„Meie koostöö kohalike elanike ja asutustega on väga hea,“ kinnitab Kehra Kodu juht INGE VARBLAS.
Kui 2009. aastal hakati Kehra külje alla planeerima hoolekandeküla, oli ka Anija volikogus kahtlejaid, kas see sobib elumajade ja lasteaia lähedale. Nüüd, kui Kehra Kodu on 3aastane, käib Lepatriinu lasteaiapere vaatamas sealse näiteringi etendusi, küla kliendid on kohal linna kultuuriüritustel ning seal töötavad kohalikud inimesed kiidavad, et töökoht on kodule lähedal.
Kehra Kodu on üks ASile Hoolekandeteenused kuuluvast 11st peremaja-tüüpi hoolekandeasutusest. Külakeses Lehtmetsa kortermajade kõrval on kuus peremaja, igas 10 vaimupuude või psüühikahäirega klienti. Neist 40 ehk nelja maja elanikud saavad ööpäevaringset erihooldusteenust.
„Neid inimesi on Kehras palju näha, nad tulevad endaga toime, käivad poes ja kohalikel üritustel,“ ütleb Kehra Kodu juht.
Kahes majas elavad sügava liitpuudega inimesed, kes külast väljas ei käi: „Nad pole ohtlikud, kuid vajavad teistega võrreldes rohkem tuge ja hooldust. Agressiivseid ja erijälgimise all kliente meil pole.“
Kehra Kodus on täisealised inimesed peamiselt Anija, Kose ja Jõelähtme vallast ja Tallinnast: „Järjekord on pikk. Sest kohti meil eriti ei vabane, paar inimest on läinud kergemale teenusele, üks ka iseseisvasse ellu. See on meie suur töövõit.“
Töötajaid on 28, neist suurem osa tegevusjuhendajad, kes on klientidele igapäevaselt abiks.
Kliendid ja tegevusjuhendajad
Kehra Kodu 40st ööpäevaringse hoolduse all olevast kliendist olid 39 varem Ravila hooldekodus. Inge Varblas, kes juhtis siis ligi 200 kliendiga hooldekodu, kinnitab, et kaks kohta erinevad nagu päev ja öö.
„Siin on inimeste elukvaliteet parem ning näeme ka nende arengut,“ sõnab ta.
Ka kliendid on rahul. 53aastane Toivo, kes näitab oma toas uhkusega erinevatelt kergejõustikuvõistlustelt saadud diplomeid ja doonoritunnistust, kinnitab, et talle meeldib Kehra Kodus väga.
Temaga samaealine Tiia lisab: „Ravilaga võrreldes on vahe suur, siin tunned end inimesena. See on nagu kodu, oleme üks pere. Igav ei ole, peame koos pidusid, tähistame sünnipäevi, käime marjul-seenel, teeme käsitööd, käime rahvamajas tantsimas. Ja oleme siin õppinud paljusid asju.“
Lõuna- ja õhtusöök tuuakse Valkla hooldekodust, hommikusöögi valmistavad kliendid ise. Ka majade koristamine, masinaga pesu pesemine ja kuivatamine on oma elanike töö.
„Meil ei ole ühtegi puhastusteenindajat, kõik majad ja kogu territooriumi hoiavad korras oma kliendid koos tegevusjuhendajatega,“ räägib Kehra Kodu juht.
12 klienti on ka palgatööga hõivatud – mõnel on töölepingud sihtasutusega Hea Hoog, mis müüb ka Kehra Kodus kootud vaipu ning meister Ene Naela juhendamisel valminud vilditud esemeid. Mõned on saanud tööd kohalikus haljastusfirmas OÜ Ahm.
Osa Kehra Kodu töötajaid tulid Ravila hooldekodust, üha rohkem on sinna tööle läinud Kehra inimesi. Inge Varblas räägib, et enamasti on inimestel tegevusjuhendaja tööst esialgu hoopis teistsugune ettekujutus – arvatakse, et tegemist on hooldaja või sanitariga: „Tegelikult ta ongi sõna otseses mõttes tegevuste juhendaja, juhendab kliente kõiges.“
Tegevusjuhendajate tööpäevad on 12 tundi pikad, alustavad hommikul, kui kliendid ärkavad, teevad nendega koos hommikvõimlemist, juhendavad neid päevastes tegemistes, saadavad käikudel poodi, kultuuriüritustele, käivad koos muuseumides, kinos ja mujal.
Merike Aruste töötab Kehra Kodus algusest peale, enne seda oli kohvikus müüja: „Läksin Ravilasse vaatama, mida see töö endast kujutab. Nägin, et need on inimesed, nagu inimesed ikka, vaid pisut teistsuguse mõttelaadiga.“
Julia Kulberg on Kehra Kodus tööl möödunud nädalast, enne seda töötas 20 aastat kaubanduses ning on esimeste päevade järel oma valikuga väga rahul: „Elan lähedal, küla näen koduaknast. Alguses suhtlesin töötajatega, siis tulin vaatama. Nüüd olen tööl ja mulle meeldib – siin on iga päev erinev.“
Inge Varblas kiidab, et suuresti tänu tegevusjuhendajatele on Kehra Kodus vilgas huvitegevus: töötajad juhendavad joogat, näiteringi, rahvatantsurühma. Teisipäeviti käiakse Kehra spordihoones sportimas: „Oleme siin nagu hunt Kriimsilmad 9 ametiga. Meil on tegevusjuhendajaid, kel pole kunagi olnud aiamaad, kuid siia tegime suure aiamaa, kasvatame kurki, tomatit, herneid, maitsetaimi.“
Suvel olid Kehra Kodus ka loomad: kaks kana ja küülikud, kes praegu on viidud talvekorterisse ning merisiga.
Kehra Kodu juht rõõmustab, et kohalike elanike ja asutustega on neil üha tihedam koostöö. Talgupäevale, kuhu hoolekandeküla rahvas pakkus end esmalt ise, nüüd juba kutsutakse.
„Klientidele on väga tähtis, et kogukond meid kaasab ja nad saavad panustada,“ märgib Inge Varblas ning lisab – nad on väga uhked, et Kehra Kodu oli üks valla kauni kodu konkursi võitja.
Kohalikud eakad on toonud nende õue ja terrasside kaunistamiseks lilli ning osalevad Kehra Kodu korraldatud pidudel. Klientidega käivad aega veetmas Kehra koguduse 7-8 noort. Sotsiaalkeskus kaasab neid oma ettevõtmistesse, Kehra Kodu 25 klienti kutsuti Anija valla puuetega inimeste jõulupeole.
Ka küla ise kutsub aeg-ajalt külalisi. 16. detsembril on seal teine maja kõigile avatud – on jõulukohvik koos näitus-müügiga. Vaadata-osta saab Kehra Kodu klientide valmistatud käsitööd.