Anija vallavalitsus kehtestas 19. augustil Kehra pargi maaüksuse osa ja lähiala detailplaneeringu. Tegu on linna keskel asuva ligikaudu 2 hektari suuruse ala ehk pargi ja selle lähiümbruse planeeringuga.
Anija valla arhitekti-planeeringuspetsialisti Inga Vainu sõnul sooviti planeeringuga luua mugav ja turvaline liikumislahendus jalakäijaile ning tagada vajalike sõidukite juurdepääs – planeeritava ala vahetus läheduses on Kehra gümnaasiumi algkoolihoone, vallavalitsus, raamatukogu, tervisekeskus, apteek ja kauplused. Samuti hõlmab planeering suvekontsertide ala, kus on toimunud Anija valla päeva üritused, ning jõeäärset promenaadi, läheduses on avalik mänguväljak ja madalseikluspark. Parki läbib linna jalakäijate peatänav.
„Lisaks soovime planeeringu elluviimisega tõsta linnaruumi ja pargi atraktiivsust,“ märkis Inga Vainu.
Planeeringumenetlus algatati 2023. aastal. Möödunud sügisel viis vallavalitsus läbi avaliku küsitluse, et otsustada, kuidas lahendada jalakäijate ja autode liikumisvõimalused algkoolimaja juurde nii, et oleks tagatud turvalisus. Selleks pakuti välja kaks varianti, mille kohta küsiti elanike arvamust. 76 vastanust 42 eelistasid, et algkoolimaja otsas asuva vallale kuuluva vana garaažihoone asemele tehakse peatumise ja ümberpööramise koht, kus kooli viidud lapsed autodest välja lasta. See lahendus sai ka planeeringusse.
Tänavu juunis võttis vallavalitsus pargiala detailplaneeringu vastu ning 17.-31. juulini oli see avalikul väljapanekul, järgnes avalik arutelu 5. augustil.
Vallaarhitekt rääkis, et avalikustamise ajal ühtegi ettepanekut ei laekunud, kuid eelnevalt küsiti ettepanekuid-arvamusi ka neilt, kes haldavad pargis või selle kõrval asuvaid hooneid – tervisekeskust, pagaritöökoda, koole, kauplusi: „Nende kõikide ettepanekuid võtsime arvesse. Ka avalikul arutelul esitati mõned head ideed, need said samuti planeeringusse.“
Ta tõi näiteks, et korvpallirõngas, mis praegu asub pargiteede ristumiskoha juures, on planeeringus kavandatud koolile veidi lähemale: „Korvpalliala päris ära kaotada ei tahtnud, sest aeg-ajalt käiakse seal mängimas. Mina kartsin, et kui see viia koolimajale lähemale, hakkab äkki muusikakooli tunde häirima. Kuna see oli kooli soov, kavandame korvpallirõnga asukoha koolimajale lähemale – sinna, kus praegu on haljasala. Korvirõnga planeerime madalama kõrgusega, et oleks sobilik algklassilastele ja kutsuks vahetundide ajal liikuma.“
Vanale turuplatsile puhkeala, parki laululava
Suuri arhitektuurilisi muutusi ja uusi objekte planeeringuga Kehra pargialale ei kavandata. Lisaks vana garaaži asemele peatumise ja ümberpööramise koha tegemisele on suurimad muudatused kavas Mõisa tänav 2 ehk endise turuplatsi territooriumil. Kui praegu liiguvad seal jalakäijad ja pargivad autod, siis planeeringuga kavandatakse see vaid jalakäijate ja kergliiklejate alaks. Amortiseerunud asfaldikatte asemel nähakse ette eri mustriga kivisillutis, samuti kavandatakse platsile teisaldatavat konteinerhaljastust – lilletornid või suured lillepotid, mida on võimalik vastavalt aastaajale muuta ja uuendada.
Vabaõhuürituste läbiviimiseks on pargi keskele, kuhu seni on valla päevade ja muude kontsertide ajaks püstitatud ajutine lava, kavandatud püsiv laululava. Detailplaneeringus on toodud ka laululava kaks võimalikku varianti – ühes eskiisis on lava eestvaates teemanti-, teises ruuporikujuline. Lava põrandapinna suuruseks on kavandatud maksimaalselt 6×10 meetrit.
Gümnaasiumi algklasside ja kunstidekooli maja esine on planeeritud õuealaks, kus saab läbi viia õuetegevusi ja koolitunde. Selleks on kooliesisele haljasalale planeeritud ringikujule istumisala, mis mahutab korraga klassitäie ehk ligi 20 last. Ka on kooli juurde kavandatud eraldi sektoritega istutusalad, kus õpilastel on võimalik õppida, jälgida või endal erinevaid taimi istutada.
„Sinna on võimalik rajada ka dekoratiivsete taimedega ilupeenar või põõsahekk, mida ei peaks väga tihedalt hooldama,“ selgitas Inga Vainu.
Kooli juures asuva Coopi kaupluse kaubahoovi müürile on planeeritud joonistada seinamaaling. See on vallaarhitekti sõnul justkui jätk koolimaja linnulauluõuele. Paari kohta jõe äärde on kavandatud kiik-pingid.
„Võrreldes praegusega muutuvad ka teed. Teede asukohad jäävad küll enam-vähem samaks, kuid uute katetega on kavandatud praegused ebamäärased teed siduda ühtseks võrgustikuks. Planeeringus on näidatud, millised lõigud võiksid olla asfaldi-, millised freespurukattega,“ rääkis vallaarhitekt.
Planeeringut hakatakse ellu viima etapiti
Kui palju kogu detailplaneeringus ettenähtu elluviimine võiks maksta, ei osanud Inga Vainu öelda.
„Tõenäoliselt hakatakse seda tegema etappide kaupa. Ilmselt esimese asjana lammutame kooli juurde viiva tee äärest vana garaaži ja teeme sinna autodele ümberpööramiskoha, sest see on liiklusohutuse seisukohast kõige tulisem teema. Plaanime teha ettepaneku lisada see valla järgmise aasta eelarvesse. Enne tuleb tellida teede projekt, aga projekti saame eeldatavasti talve lõpuks valmis,“ ütles ta.
Vallaarhitekt lisas, et ka planeeringu ülejäänud osade projekteerimiseks-ehitamiseks tuleb eelnevalt võtta hinnapakkumisi: „Siis otsustab juba volikogu, mille jaoks eraldatakse järgmisena raha, või otsustatakse hoopis kõik korraga teha.“
