Kehra päeval jagatakse koerte-kasside omanikele infot, võimalik on loomi registreerida, kiibistada ja vaktsineerida.
Anija Lüliti 14. aprillil toimunud tegevuspäeval olid Kehras mõttetalgud koerte ja kasside pidajatele. Paaritunnise arutelu tulemusena jõudis mõneliikmeline seltskond otsuseni viia 26. mail toimuval Kehra päeval koera ja kassiomanike seas läbi teavituskampaania.
Mõttetalgute eestvedaja Kaie Untera selgitas, et tal endal küll kodulooma pole, kuid kassid-koerad meeldivad väga. Anija Lülitile ajendas teda oma ideed esitama peamiselt mure, et suurem osa loomaomanikest ei pea vajalikuks oma lemmikute järelt koristada.
„Kurb on vaadata, kui koerad teevad väljaheited kortermajade uste ette, kuid omanikud neid ei korista. Kõige hullem on kevadel, kui lumi hakkab sulama. Rääkimata sellest, et kassid siristavad trepikotta. Mõni laseb kassi lihtsalt koridori, või saadab õue, kui ise kodust lahkub. Aga keegi teine tuleb samal ajal koju ja kass lipsab trepikotta, kus on tunde,“ rääkis ta.
Kaie Untera soov on, et inimesed hakkaksid aru saama – igaüks peab oma looma eest hoolitsema ning et kodu ei lõpe korteriuksega.
Mõttetalgute teine aktiivne liige Kristi Huusi on koeraomanik. Tema läks mõttetalgutele ettepanekuga, et Kehrasse rajataks koerteaedik, kus omanik võib lasta koera rihma otsast lahti.
Eeskiri avalikuks, loomad registrisse
Kaie Untera tõdes, et Anija vallal on väga hea koerte, kasside ja teiste lemmikloomade pidamise eeskiri, kuid sellest pole kasu, kui inimesed seda tea ega täida. Näiteks on eeskirjas öeldud, et kõik koerad tuleb registreerida valla registripidaja juures, avalikus kohas liikudes peavad koerad olema jalutusrihma otsas või kandmisvahendis, omanik peab oma looma väljaheited koristama.
„Pooleteise aasta jooksul olen näinud kahte-kolme peremeest, kes oma koera järelt koristavad, kuigi meil on nii kilekoti- kui prügikastid,“ sõnas Kristi Huusi.
Ta tegi mõttetalgutel osalenud keskkonnaspetsialist Astrid Prometile ettepaneku, et kilekotikonteinereid täidetaks sagedamini, kuna tihti on need tühjad.
Veel soovisid Kaie Untera ja Kristi Huusi, et lemmikloomade pidamise eeskirja olulisemad punktid trükitaks välja nii eesti kui vene keeles ja pandaks kõigi kortermajade trepikodade stendidele.
Kui palju koeri ja teisi loomi võib olla Anija vallas registreeritud, ei osanud keskkonnaspetsialist öelda.
„Koerte registreerimine on kohustuslik, teiste lemmikloomade registreerimine soovituslik,“ lausus ta.
Kristi Huusi rääkis, et kui poolteist aastat tagasi võttis koera, uuris vallavalitsusest ning sai blanketi looma registreerimise kohta, kuid see on seni tagasi saatmata: „Oma mugavusest jäi see tegemata, kuid minult ei ole ka küsitud ega kontrollitud, kas olen oma koera registreerinud. Olen ka tutvusringkonnas uurinud ja mitte keegi pole oma kassi ega koera registreerinud.“
Loomaarst Ain Zereen lausus, et Anija valla loomade register pole seni liitunud üle-eestiliste ametlike registritega. Leiti, et see on vajalik – kui näiteks Anija valla koer, kes on kodust lahti pääsenud, jookseb Kuusalu valda, ei aita kaelarihmal olev Anija valla registreerimisnumber ikkagi tema omanikku tuvastada.
Mõttetalgutel sündis idee viia vabatahtlike ning vallavalitsuse koostöös tänavusel Kehra päeval läbi koerte ja kasside omanikele mõeldud teavituskampaania. Selgitatakse koerte-kasside pidamise eeskirja ning saaks ka kohapeal täita blankette loomade registreerimiseks. Plaan on paluda appi teavitustööd tegema valla noortekogu liikmed. Ain Zereen lubas tulla Kehra päevale soovijate loomi kiibistama ja vaktsineerima. Kiip aitab näiteks siis, kui loom kaob või varastatakse, ja vajalik kui minna loomaga teise riiki. Vaktsineerimine kaitseb looma haiguste eest.
„Oleme väga metsarikas vald ja meil on palju metsloomi. Kevadeti liiguvad loomad metsast ka asulatesse, nendega koos tulevad haigused. Mitte ainult marutaud, vaid ka kärntõbi on kõvasti levima hakanud,“ märkis Ain Zereen.
Astrid Promet lubas uurida, kas ja kuhu oleks võimalik teha Kehras koerteaedik, kus koerad võiksid olla ilma rihmata, millised on tingimused selle rajamiseks ning kui palju see võiks maksma minna.