Keh­ra koo­li­ma­jas on val­la har­ras­tus­kunst­ni­ke maa­li­näi­tus

Ees­ti Va­ba­rii­gi sün­ni­päe­va tä­his­ta­mi­seks ava­ti Keh­ra koo­li­ma­jas 23. veeb­rua­ri õh­tul Ani­ja val­la har­ras­tus­kunst­ni­ke maa­li­näi­tus „Miks ma po­le Ees­tist ära ko­li­nud“. Tööd on eksponeeritud koo­li­ma­ja esi­me­se kor­ru­se ko­ri­do­ris kokku 23 molbertil ak­na­lau­da­del, kaks suu­re­mat ka põ­ran­dal. Ena­mik on maa­lid, üks ka vil­ti­mis­teh­ni­kas teh­tud pilt. Oma töö­de­ga on näi­tu­sel esin­da­tud Sir­je Vool­maa, Eg­ne Aa­vik, Kel­ly Kruus­mann, Hal­je Pii­be­leht, Ai­me Ja­kob­son, Sir­je Saar, Ok­sa­na Tkatc­hen­ko, Va­hur Agar, He­le­na Han­ni, Rii­na Ro­sin Stei­ner, Jü­ri Sik­ka, An­ni­ka Kle­mets, An­ne Tam­ma­ru ning näi­tu­se idee au­tor ja koos­ta­ja Eve Kruu­se.

„Soo­vin pak­ku­da väl­jun­dit ko­ha­li­ke­le kunst­ni­ke­le. Meie tant­su­mem­me­del-koo­ri­laul­ja­tel on neid küll, kuid maa­li­ja­tel mit­te,“ lau­sus Eve Kruu­se, kes es­ma­kord­selt kor­ral­das Ani­ja val­la har­ras­tus­kunst­ni­ke loo­min­gu ühis­näi­tu­se möö­du­nud su­vel Ani­ja mõi­sas.

Su­vi­sel näi­tu­sel olid 17 har­ras­tus­kunst­ni­ku maa­lid. Kui väl­ja­pa­nek li­gi kuu ae­ga hil­jem ma­ha võe­ti, pak­kus Eve Kruu­se nei­le te­ha järg­mi­ne ühi­ne näi­tus tal­vel, va­ba­rii­gi aas­ta­päe­vaks: „Ena­mas­ti ol­di nõus. Kui kut­su­sin prae­gu­se­le näi­tu­se­le osa­le­ma, mõ­ned loo­bu­sid, aga tu­li ka uu­si te­gi­jaid.“

Eve Kruu­se sel­gi­tas, et näi­tu­se int­ri­gee­riv peal­ki­ri sai võe­tud va­ba­rii­gi aas­ta­päe­va­le mõel­des: „Me ela­me siin Ees­tis, ole­me aeg-ajalt ra­hu­lo­le­ma­tud, kui­gi kes roh­kem, kes vä­hem, aga ole­me ik­ka­gi siia jää­nud. Miks? Mis on see, mis meist igaüh­te Ees­tis hoiab?“

Te­ma ka­hest maa­list näi­tu­sel on üks ins­pi­ree­ri­tud tal­ve­igat­su­sest, mi­da tun­dis Aaf­ri­ka rei­sil ol­les. Ta rää­kis, et ei ole ku­na­gi tal­ve nau­ti­nud, ent kui mõ­ne aas­ta eest oli um­bes kuu ae­ga veet­nud Aaf­ri­ka kuu­mu­ses, ootas vä­ga ko­ju naas­mist tea­des, et Ees­tis on lu­mi maas. „Meie siin tea­me, mil­li­ne võ­lu on aas­taae­ga­de va­hel­du­mi­ses,“ sõ­nas ta.

Keh­ra güm­naa­siu­mi ja kuns­ti­de­koo­li õpe­ta­ja Kel­ly Kruus­mann tõi näi­tu­se­le kol­mes raa­mis kok­ku 9 ak­va­rell­maa­li. Li­saks Ees­ti­maa loo­du­se­le maa­lis ta näi­tu­se jaoks port­reid ja na­tüür­mor­te.

„Neil on mi­nu ini­me­sed – see on kind­las­ti üks põh­jus, miks Ees­tis olen, ja mä­les­tu­sed, mis sel­le ko­ha­ga seo­vad. Ak­va­rell on mi­nu vii­ma­se aja kirg. Olen püüd­nud se­da tund­ma õp­pi­da um­bes aas­ta, pool sel­lest ajast ak­tiiv­selt, püüan nä­da­las maa­li­da kind­las­ti paar pil­ti,“ sel­gi­tas ta.

Hal­je Pii­be­leht Aeg­vii­dust an­dis näi­tu­se­le maa­li, mil­lel on sa­mu­ti te­ma jaoks olu­li­sed ini­me­sed – ne­li lap­se­last: „Mul oli see pilt va­ra­se­mast. Leid­sin, et võiks kõi­ge pa­re­mi­ni sel­le­le näi­tu­se­le so­bi­da.“

Aeg­vii­du har­ras­tus­kunst­ni­kult Sir­je Saa­relt on näi­tu­sel maal Aeg­vii­du rah­va­ma­jast. „Mul­le
meel­dib sü­gi­se­ne aeg, puud on kol­las­tes-pu­nas­tes vär­vi­des ja kau­nis­ta­vad se­da ma­ja,“ põh­jen­das ta.

Keh­ra kuns­ti­de­koo­li õpe­ta­ja Ok­sa­na Tkatc­hen­ko maa­lis näi­tu­se jaoks päi­ke­se­loo­jan­gut me­re­ran­nas Pi­ri­tal. Ta ju­tus­tas, kui­gi päi­ke­se­loo­jang võib ol­la tee­ma­na pri­mi­tiiv­ne, on see tal­le vä­ga sü­da­me­lä­he­da­ne ja te­ma üks ins­pi­rat­sioo­nial­li­ka­test, jäl­gib se­da iga päev, eri­ti meel­dib tal­le päi­ke­se­loo­jang me­re ää­res.

Kunst­ni­ke­paar Va­hur Agar ja He­le­na Han­ni, kes tee­vad suu­ri sei­na­maa­lin­guid nii Ees­tis kui mu­jal maail­mas, maa­li­sid Keh­ra näi­tu­se jaoks suu­re pil­di, mi­da va­ba­rii­gi aas­ta­päe­va peol ka­su­ta­ti fo­to­sei­na­na. Nii see, kui veel kaks näi­tu­se­le pan­dud pil­ti on loo­dus­maa­lid, mil­lel kesk­sel ko­hal hunt ning maalide ni­med on seo­tud ko­du­tee­ma­ga. Kunst­ni­kud ju­tus­ta­sid, et hin­da­vad vä­ga Ees­ti loo­dust, eel­kõi­ge met­sa ja pu­hast õh­ku ning nei­le meel­dib Ees­tis ol­la, sest siin on nen­de juu­red ja pe­re.

Kel­ly Kruus­mann mär­kis, ta on sii­ralt ül­la­tu­nud, et ko­du­kan­dis on nii pal­ju ini­me­si, kel­le kirg on kunst: „Tea­me se­da tä­nu Eve Kruu­se­le. Il­ma te­ma al­ga­tu­se­ta maa­liks me en­di­selt nii-öel­da ka­pis.“

Eve Kruu­se kin­ni­tas, et on näi­tu­se­ga vä­ga ra­hul ning kui­gi see on pä­rast avaõh­tut koo­li­ma­jas ava­tud veel 26. ja 27. veeb­rua­ril, plaa­nib ta su­veks uut näi­tust: „See tu­leb taas Ani­ja mõi­sa ai­das. Val­laee­lar­ves on ra­ha, et os­ta sin­na pil­ti­de jaoks ri­pu­tu­süs­tee­mid, olen pa­lu­nud, et os­te­taks ka lam­pe, sest maa­li­de juu­res on val­gus­ta­tus vä­ga olu­li­ne. Näi­tus tu­leb täies­ti va­bal tee­mal. Kes va­rem po­le osa­le­nud, aga ko­dus sa­la­ja maa­lib, võt­ke pa­lun mi­nu­ga ühen­dust, ja­gan mee­lel­di in­fot, tee­me koos äge­da näi­tu­se.“