„Väga oluline osa minu haridusest on pärit sellest koolist,“ kinnitas Kehra muuseumi juht, 1971. aastal Kehra laste-muusikakoolis klaveri eriala lõpetanud Anne Oruaas kunstidekooli sünnipäevanädalal toimunud näituse avamisel neljapäeval, 24. novembril. Kooli kunstiosakonna õpilaste eri tehnikates tööde näitusel on ka kaks tema koostatud stendi kooli algusaastatest ja õitseaegadest.
Kunstiõpetaja Kelly Kruusmann, kes valis näitusele kunstiosakonna õpilaste töid koos kolleegi Oksana Tkatsenkoga, rõõmustas, et kuigi maailm on infost ja võimalustest üleküllastunud, on kunstidekoolis justkui mingi magnet, mis lapsi sinna tõmbab. „Süvenev keskendunud noorte inimeste hulk, kelle silmad ja süda on töö juures, mida nad teevad,“ iseloomustas Kelly Kruusmann oma õpilasi.
Kunstinäitusel on töid eri aastakäikudest: „Mõne autor on juba ise lapsevanem. On ka viimase aasta jooksul valminud töid, nende seas Ukraina lastelt, kes õpivad meie koolis kunsti ja muusikat.“
Näituse avamine oli üks kunstidekooli juubelinädala üritustest. Alustati teisipäeval, 22. novembril õpilaskontserdiga Aegviidu koolis, Kehra kunstidekooli filiaalis. Reedel, 25. novembril andsid muusikaõpilased kaks kontserti Kehra gümnaasiumis. Sünnipäevanädal kulmineerus laupäeval, 26. novembril kontsert-aktusega gümnaasiumi aulas ja sellele järgnenud vilistlaste peoga kunstidekoolis. Täispika kontserdi jooksul sai kuulda kõiki pille, mida koolis õpitakse. Tutvustati kooli viiendat kunstiosakonna õpilaste töödega kalendrit. Kooliperet õnnitlesid Anija vallajuhid ning naaberkoolide esindajad.
Laste-muusikakoolist kunstidekooliks
Kehra laste-muusikakool asutati 16. augustil 1962 lapsevanemate algatusel. Tegevust alustati Kehra koolimaja kolmandal-neljandal korrusel, kus peaaegu kõikides klassides olid klaverid. Õpilasi oli 52, esimesed erialad klaver, akordion ja puhkpillid. Esimene direktor oli Elvi Maisa.
Muusikakool oli tol ajal Ida-Harjumaal ainus, sinna mindi ka Loksalt, Kuusalust, Koselt. Lapsed elasid internaadis ja õppisid Kehra keskkoolis. Pillimängu käisid õppimas ka Aegviidu, Aruküla ja Raasiku lapsed. Esimene kolme juba enne kooli asutamist klaverit õppinud õpilasega lend lõpetas 1965, lõputunnistuse number üks sai Kehra kooli hilisem kauaaegne muusikaõpetaja Epp Soo.
1970ndail tuli koolil ruumipuudusel mitu korda kolida, kuni 1990. aastal saadi Kose maantee 22 oma maja. Sealt koliti praegusesse asukohta Kehra kooli algklassidemajas 2013. aastal.
1991. aastast kannab kool Kehra kunstidekooli nime. Esimene direktor Elvi Maisa juhtis kooli 7 aastat. Kokku on direktoreid olnud 9, neist pikemat aega veel Aita Arike, kes oli direktor aastatel 1969-1974 ja 1984-1995, ning Paul Raud, kes juhtis kooli 1995-2008. Praegune direktor Ene Kerb on ametis 2011. aastast, kokku on ta Kehra kunstidekoolis töötanud 34 aastat. Sama staažikas on flöödiõpetaja Eda Jürisoo.
Kunstidekooli on 60 aasta jooksul lõpetanud 58 lendu, kokku 437 õpilast. Praegu on 215 õpilast, lisaks õpetatakse pillimängu kümnekonnale täiskasvanule. Õpetajaid on 25. Õppida saab klaverit, akordionit, viiulit, kannelt, plaatpille, kitarri, basskitarri, flööti, trompetit, eufooniumi, trombooni, tšellot, kontrabassi ja löökpille.
Direktor Ene Kerb rõõmustas, et riigikogulaste katuserahadest toetatakse tuleval aastal kooli trummiklassi ehitamist ja sisustamist: „Meil on digitaalne trummikomplekt, millel saab valjust maha keerata, kuid ehe trummikomplekt eeldab korralikku trummiklassi koos isolatsiooniga.“
Alates 2020. aastast on Kehra kunstidekoolil filiaal Aegviidus, kus on kümmekond õpilast. Aegviidus saab õppida klaverit, viiulit ja akordioni. Viiulit ja solfedžot õpetab Aegviidu kooli direktor Tiina Steinberg, akordioni- ja klaveriõpetajad on Juta Hinnobert ja Kristiina Tanner.