Kehra Kunstidekooli uute ruumidega hakatakse harjuma

2129
Õpetaja ÜLLE RAUD ja RAEL PIKKEL harjutavad uues plaatpilli klassis.

Kehra Kunstidekoolis on sel sügisel varasemast rohkem õpilasi.

Kehra Kunstidekool kolis endisest asukohast Kose maantee ääres Kehra gümnaasiumi alg­klasside maja madalamasse ossa. Kunstidekooli kolimist saatsid Kehra elanike kahtlused, kas uues majas jääb õpilastele ruumi liiga väheks. Nüüdseks on kunstidekooli õpetajad ja õpilased end suvel põhjaliku remondi saanud majja sisse seadnud.

Ehkki Kehra Kunstidekoolil on algklasside maja küljes ka oma sissepääs, mille kõrval seinal nimetahvel, käivad õpilased tundidesse koolimaja peauksest. Klasside garderoobide kõrval on eraldi boks ka kunstidekoolile. Tunnid toimuvad uues majas oktoobrist ning mööbel, muusika- ning kunstitarbed on sees olnud mitu nädalat.

Kehra Kunstidekooli direktori Ene Kerbi sõnul on toimetamist veel piisavalt. Osa vana mööblit tuli välja vahetada ning kõik uus ei ole veel saabunud. Direktori enda viimased nädalavahetused on möödunud koolimajas. Eelmisel pühapäeval said akende ette kauaoodatud rulood.
„Olen tänulik  õpilaste aktiivsetele isadele, kes on palju aidanud, et kool korda saaks. Rulood said üles nende abiga. Nad tulevad alati appi, kui on vaja olnud,“ kiidab Ene Kerb.

Direktor on uue asukohaga rahul, maja on puhas ja korralik. Mõned klassiruumid on küll väiksemad, kui olid eelmises asukohas, kuid teised jälle suuremad. Ruumipuuduse üle tema sõnul kurta ei saa.

Klaveriklassis mängu harjutanud Mihkel Põder koos õpetaja Tiiu Sisaskiga kiidavad uut koolihoonet.

Mihkel Põder: „Hubane ja ilusate värvidega. Vana kool oli veneaegne ja külmavõitu, siin on soe. Klass on küll väiksem, aga klaverimängu see ei sega. Natuke vajas harjumist.“

Tiiu Sisask, kes sõidab Kehrasse tööle Tallinnast, on rahul, et kunstidekool on nüüd raudteejaamale lähemal. Ka lastel koolist lühem tee . „Õhkkond on hea. Korras majas on inspireerivam töötada,“ lausub ta.

Plaatpilli eriala ja muusikaloo õpetaja Ülle Raua klass on suurem kui eelmises asukohas. Oma klassi kiidab ta väga: „Kõik on puhas. Laed on kõrgemad kui eelmises hoones, ka on parem akustika. Kartsin, kuna kõrval on viiuliklass, et kostab läbi. Aga kui on tund, ei ole üldse kuulda. Seinad on head ja helikindlad ning uks samuti. Mõnes klassis siiski kostab natuke läbi, muusikaloo klassis näiteks. Seal on heli kuulda läbi ventilatsioonitorude.“

Tema õpilase Rael Pikkeli sõnul ei ole uuel majal viga. Meeldib, et koolist ei pea kaugele kõndima. Maja on kohe üle tee. Kuna nüüd on akendel ees rulood, siis ei hakka palav, kui päike sisse paistab.

Kooli läheduse kohta sõnab Ene Kerb, et seda on kiitnud ka paljud lapsevanemad.

Õpetajate tuba ja köök on uues majas ühendatud, varem asusid eraldi. Saali kohta lausub direktor, et pole kindel, on see suurem või väiksem kui eelmises kohas, sest kuju on teine. on Jõulukontsert on kavas teha oma kooli saalis, kus paiknevad ka kaks suurt kontsertklaverit.

Kõige rohkem ruumi kaotas kolimisega kunstiosakond. Varem oli osakonna käsutuses neli ruumi, nüüd on üks. Kunsti õpib koolis 16 õpilast ja sama palju on ka ettevalmistusrühmades.

Õpetaja Sirje Voolmaa sõnul ei ole ruumiga probleemi, sest enne olid mõne tunni ajal teised ruumid tühjad. Ruumiküsimus tekib siis, kui keegi peab hakkama oma lõputööd tegema ja on vaja rohkem privaatsust. „Siis vaatame, kas õnnestub ruum selleks ajaks kuidagi eraldada või saab lõpetaja käia aegadel, kui teistel tundi ei ole.“

Valgust on õpetaja arvates sama palju kui varem. Rulood said ette, ka päike ei sega enam. Laelambid on uuemad ega tekita undavat heli nagu vanas kohas.

Kunstidekoolis õpib sel aastal rekordarv lapsi, kokku 203. Mullu oli õpilasi üle 170. Ene Kerb selgitab, et kasv on  eelkõige tänu Alavere lastele: „Sel aastal hakkas Heli Karu laulu­stuudio tegutsema ka meie Alavere filiaalis. Samuti tuli meie kooli alla Alavere põhikooli muusikaklassi klaveriõpe.“

Ta lisab, erialade valikut tahaks veelgi laiendada, kuid õpetajaid kohapealt leida pole lihtne ning nad peaksid tulema Tallinnast, mis tähendab aga sõitmist.

Kunstidekooli tuleviku osas jääb direktor napisõnaliseks: „Plaanid on olemas. Tegelikult on meil  päris suured ja julged plaanid, aga ei tahaks neid praegu veel avalikustada.“