Kehra staadioni avamisel käis mitusada inimest

2008
Sümboolse lindi lõikasid läbi projekteerija TEET ILVES, ehituse projektijuht PRIIT KULDSAAR, vallavolikogu esimees JAANUS KALEV ning EOK esindaja, Anija Valla Spordimaailma nõukogu esimees TOOMAS TÕNISE.

„Mu lemmiktund on keka ja Kehra on spordimeka,“ räppis Kehra gümnaasiumi jalgpallurist ajalooõpetaja REESI KUSLAP staadioni avamisel.

Kehra jõekäärus rekonstrueeritud staadioni soojakutepoolne külg oli avapeo alguseks, möödunud neljapäeva, 13. oktoobri õhtul kella kuueks rahvast tulvil. Staadionimuru oli täis lapsi, kellele olid seal alates kella neljast toimunud osavusmängud ja jooksuvõistlused. Nad hullasid ja tegid uuel kunstmuruväljakul kukerpalle. Kauaoodatud sündmusest oli osa saamas sadu inimesi – rohkem, kui ühelgi teisel viimaste aastate ettevõtmisel Kehras. „Vägev!“ ja „Vinge!“ olid vaid mõned uue staadioni kohta öeldud hinnangutest.

Ilutulestikuga avapidu
Avapeo alguses sombusel ja jahedal õhtupoolikul läks staadion valgeks – tööle lülitati LED-valgustus, mis on Anija vallavanema Arvi Karotami sõnul moodsam kui ühelgi teisel Eesti staadionil.
„Anija vald ja Kehra linn on seda päeva oodanud päris kaua,“ sõnas kokkutulnuid tervitanud vallavanem ning meenutas, et algul oli Kehra tehasele kuulunud ja 1950ndatel ehitatud staadionil söest jooksurajad, seejärel punased kivirajad, siis asfalt, kuid nüüd on valla tellimused valminud Eesti üks kaasaegsemaid väikelinna staadioneid tartaanist jooksuradade ja kunstmuruväljakuga: „See on olnud veidi rohkem kui aasta pikkune protsess, kui käisime staadioni rekonstrueerimise mõtte välja vallavolikogule. Mul on hea meel, et volikogu pärast mõningaid diskussioone ja vaidlusi nõustus ettepanekuga, et me oma valla säästetud raha ja natuke laenu võttes ehitame staadioni valmis.“
Ta avaldas lootust, et uuenenud staadionil jätkub pidevalt tegevust. Argipäeval on see Kehra gümnaasiumi kasutuses, kuid tänu moodsale valgustusele saab õhtuti kaua treenida ja palli mängida: „Usun, et lähiaastatel sirguvad siin uued Harju meistrid, Eesti meistrid ja miks mitte ka maailmameistrid.“
Vallavanem tänas kõiki, kes on staadioni rekonstrueerimisele kaasa aidanud. Eraldi tänas ta projekteerijat, OÜd EJL Ehitusbüroo, ehitajat – Lemminkäinen Eesti ASi  ning ehitusejärelevalvet OÜd Ösel Consulting.
„Staadioni projekti kinkis meile Eesti Jalgpalli Liit, Anija vald ei maksnud selle eest sentigi,“ kinnitas vallavanem.
Eesti Olümpiakomitee täitevkomitee liige, Aegviidu vallavolikogu esimees ning Anija Valla Spordimaailma nõukogu esimees Toomas Tõnise märkis: „Olümpiakomitee ühe juhina on mul hea meel, et Eestimaal on üks vahva sportimise plats juures. Siinse sihtasutuse nõukogu esimehena on mul hea meel, et saime sellega hakkama. Naabrimehena Aegviidu vallast olen natuke kade, kuid rohkem on hea meel, et teil on nii hea staadion. Kuna me varsti võib-olla ühineme, siis on see tegelikult meie staadion – palju õnne!“
Anija endine vallavanem ja praegune vallavolikogu liige Tiit Tammaru rõõmustas, et kaua aastaid kõigi mõtteis olnud soov on nüüd täitunud: „Mina soovin, et siin staadionil oleks alati neid inimesi, kelle peale saab pritsida võidušampanjat.“
Anija vallavolikogu esimees Jaanus Kalev, Lemminkäinen Eesti projektijuht Priit Kuldsaar, staadioni projekteerija Teet Ilves ja Toomas Tõnise lõikasid uuel spordiväljakul läbi sümboolse avalindi. Kehra gümnaasiumi ajalooõpetaja Reesi Kuslap, kes on Eesti meistriliigas mängiva Tallinna Kalevi jalgpallur, esitas spetsiaalselt selleks puhuks loodud „Staadioni räpi“.
Seejärel oli staadioni jooksurajal sõuteatevõistlus, kus osalesid kohalikud spordiklubid HC Kehra, Anija United, Kehra Snaipers ja orienteerumisklubi Põrgupõhja. Kunstmurul oli esimene jalgpallimatš Anija Unitedi noorte ning Kehra kooli õpetajate vahel. Võitsid õpetajad 3:2. Staadioni avapidu lõppes ilutulestikuga.

Suur sündmus kogu vallale
Kehra kooli endine kehalise kasvatuse õpetaja ja treener, praegune tugispetsialist Evi Lauer ütles Sõnumitoojale, et Kehra jaoks on staadioni rekonstrueerimine väga suur asi.
„Päris sajandi sündmus selle kohta öelda ei saa, sest ka spordihoone valmis sel sajandil, 2004,“ lausus ta ja lisas: „Kui ma Kehrasse tööle tulin, öeldi – kohe-kohe saad ka spordihoone. Ja ennäe imet – 30 aasta pärast saingi! Seni tegin trenni ühel neljandikust normaalsest platsist ja olime ka nii vabariigis esimesed. Olengi öelnud, et alati ei määra tingimused, määravad inimesed.“
Tingimused on olemas, nüüd tuleb tema hinnangul hoolitseda, et staadion leiaks täiel määral kasutamist: „Kehrasse tuleks nüüd kergejõustik tagasi tuua. Selleks on vaja treenerit. Ka jalgpall on meil suhteliselt kustunud. Teiseks on oluline, et staadioni hoitaks, kahjuks olen Tallinnas näinud lõhutud tartaani.“
Endine vallavanem Tiit Tammaru, kes on Eesti mitmekordne meister võrkpallis, meenutas, et staadioni rekonstrueerimine on valla arengukavas olnud aastaid ning ka tema kirjutas vallavanemana koos abivallavanema Marge Rajaga projekte, et saada selleks raha: „Tulemus on palju vägevam, kui mina oskasin ette kujutada. Meie tegime projekte kahele jooksurajale, arvasime siis, et nagunii rohkemaks raha ei saa. See, mis on siin nüüd, on super!“
Kehra noortejuht Veronika Silivask: „Mu mees ütles, et juba 25 aastat tagasi oleks võinud selline staadion olla, et nemad jooksid omal ajal kruusarajal. Kuid vähemalt meie poegadel on nüüd võimalik seda nautida.“
HC Kehra Fännklubi liige Paul Luškov arvas – polegi tähtis, et Kehrast hakkaks võrsuma uusi Erki Nooli, vaid peamine on, et inimesed oleksid terved: „Selleks on vaja tegeleda spordiga. Staadion oli meil küll ka varem, kuid see ei kutsunud. Nüüd on siin justkui kullatükk.“

Eelmine artikkelKuusalu vald soovib Kolgakülas Kalda tee ise avada
Järgmine artikkelKolga kooli Lindgrenimängu poolfinaalis