Kehra gümnaasiumi fuajees on näitus, kus on suuski-uiske, spordiriietust ja muud talispordiga seotut alates 1950ndatest kuni
tänapäevani.
Õpetajad Anne Tanne ja Piret Urmet rääkisid, et näituse idee hakkas idanema eelmisel talvel, kuid tegudeni jõuti nüüd. Näitus pandi üles eelmisel neljapäeval, 22. jaanuaril, vahetult enne 26. jaanuaril alanud suusaveerandit.
„Varem oli suusatamine eestlaste elustiili osa. Tänapäeva noored ja kooliõpilased suusatamist üldiselt eriti ei armasta,“ ütles kehalise kasvatuse õpetaja Piret Urmet.
„Näitus saigi pandud kokku selleks, et tõsta huvi suusatamise vastu, austada eelnevaid põlvkondi ning teha väike tagasivaade minevikku,“ lisas Anne Tanne.
Peale nende osalesid näituse koostamisel tehnoloogia õpetajad Toomas Tanne ja Juta Mölder.
Näitusel on 1950. aastatest pärit kala- ja jahimeeste ning murdmaa puusuusad ja bambusest suusakepid, suusariided ja suusad erinevatest aastakümnetest, näiteks 1960ndate aastate lõpust pärit viikidega ja tallaaluste paelaga dressipüksid ning naissuusataja suusabarett komplektis kampsuni ja sokkidega, tritsud ehk saabaste külge kinnitatavad uisud 1960ndatest ja 1970ndate algusaastatest, 1970-80ndade aastate hokikepid, 1970ndadel valmistatud üks esimesi „Salvo“ kelke, suusatajate võistluskombinesoonid aastatest 1980-1985 ja 2000-2002, Aegviidu spordimehe Jüri Voodla võistlusriided, millega ta tuli 1972. aastal NSV Liidu meistriks meeste 4 x 10 kilomeetri teatesuusatamises, Eesti ühe parima suusataja Jaak Mae suusad, millega ta võistles 1998. aastal Ramsau maailmameistrivõistlustel ning Eesti olümpiakoondise suusad 1994. aasta taliolümpiamängudelt Lillehammeris.
Suusad ja kepid on kinnitatud kooli fuajees postide külge, kampsunid, riided ja muu asetatud alustele ning osa riputatud ka riidepuudele. Pilku püüavad kaks elusuuruses ja täisvarustuses mannekeeni, ühe seljas on Jüri Voodla võistlusriided ja varustus, teisel 1960ndate aastate suusariided naistele ning suusad ning suusakepid 1950ndatest aastatest.
Väljas on ka infomaterjali, millest saab lugeda suusatamise ajaloost ja suusatamisest kui spordialast ning vaadata pilte erinevate ajastute suusariietest. On ka foto Kehra gümnaasiumi direktorist Ivo Tupitsast võistlushoos.
Suur osa eksponaate on Piret Urmeti, Sven Luksi ning Toomas Tanne ema Malle Tanne omad.
„Malle Tanne oli tavaline rahvaspordi harrastaja nagu enamus selle aja inimesi. Algul jäid tal suusad lihtsalt keldrisse seisma, hiljem tundus, et äraviskamine oleks vale. Ehk leiavad need kunagi koha meie muuseumis,“ ütles Anne Tanne.
Piret Urmeti tehtud üleskutsele, tuua näitusele asju, reageeris mitu inimest. Näitusele tõid eksponaate veel Viia Karjus, Jüri Voodla, Elvi Lillsoo, Lea Paasik, Peep Kask ja Riika Ploompuu.
Kui Jüri Voodla saatis näitusele enda võistlusriided, siis Jaak Maega MMil ja Eesti koondisega taliolümpial käinud suusad andis kõigile vaatamiseks Sven Luks, kes on need ostnud Eesti suusakoondise määrdemeestelt endale suusatamiseks.
Talispordivahendite näitus on Kehra gümnaasiumi fuajees kõigile huvilistele avatud 6. veebruarini.
„Näitust oli meil põnev kokku panna ja ka endil vaadata. Loodame, et see pakub teistelegi positiivseid emotsioone, kellele toob meelde mälestusi, kellele annab suusatamise ajaloost uusi teadmisi,“ lausus Anne Tanne.
