
Kehra noortekeskuse robootikaringi võistkond Kehra Noored sai õiguse osaleda märtsis FIRST LEGO League üle-eestilises finaalis.
FIRST LEGO League (FLL) on üle maailma toimuv 9-16aastastele noortele mõeldud võistlus, mis koosneb robotimängust, projektist ja põhiväärtustest. Robotimängu jaoks peavad võistkonnad ehitama ja programmeerima LEGO Mindstorms roboti ning lahendada 2,5 minuti jooksul ülesandeid. Projektitöös tuleb uurida üht aktuaalset probleemi ning pakkuda sellele innovatiivne lahendus. Kuna FLLi tänavune teema on „Loomadest liitlased“, tuli ka projektides keskenduda samale teemale. Põhiväärtuste puhul hinnatakse, kuidas noored rakendavad tegutsedes FLLi peamisi põhimõtteid: töötada meeskonnana, austada sõbraliku võistluse põhimõtet, jagada oma kogemusi teistega.
Kehra Noored ehk noortekeskuse robootikaring osales võistlusel teist aastat. Eelmisel aastal läksid Kehra robootikaringi liikmed FLLi võistlusele pärast paarikuist harjutamist. Piirkondlikus poolfinaalis läks mullu nii hästi, et tagati pääs lõppvõistlusele, finaalis saadi 41 võistkonna seas robotimängus 13. koht. Tänavu 21. jaanuaril Laagri koolis toimunud Põhja-Eesti I poolfinaalist osalenud 23st võistkonnast pääsesid märtsis Tartus toimuvasse finaali 8, nende seas ka Kehra Noored. Peale selle hinnati Kehra Noorte projekt poolfinaalis 2. koha vääriliseks.
Võistkonnas on Kehra kooli 6. klassi õpilane Elina Sahkai, 7. klassis õppiv Hans Oskar Trolla, 4. klassi poisid Mihkel Parm ja Kaspar Huusi ning Tallinna tehnikagümnaasiumi 5. klassist Eke-Henri Malts, kes on hiljuti kolinud Kehrasse. Enamik on robootikaringis käinud algusest peale ning osalesid FLLi võistlusel ka eelmisel aastal. Ringitunnid toimuvad üks kord nädalas Kehra noortekeskuses, nende juhendaja on Kehra gümnaasiumi õpetaja Kati Lillemets.
Noored räägivad, et võistluseks valmistumine algas oktoobrist.
„Teised ehitavad roboteid ja programmeerivad, mina tegelesin peamiselt projektiga, kuigi ka poisid aitasid,“ ütleb Elina Sahkai.
Robotimäng ja projekt
Robotimäng algab robotite ehitamisest, võistlustel hinnatakse ka robotite disaini. Esimesed baasrobotid ehitatakse enamasti etteantud õpetuste järgi, mida kauem on robootikaga tegeletud, seda vingemad ja täiuslikumad on robotid, selgitavad Kehra noormehed.
Kehra robootikaringi jaoks osteti 5 robootikakomplekti 2015. aastal Avatud Noortekeskuste projektikonkursi kaudu saadud 3000 euro eest, vallaeelarvesti lisati omaosalusena 752 eurot.
Kui legoklotsidest ning ajust, juhtmest ja anduritest koosnevad robotid olemas, algab programmeerimine. Poisid märgivad, et see pole sugugi kerge, sest sageli tuleb üht programmi palju kordi muuta ning vahepeal selle töökindlust robotiga mitmeid kordi katsetada.
„Harjutasime palju, kuid ikka jäi ajast puudu – oleksime tahtnud programmi veel paremaks teha, kuigi viimasel korral harjutasime kolm tundi järjest,“ sõnab Hans Oskar Trolla.
FLLi võistlusel oli tänavu kokku 15 missiooni ehk ülesanded, mida robotid pidid täitma, võistkond valis, milliseid neist plaani võetakse ning püütakse etteantud aja jooksul lahendada. Ka missioonid olid sel aastal seotud loomadega, näiteks: hai transportimine, loomade söötmine, juhtkoer tegutsemas. Võistlusel on 3 katset. Kehra Noortel läks kõige paremini esimene katse, jõuti lahendada 5 missiooni, kaks veatult ehk maksimumpunktidega.
Teises võistlusülesandes ehk projektis uurisid Kehra Noored kärntõve esinemist koduloomadel. Selle teema kasuks otsustati, kuna kärntõbi oli olnud neist ühe poisi koeral.
„Rääkisime ka sellest, kuidas saada hulkuvad metsloomad linnast ära. Need teemad on omavahel seotud, kuna kärntõbe annavad koduloomadele edasi metsloomad, rebased ja kährikud,“ selgitab Mihkel Parm.
Õpetaja Kati Lillemetsa sõnul leidis projekti tutvustamisel kajastamist ka Sõnumitoojas ilmunud kirjatükk sellest, kuidas rebastest on Kehras saanud linnaloomad. Noored kinnitasid, et on ka ise Kehras korduvalt näinud rebaseid. Oma töös pakkusid nad ühe lahendusena välja „tarka toidukaussi“ – koerale ja tema toidunõule pannakse külge kiibid, mille järgi tunneb toidukauss koera ära ja sööginõu kaas avaneb üksnes talle. See aitaks noorte meelest vähendada metsloomade retki linna toidujahile, kuna söök poleks neile enam nii kergesti kättesaadav. Teine pakutud lahendus oli loomasõbralikud lõksud, mis püüaksid linna sattunud rebased-kährikud kinni, kuid ei vigastaks neid. Jahimehed saaksid siis loomad toimetada linnast tagasi nii kaugele metsa, et nad enam sinna tagasi ei tuleks.
Projektitöö kanti võistlusel koos ette. Žüriilt saadi 2. koha tööle soovitused täiendada seda joonistega.
Eesmärk – parem koht kui mullu
Poolfinaali tulemusega jäid Kehra Noored rahule, kuigi ülesanded tundusid sel aastal keerulisemad, peaeesmärk sai täidetud – pääsesid finaali.
„See on puhtalt noorte töökuse vili. Mina olen nendega väga rahul. Nad täiendavad üksteist, on rõõmsameelsed, abivalmid ja mänguhimulised noored, kes vajavad vaid kerget tagant torkimist,“ kiidab juhendaja Kati Lillemets.
Ta lisab, et tema ei pea FLLis osalemise juures tähtsaks saavutatud kohta, vaid kooskäimist ja ühise eesmärgi nimel tegutsemist. Õpetaja hinnangul on oluline ka, et noored leiavad selle kaudu uusi sõpru, jagavad oma ideid ning otsivad ja pakuvad probleemidele lahendusi.
Kehra Noored loodavad, et finaalvõistlusel õnnestub neil tänavu mullust 13. kohta parandada. Finaalvõistlus on 11.-12. märtsil Tartus, osalevad 36 võistkonda.