
Tehase tarbeks sooja ja elektrit tootva koostootmisjaama rajamine maksis üle 20 miljoni euro.
„See on Anija vallas viimaste aastate suurim investeering ning loodetavasti mitte viimane,“ lausus Anija vallavanem Arvi Karotam esmaspäeval, 24. septembril koostootmisjaama avamisel.
Horizon Tselluloosi ja Paberi ASi juhatuse esimees Basyam Krishnan märkis, et tänu Kehra tehasesse ehitatud koostootmisjaamale moodustab taastuvenergia nüüd üle 80 protsendi paberitööstuses kasutatavast energiast.
„Ühtlasi on ettevõte koostootmisjaama rajamise ja teiste keskkonnaalaste investeeringutega vähendanud paberitööstuse asvuhoonegaase 2010. aastaga võrreldes 70 protsenti,“ ütles ettevõtte juht.
Kuigi koostootmisjaam, mille ehitamiseks kulus ligi aasta, valmis möödunud aasta lõpus, oli ametlik avamine alles nüüd. Esialgu käivitati ja katsetati, seejärel tehti ettevalmistusi pidulikuks avamistseremooniaks – Horizon Tselluloosi ja Paberi ASi juhid soovisid, et osaleda saaksid ka ettevõtte omaniku, Tolaram Groupi esindajad. Kohal olid Tolaram Groupi nõukogu esimees ja aktsionär Mohan Vaswani, aktsionärid Sajen Aswani ja Sonny Aswani, samuti Horizoni koostööpartnerid.
Pool elektrist toodetakse ise
Kehra tehase territooriumile rajatud koostootmisjaama elektriline võimsus on 4,4 MW, soojuslik võimsus 25 MW Jaam töötab biokütusel. Hakkepuitu ostetakse Eesti puiduettevõtetelt, see segatakse tehase enda paberitootmisest allesjääva puukoore ja saepuruga. Katlas, kus puiduhake põleb, on 1000kraadine kuumus. See kuumendab vett ning vesi muutub auruks – aur on tehases vajalik paberi tootmiseks. Toodetud soojust kasutatakse ka tselluloosi keeduprotsessis. Ka kogu elekter kulutatakse oma tarbeks, teistele tarbijaile ei müüda. Horizoni elektrivajadusest moodustab oma koostootmisjaama toodang ligikaudu poole.
Spetsiaalselt Kehra tehasele toodetud tipptehnoloogiaga koostootmisjaam on täisautomaatne. Ligi 30 meetri kõrguses hoones, mille sisseseade on viiel korrusel, on korraga tööl vaid üks operaator, kuna kogu jaama juhitakse arvutitest. Koostootmisjaamas on 16 kaamerat, nende abil saab operaatoriruumis arvutitest kogu tööprotsessi jälgida. Tegelikult ei pruugigi operaator olla jaamas sees, kui tal on olemas koostootmisjaamaga ühendatud tahvelarvuti.
„Kõik töötab väga hästi,“ kiitis Horizoni juhatuse liige Roman Bukatšjov.
Tema sõnul on üle 20 miljoni suuruse investeeringu tasuvusajaks arvestatud vähem kui kümne aastat: „Kuid see pole peamine. Kõige olulisem on, et nüüd ei ole tehas enam gaasist sõltuv ning on varasemast keskkonnasõbralikum.“
Roman Bukatšjov põhjendas, et koostootmisjaamas põletamiseks kasutatakse ära nii oma tootmisjäägid kui ostetakse lähiümbrusest metsaraietööde jääke ning korstnast väljub tänu elektrostaatilistele filtritele puhas õhk.
Pehme paberi asemel uued tooted
Koostootmisjaama avamiseks oli üles seatud ka väike näitus Horizoni toodangust. Enam ei olnud seal Daisy kaubamärgi all tuntuks saanud salvrätte ega tualettpaberit. Pehme paberi toomine Kehras lõpetatakse.
„Tootmine on praktiliselt läbi, pehmet paberit me enam ei müü. Otsustasime keskenduda oma põhiärile,“ sõnas Roman Bukatšjov.
Ta selgitas, et salv- ja taskurätte ning tualett- ja majapidamispaberit ei toodetud Kehras, vaid seda imporditi ning tütarettevõttes Horizon Tissue vaid lõigati ja pakiti: „Otsustasime, et ei kuluta enam sellele oma inim- ja äriressurssi, on paremaid kohti, kuhu neid rakendada.“
Kedagi ei koondata, Horizon Tissue töötajatele pakutakse emafirmas teist tööd. Horizoni eued plaanid

on seotud oma toodangule ehk jõupaberile lisandväärtuse andmisele. Eelmise aasta lõpus osteti uued seadmed ning sellest aastast tehakse Kehras oma valmistatud jõupaberist ostukotte.
„Varem müüsime jõupaberit ning kliendid tegid neist kotte, siis leidsime, et võiksime neid ju ise valmistada,“ lausus paberkottide osakonna müügijuht Toini Aps.
Kuna Horizonil on nüüd ka printimisliin, saavad kauplused ja teised ettevõtted eri suuruses paberkotte tellida oma logo, kontaktandmete või soovitud pildiga, trükkida saab 8 eri värvi.
„Euroopa Liit soovitab kauplustel piirata plastikkottide kasutamist ja pakkuda asemele teisi lahendusi. Meie praeguse masinapargiga on võimalik toota 15 miljonit paberkotti aastas. Sel juhul käiks töö kolmes vahetuses ehk ööpäevaringselt. Meie töötame praegu ühes vahetuses. Loodame edaspidi katta Eesti, Läti, Leedu ja Soome turu ning jõuda ka Rootsi,“ rääkis Toini Aps.
Lisaks paberist ostukottidele on kavas hakata tootma ka toiduainete, näiteks jahutoodete, pakkimiseks mõeldud kotte: „Tootmisel ei lisata Horizoni paberisse taaskasutatud paberit, see tähendab, et meie paberisse võib pakendada ka toidukaupu.“