalik. Niinimetatud kivilinnas, kus on ühtne veevärk ka praegu olemas, jäävad vanad torud maasse alles. Peale torude paigaldamise tehakse ka uued ühenduskaevud ning liitumispunktid majadele.

Kas kehralased hakkavad uute trasside kaudu vett saama järk-järgult, see tähendab kohe, kui mõnes piirkonnas on torud juba ühendatud, ei osanud Rain Oks veel öelda.

„Sõltub tehnilistest nüanssidest, sest praegu töötavad uue veetöötlusjaamaga paralleelselt veel vanad joogiveepumplad, mis hiljem likvideeritakse. Usun, et kohe, kui üks piirkond on võimalik uude süsteemi ühendada, seda ka tehakse,“ lausus ta.

Kokku ehitatakse projekti käigus Kehrasse 19,8 kilomeetrit uut joogiveetorustikku, 18,2 km isevoolset kanalisatsioonitorustikku, 3,2 km survekanalisatsiooni, 1,8 km sadeveekanalisatsiooni ning 17 reoveepumplat.

Uue veevärgiga kaetakse kogu Kehra linna ja Lehtmetsa küla vajadus, välja jääb esialgu vaid Ülejõe linnaosa.

Kehra ühisveevärgi ja kanalisatsioonisüsteemi (ÜVK) peatöövõtjad on AS Merko Ehitus ja AS Terrat, kes osalesid riigihankes ühispakkumisega. Velko AV sõlmis nendega lepingu tänavu juunis. Vastavalt sellele läheb Kehra torude  paigaldamine ja ühendamine maksma 5,85 miljonit eurot ehk 90,75 miljonit krooni.

Võib tulla ebamugavusi
Rain Oks kinnitas, et Kehra elanikel, kes saavad seni tsentraalset vett ja kanalisatsiooniteenust, jääb see teenus  ka uue ÜVK ehitamise ajal.

„Kindlasti tuleb töö käigus ka planeeritud katkestusi – näiteks ümberühendamiste ajal, kuid neist teatatakse elanikele ette ning need ei ole pikaajalised,“ sõnas ta.

Kaevetööde tõttu on ka liiklus mõnel tänaval ajutiselt häiritud. Rain Oks selgitas, et ehitusloa saamisele eelnes  liikluskorralduse plaani koostamine ja kooskõlastamine. Liikluskorralduse muutustest, ümbersõitudest ja muust taolistest teatamiseks on  juba paigaldatud ajutisi liiklusmärke.

„Ebamugavusi kindlasti tuleb. Võib juhtuda, et mõnda tänavasse ei saa ühelt poolt sisse sõita, kuid oma kodudesse peavad inimesed pääsema. Juba praegu ei ole võimalik Kose maanteelt Kose poole sõites igast tänavast paremale kortermajade juurde keerata. Kuid  teiste tänavate kaudu on see võimalik, viidad näitavad, kustkaudu saab,“ rääkis ta.

Hinnatõus on paratamatu
Seoses suurte investeeringutega tõuseb järgmisel aastal Kehras joogivee ja kanalisatsiooniteenuse hind. Seda nõuab projekti rahastav Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfond.

„Vee-ettevõtja on lisanud projekti omaosaluse, võtnud selleks laenu ning seetõttu peab ta olema jätkusuutlik, et laenu teenindada – suutma seda tagasi maksta, tasuda intresse,“ selgitas Rain Oks.

Vastavalt Ühtekuuluvusfondi finantsanalüüsidele võib joogivesi Kehras kallineda umbes 30 protsenti, kanalisatsiooniteenus ligi 19 protsenti. Need ei ole Velko AV juhi kinnitusel siiski sugugi kindlad numbrid, sest hinnad tuleb kooskõlastada konkurentsiametis ning seal on hinnakujunduse metoodikad Ühtekuuluvusfondi omast erinevad.

Projekt lõpeb tuleval aastal
Torustike paigaldamine ja ühtsesse süsteemi ühendamine on viimane osa Kehra reovee kogumisala veevarustuse ja kanalisatsioonisüsteemide rekonstrueerimise ja laiendamise mahukast projektist. Selle abikõlbulikeks kuludeks arvestati ligi 120 miljonit krooni ehk 7,7 miljonit eurot.  30 miljoni krooni suurune omaosalus (ligi 2 miljonit eurot) jagati enam-vähem võrdselt Anija valla ja Velko OV vahel, kumbki võttis selle katteks laenu.

Esimesena valmis 2010. aasta kevadel uus veetöötlusjaam, oktoobris reoveepuhasti. Ka kogu projektis vajalik tehnika on Rain Oksa kinnitusel ostetud, väljaarvatud üks survepesumasin, mis jõuab Kehrasse detsembri alguses. Torustike paigaldamine ja ühendamine peab lõppema aasta pärast – oktoobris 2012, kuid ehitajad on avaldanud lootust, et jõuavad tööd valmis juba suve lõpuks.

2012. aastal peaksid lõppema ÜVK ehitustööd ka Alaveres ja Anija külas. Seal teeb neid AS EG Ehitus. Alaveres alustati augustis ning projekti kogumaksumus on 886 400 eurot – sellest 753 500 eurot tuleb Keskkonnainvesteeringute Keskusest (KIK), ülejäänud on omaosalus. Anijal algavad tööd novembris, seal läheb uue torustiku ja reoveepuhasti rajamine maksma 551 900 eurot, millest KIK eraldab 426 900 eurot. Omaosalus jagatakse mõlema projekti puhul võrdselt Anija valla ning Velko AV vahel.

Velko AV on esitanud KIKile taotlused veel Ülejõe linnosa, Ülejõe küla ja Lilli küla ÜVK ehitamise rahastamiseks.