Keh­ra aja­loo­kon­ve­rent­sil rää­gi­ti nais­test ko­du­maa kait­sel

„Sõ­da seos­ta­tak­se en­ne­kõi­ke mees­te­ga, kuid sõ­da pi­da­da ei saa il­ma nais­te­ta – neil on lä­bi aja­loo ol­nud sõ­jas ala­ti vä­ga olu­li­ne roll,“ üt­les Keh­ra aja­loo­kon­ve­rent­sil aja­loo­la­ne Jaak Pih­lak.

Keh­ra muu­seu­mis toi­mus 4. ok­toob­ril MTÜ Keh­ra Raud­tee­jaam 13. aja­loo­kon­ve­rents „Nai­sed ko­du kait­sel“. Kõ­nel­di Ees­ti nais­test va­ba­dus­sõ­jas ning nais­ko­du­kait­sest esi­me­sel ise­seis­vu­sa­jal ja nüüd, sa­mu­ti ko­du­tü­tar­de or­ga­ni­sat­sioo­ni aja­loost ja tä­na­päe­vast.

„Nii­su­gu­sed va­ba­taht­li­kud ühen­du­sed on rii­gi jaoks vä­ga olu­li­sed, eri­ti prae­gu­ses olu­kor­ras, kus iga päev tu­leb ko­le­daid sõ­ja­tea­teid, siin ja seal len­da­vad droo­nid,“ sõ­nas kon­ve­rent­si mo­de­raa­tor Priit Raud­ki­vi MTÜst Keh­ra Raud­tee­jaam.

Muu­seu­mis oli kon­ve­rent­si ajal fo­to­näi­tus nais­ko­du­kait­se te­ge­vu­sest. Et­te­kan­ne­te va­he­a­jal pak­ku­sid nais­ko­du­kait­se Ani­ja jaos­kon­na liik­med muu­seu­mi ees sup­pi ja koo­ki.

Ees­ti nai­sed va­ba­dus­sõ­jas
Va­ba­dus­sõ­jas osa­le­nud Ees­ti nais­test rää­ki­nud aja­loo­la­ne Jaak Pih­lak mär­kis, et va­ba­dus­sõ­ja võit­mi­sel oli neil olu­li­ne roll. Ena­mik sõ­jas osa­le­nud nai­si, ke­da oli kok­ku tu­han­deid, ei võt­nud ku­na­gi kät­te rel­va ega sat­tu­nud vaen­la­se­ga näost näk­ku kok­ku, kuid te­gid to­hu­tut tööd ta­ga­las – hoo­lit­se­sid sel­le eest, et rin­del võidelnud mees­tel oleks riie sel­jas, toi­du­moon ole­mas, ase ma­ga­mi­seks. Va­ba­dus­sõ­ja al­gu­ses moo­dus­ta­ti sel­leks abior­ga­ni­sat­sioon Ühis­töö, li­saks loo­di 1919. aas­tal Ees­ti Pu­na­ne Rist, kes hoo­lit­ses haa­va­tu­te eest. Ka Pu­na­ses Ris­tis oli nais­tel vä­ga suur roll.

Ot­se­selt vaen­la­se­ga võit­le­mas olid va­ba­dus­sõ­jas hin­nan­gu­li­selt 20-30 naist, mõ­ned neist olid relv käes rin­del, tei­sed staa­pi­des, soo­mus­ron­gi­del.

Va­ba­dus­sõ­jas kao­ta­sid elu tea­dao­le­valt 7 naist. Neist kaks huk­ku­sid pu­naar­mee­las­te käe lä­bi, kaks su­rid la­hin­gus saa­dud vi­gas­tus­tes­se, kolm kao­ta­sid elu hai­gus­te tõt­tu. Va­ba­dus­sõ­jas tau­di pä­rast sur­nud asears­ti, Vil­jan­di­maalt pä­rit An­na Ain­son ja samast kandist te­le­fo­nis­ti An­na Kan­si ni­med on Pais­tu ki­ri­kus 23. juu­nil 2021 ava­tud va­ba­dus­sõ­jas lan­ge­nu­te mä­les­tus­tahv­li­tel. Üks nai­ne on ka va­ba­dus­sõ­ja au­sam­bal – Ju­lie Burch­vard, kel­le ni­mi on Jõe­läht­me au­sam­bal kõi­ge esi­me­ne. Ta tee­nis soo­mus­ron­gil ning su­ri Pihk­va­maal vaen­la­se mür­sust saa­dud haa­va­des­se. La­hin­gus saa­dud vi­gas­tus­tes­se su­ri ka 20aas­ta­ne Ju­lie Aman.

1919. aas­tast ha­ka­ti sõ­jas osu­ta­tud eri­lis­te tee­ne­te eest väl­ja and­ma Ees­ti Va­ba­du­se Ris­ti. Kok­ku 3225 Va­ba­dus­ris­tist 50 on saa­nud nai­sed, neist 38 soom­last, Taa­ni Pu­na­se Ris­ti 10 ha­las­ta­jaõ­de ning li­saks 2 naist Ees­tist – Sal­me Il­met ja An­na-Ma­rie Kukk. Mõ­le­mad olid Mul­gi­maalt. Sal­me Il­met oli rin­del ha­las­ta­jaõ­de, kes ole­vat 3. ja­la­väe­pol­gu juu­res te­gut­se­des ve­da­nud en­da sel­jas rin­delt ära haa­va­ta­saa­nud me­hi. An­na-Ma­rie Kukk osa­les va­ba­dus­sõ­jas me­he­ni­me­ga Pee­ter Ronk. Te­ma sai tun­nus­tu­se sel­le eest, et sun­dis Mu­na­mäe juu­res te­da ahis­ta­nud pu­na­väe­la­sed rel­va ka­su­ta­des põ­ge­ne­ma.

„Olen üp­ris veen­du­nud, et kui Ees­ti oleks va­ba­dus­sõ­ja kao­ta­nud, ei oleks hil­jem ol­nud või­ma­lust Ees­ti rii­ki taas­ta­da. Nii pea­me ole­ma vä­ga tä­nu­li­kud mees­te kõr­val ka nei­le nais­te­le, kes and­sid va­ba­dus­sõ­jas oma pa­nu­se Ees­ti rii­gi loo­mi­se­le,“ üt­les Jaak Pih­lak.

Nais­ko­du­kait­se Ees­ti Va­ba­rii­gi al­gu­saas­ta­tel
Üle 30 aas­ta nais­ko­du­kait­ses­se kuu­lu­nud Me­ri­ke Jür­jo te­gi kon­ve­rent­sil üle­vaa­te nais­ko­du­kait­se loo­mi­sest ja al­gu­saas­ta­test. Esi­me­ne jaos­kond, mi­da ni­me­ta­ti Lin­da­de kom­pa­niiks, loo­di 28. det­semb­ril 1924 Kait­se­lii­du Tal­lin­na ma­le­va Ka­le­vi ma­lev­kon­na juur­de. Mi­tu aas­tast te­gut­se­ti va­ba­taht­li­ke­na Kait­se­lii­du juu­res. 2. sep­temb­ril 1927 keh­tes­tas Kait­se­lii­du ülem ko­lo­nel Jo­han­nes Ros­ka nais­ko­du­kait­se aju­ti­se põ­hi­mää­ru­se, lõp­lik põ­hi­mää­rus hak­kas keh­ti­ma 1931. aas­tal.

Nais­ko­du­kait­se esi­me­ne kesk­ko­gu tu­li kok­ku 11. det­semb­ril 1927. Esi­nai­seks va­li­ti Ma­ri Raa­mot, kes oli va­ba­dus­sõ­ja ajal osa­le­nud Ühis­töö te­ge­vu­ses. Nais­ko­du­kait­se esi­me­ne ja ai­nu­s kong­ress toi­mus 3.-4. jaa­nua­ril 1928.

Me­ri­ke Jür­jo sel­gi­tas, et nais­ko­du­kait­se läh­tus ka­hest põ­hi­mõt­test: „Or­ga­ni­sat­sioo­ni ja sel­le te­ge­vu­se kaa­lu­vaim ideo­loo­gi­li­ne alus oli tu­gev alt­ruism ehk soov pa­nus­ta­da, ol­la ka­su­lik. Tei­ne põ­hi­mõ­te oli soe ja sü­gav rah­vus­lik­kus, tõ­si­ne riik­lik men­ta­li­teet.“

Nais­ko­du­kait­se põ­hi­li­sed te­ge­vu­sa­lad olid sa­ni­taa­ra­la, toit­lus­ta­mi­ne, va­rus­tu­sa­la, ma­jan­du­sa­la, isa­maa­li­ne kas­va­tus, ke­ha­kul­tuur, noor­soo­kas­va­tus. Täht­saim oli sa­ni­taa­ra­la. 1938. aas­taks oli toi­mu­nud 373 sa­ma­riit- ja sa­ni­taar­kur­sust, tun­nis­tu­se saa­nud nais­ko­du­kait­se 2232 lii­get. Te­ge­le­ti ka hü­giee­ni­tead­lik­ku­se le­vi­ta­mi­se­ga, sa­ni­taar­kur­su­sed olid ava­tud kõi­gi­le. Nais­ko­du­kait­se sa­ni­taar­salk oli ala­ti ko­hal suu­re­ma­tel õp­pus­tel, rah­va­ko­gu­ne­mis­tel, lau­lu­pi­du­del, suu­rõn­ne­tus­tel.

Õp­pus­te ja suu­rü­ri­tus­te ajal oli nais­ko­du­kait­se üle­san­ne toit­lus­ta­mi­ne. Sel­leks kor­ral­da­ti nais­te­le mas­si­toit­lus­ta­mi­se kur­su­si. Teh­ti ka ava­lik­ke te­maa­ti­li­si koo­li­tu­si, näi­teks lei­va­küp­se­ta­mi­se ja ka­la­soo­la­mi­se õpe­ta­mi­seks. Nais­ko­du­kait­se võt­tis sü­da­meas­jaks ka toor­toi­tu­de tut­vus­ta­mi­se, sel­gi­ta­ti, et li­saks seap­rae­le ha­pu­kap­sa­ga ta­sub kap­sast süüa värs­ke­na, värs­ket por­gan­dit rii­vi­da.

Kui 1935. aas­tal alus­ta­ti Ees­ti rii­gi­kait­ses et­te­val­mis­tu­si era­kor­ra­lis­teks ae­ga­deks, sai nais­ko­du­kait­se üle­san­deks komp­lek­tee­ri­da haig­la­te va­rus­tus. Nais­te­le ja­ga­ti kan­gad ja nad hak­ka­sid ko­du­des või kä­si­töö­rin­gi­des õmb­le­ma haig­la­te­le voo­di­pe­su ja muud va­ja­lik­ku. Nad õmb­le­sid ka kait­se­liit­las­te­le va­rus­tust ning uue vor­mi.

Nais­ko­du­kait­se osa­les veel kor­jan­dus­te lä­bi­vii­mi­ses, te­gi isa­maa­list pro­pa­gan­dat, esin­das Ees­tit rii­gi- ja kroo­ni­tud pea­de vi­sii­ti­de ajal, aren­das rah­vus­kul­tuu­ri.

1939. aas­ta lõ­puks oli or­ga­ni­sat­sioo­nil li­gi 17 000 lii­get. Pä­rast 1940. aas­tal juu­ni­pöö­ret nais­ko­du­kait­se koos Kait­se­lii­du­ga lik­vi­dee­ri­ti.

Nais­ko­du­kait­se taas­ta­mi­ne Ees­tis ja Har­ju­maal
Nais­ko­du­kait­se taas­loo­mi­sest ja tä­na­päe­vast kõ­ne­les Har­ju ring­kon­na ju­ha­tu­se lii­ge Lii­na Riis­maa.

Nais­ko­du­kait­se taas­ta­mi­se esi­me­sed kat­sed teh­ti 1990. aas­tal. Al­ga­ta­ja oli As­ta Luk­sepp, kes oli kü­las­ta­nuid pal­ju­sid ku­na­gi­si nais­ko­du­kaits­jaid. 20. sep­temb­ril 1991 ko­gu­ne­sid Tar­tus paar to­si­nat naist, kes te­gid ot­su­se nais­ko­du­kait­se taas­luua. Sel­leks va­li­ti 5liik­me­li­ne al­ga­tus­rühm: Mer­le Sik­ka Kei­last, Ma­ri­ka Rein­mann Val­gast, Dag­mar Mat­tii­sen Tar­tust, Sil­va Tam­re Laag­rist ja As­ta Luk­sepp El­vast.

9. sep­temb­ril 1992 va­li­ti nais­ko­du­kait­se aju­ti­ne kesk­ju­ha­tus. Esi­nai­seks va­li­ti Dag­mar Mat­tii­sen, kes oli sel­les ame­tis ap­ril­li­ni 2006. 7. ap­ril­lil 1993 kin­ni­tas Kait­se­lii­du ülem Jo­han­nes Kert nais­ko­du­kait­se põ­hi­kir­ja ja ko­du­kor­ra. 1993. det­semb­ris loo­di esi­nai­se pal­ga­li­ne ame­ti­koht, 1994 sü­gi­sel asus esi­nai­ne töö­le Kait­se­lii­du peas­taa­pi. 1997 ha­ka­ti nais­ko­du­kait­set ra­has­ta­ma rii­giee­lar­vest. 1998. aas­tal töö­ta­ti väl­ja nais­ko­du­kait­se vor­mi­riie­tus ning esi­mest kor­da pä­rast taa­si­se­seis­vu­mist osa­le­ti või­du­pü­ha pa­raa­dil. 2001 töö­tas he­ral­dik Priit He­ro­des väl­ja nais­ko­du­kait­se kesk­se süm­bo­li lii­lia­ris­ti. 2002 kin­ni­tas Kait­se­lii­du kesk­ko­gu nais­ko­du­kait­se li­pu ja tee­ne­te­mär­gi. Nais­ko­du­kait­se juht­sõ­na „Mi­nu ko­hus!“ võe­ti tea­dao­le­valt ka­su­tu­se­le en­ne teist maail­ma­sõ­da.

Ala­tes 2006. aas­tast on nais­ko­du­kait­se esi­nai­ne Ai­ri Too­ming. 2008 alus­ta­ti iga­le nais­ko­du­kaits­ja­le ko­hus­tus­li­ku baas­­väl­jaõp­pe­ga, mis koos­neb prae­gu viiest moo­du­list: or­ga­ni­sat­sioo­niõ­pe, es­maa­bi, toit­lus­ta­mi­ne, sõ­du­rios­ku­sed ja ohu­tus­hoid.

Har­ju ring­kon­na nais­ko­du­kait­se taa­sa­su­ta­ti 8. ap­ril­lil 1996. Al­ga­tus­rüh­ma koo­so­le­kul 21. märt­sil osa­le­sid 7 naist. Al­ga­ta­ja oli Ri­ta Loel, kes oli 1996 -2001 det­semb­ri­ni ring­kon­na esi­nai­ne. Ala­tes 2020. aas­tast ju­hib Har­ju ring­kon­da El­be Lu­mis­te Kuu­sa­lu jaos­kon­nast.
Nais­ko­du­kait­se 15 ring­kon­nas on kok­ku üle 3000 liik­me, Har­ju ring­kon­na 15 jaos­kon­nas on kokku 533 lii­get.

Nais­ko­du­kait­se asu­ta­mi­ne Ani­ja val­las
Nais­ko­du­kait­se Ani­ja jaos­kon­na esi­nai­ne Pi­ret Ur­met rää­kis Ani­ja jaos­kon­na loo­mi­sest, taas­loo­mi­sest ning prae­gu­sest te­ge­vu­sest.

Ani­ja jaos­kond asu­ta­ti 15. au­gus­til 1926. aas­tal, asu­ta­ja­liik­meid oli kolm, nen­de ni­med po­le tea­da. 1938. aas­tal nais­ko­du­kait­se te­ge­vu­sest il­mu­nud raa­ma­tus on kir­jas, et Ani­ja jaos­kon­na esi­me­ne esi­nai­ne oli H. Mänd, raa­ma­tu il­mu­mi­se ajal oli ame­tis nel­jas esi­nai­ne Lii­dia Ve­si­lind. Liik­meid oli sel­leks ajaks 26. Te­ge­vu­sü­le­vaa­tes on kir­jas, et 1926-1938 on Ani­ja jaos­kond kor­ral­da­nud 6 kur­sust, 10 pi­du, 2 lo­te­riid, 23 ei­ne­lau­da. Sa­ni­taa­ra­lal ra­ken­da­ti nai­si töö­le 10 kor­ral, toit­lus­ta­tud oli 7 kor­da. Kas­sast oli asu­ta­mi­sest ku­ni 1. ap­ril­li­ni 1937 käi­nud lä­bi 3026,29 kroo­ni.

Tun­tu­ma­test ni­me­dest kuu­lus jaos­kon­na ju­ha­tus­se Ali­de Soos­ter, kes töö­tas 1929-1941 Ani­ja koo­li õpe­ta­ja­na, 1943-1951 oli Aru­kü­la koo­li õpe­ta­ja ja ühe aas­ta ka di­rek­tor ning 1954-1968 oli Aru­kü­la rah­va­ma­ja, hi­li­se­ma Har­ju ra­joo­ni kul­tuu­ri­ma­ja di­rek­tor.

Pi­ret Ur­met kut­sus üles and­ma Keh­ra muu­seu­mi­le tea­da, kui on in­fot Ani­ja nais­ko­du­kait­se te­ge­vu­se koh­ta esi­me­sel ise­seis­vu­sa­jal.

Ani­ja jaos­kon­na taa­sa­su­ta­mi­se koo­so­lek oli 3. det­semb­ril 2019, asu­ta­jaid oli 11. 28. veeb­rua­ril 2020 va­li­ti esi­nai­seks Pi­ret Ur­met ja asee­si­nai­seks He­le Mar­gus. Sep­temb­ris 2020 loo­di jaos­kon­na liik­me In­ga Koit­la eest­ve­da­mi­sel Keh­ra noor­kot­kas­te ja ko­du­tü­tar­de rühm.

Ko­du­tüt­red en­ne ja nüüd
Ko­du­tü­tar­de Har­ju ring­kon­na noor­teinst­ruk­tor In­ga Koit­la kõneles ko­du­tü­tar­de te­ge­vu­sest Ees­ti Va­ba­rii­gi loo­mi­se ajal ning nüüd.

Kui Kait­se­liit ja nais­ko­du­kait­se olid 1920ndail loo­dud, lei­ti, et ka noo­ri oleks va­ja ha­ka­ta koon­da­ma, sest pä­rast või­de­tud sõ­da oli teo­ta­he suur. Noor­kot­kas­te or­ga­ni­sat­sioon loo­di 1930, ko­du­tüt­red 1932. Sel­leks ajaks, kui or­ga­ni­sat­soon 1940 lik­vi­dee­ri­ti, oli ko­du­tüt­reid Ees­tis kok­ku 19 601.

Or­ga­ni­sat­sioo­ni taasasuta­mist alus­ta­ti 1991. Siis loo­di ühen­dus ENK­KOL ehk en­dis­te noor­te kot­kas­te ja ko­du­tü­tar­de liit, et nen­de kaa­sa­bil taas­ta­da lii­ku­mi­sed Ees­ti noor­te hul­gas. Ko­du­tü­tar­de pea­va­nem oli ala­tes ap­ril­list 1992 en­di­ne ko­du­tü­tar Ma­ret Le­pik. 1999 sai pea­va­ne­maks An­ne Een­pa­lu, 2002 An­ge­li­ka Na­ris ning ala­tes 2018. aas­tast on pea­va­nem Ave Proos. Ring­kon­da­de ja jaos­kon­da­de ju­hid on va­ba­taht­li­kud.

Ees­tis on prae­gu koos va­ba­taht­li­ke noor­te­juh­ti­de­ga li­gi 4500 ko­du­tü­tart. Har­ju ring­kon­nas, mis on kõi­ge suu­rem, on 450 ko­du­tü­tart.

„Ees­märk on, et noo­red olek­sid tub­lid, saak­sid iseen­da­ga häs­ti hak­ka­ma, os­kak­sid ai­da­ta ka oma sõp­ru, pe­re, li­gi­me­si. Laia­pind­ne rii­gi­kait­se al­gab just noor­test,“ sõ­nas In­ga Koit­la.