Tulevast õppeaastast saavad Kehra gümnaasiumi õpilased koolivormina kanda tumesinist vesti ja triiksärki ning polopluusi, mida on valikus viis värvi.
„Me ei tee koolivormi kellelegi kohustuslikuks, see on võimalus ja soovitus. Loodame, et lapsed näevad, et see on lahe ja hakkavad rõõmuga kandma,“ ütleb Kehra gümnaasiumi direktor Kaido Kreintaal, kes lubab ka ise hakata tööl käima koolivormis.
Esialgu on valikus tumesinised vestid, mis on välja töötanud ja õmmeldakse Kehra ettevõttes OÜ Handmade Studio, valged, kollased, punased, sinised ja musta värvi polod ning triiksärgid, mille võib igaüks ise soetada. Kehra kooli polosid ja veste saab hakata tellima alates 9. juulist. Edaspidi on kavas koolivormi järkjärgult täiendada.
Algatus tuli lapsevanematelt
Kui Kaido Kreintaal tuli kolm aastat tagasi Kehra gümnaasiumi juhtima, küsisid lapsevanemad temalt esimesel koosolekul, kas oma kooli vorm tuleb.
„Vastasin, et see tuleb siis, kui oleme selleks valmis. Siis ei olnud, usun, et nüüd oleme,“ sõnab ta.
Möödunud sügisel toetas koolivormi kasutusele võtmist enamus lapsevanematest ning tänavu jaanuaris paluti neil vastata küsimustikule, millistest riideesemetest võiks koosneda ja millised on värvieelistused. Lapsevanematest õmblejad Anneli Väli-Hannus ja Merle Volmerson palusid ka õpilastel joonistada, mida nad sooviksid koolis kanda. Esimeseks sihiks seati kavandada koolivormi ülemine osa, seelikud-püksid jäävad praegu veel vanemate-laste endi valida. Välja pakuti erinevaid asju, mõned neist jäeti kõrvale praktilistel kaalutlustel – näiteks fliis või kampsun, millega koolitundides on liiga soe.
„Küsisime ka tekli kohta, kuid seda praegu ei tahetud, kuna pole samuti praktiline – tekli kandmise aeg on meil üsna lühike,“ selgitab direktor.

Anneli Väli-Hannus ja Merle Volmerson kinnitavad, et said väljapakutud kavanditest ideid, millisest stiilist koolivormi loomisel lähtuda. Esimesse valikusse jäid polosärgid ja vest.
„Kaks nädalat olid need koolis kõigile hindamiseks. Tuli kümmekond arvamust. Küsitluses pakuti välja kooli logo- või lipuvärvid, meie lisasime veel värve, neile vastu ei oldud. Mõni arvas, et polosärgid sobivad rohkem poistele. Meil ei olda polodega veel harjunud, kuigi enamikus koolides, kus on koolivorm, on selle üks element just polo. Sest see on väga mugav,“ jutustab Kaido Kreintaal.
Kui Merle Volmerson ja Anneli Väli-Hannus pakkusid välja vesti idee, ei olnud direktor vaimustuses, sest kujutas ette vaid kootud vesti: „See teksalaadsest materjalist vest, millega nemad välja tulid, on väga hea leid. Ma ei osanud sellisest vestist mõeldagi. Isegi üks koolivormitegija imestas, et meil hakatakse sellist vesti tegema, ning küsis, kas saaks seda tellida.“
Vesti disain oli ühislooming, materjalivalikul arvestati, et oleks nahasõbralik, lihtne hooldada ning lastel mugav kanda.
Algklassilapsed ootavad, vanemad kahtlevad
Kaido Kreintaal kinnitab, et koolivormi ei hakata Kehra koolis juurutama „sunni ega nänniga“, vaid vorm ning ka kool peavad olema nii head, et õpilastel tekib soov seda kanda.
„Kui meil olid näidised väljas, käidi päris palju vaatamas ja lapsed ütlesid, mis neile meeldib ja mida neist endale soovivad. Usun, et kõige kergemini võtavad koolivormi omaks algklassilapsed. Väga vahva oleks, kui uuel õppeaastal kannaks näiteks kogu esimene klass koolivormi,“ lausub ta.
Direktor lisab, et tänu oma vormile saab koolis hakata rohkem tähelepanu pöörama riietuskultuurile ning panna õpilased mõistma, et dressid või lõhkised teksad ei ole kooli sobiv riietus: „Peale selle on koolivorm indikaator kooli tegevusele. Kui kool on hea, tahavad õpilased hakata ka koolivormi kandma.“
Ta oletab, et praegu on kõige suurem vastuseis koolivormile teismeliste hulgas, kuna selles vanuses soovitakse pigem teistest erineda, mitte sarnaneda: „Aga kui nad näevad seda teistel seljas, ehk hakkavad ka endale soovima.“
Lapsevanem Pille Trolla teab, et tema 15aastasele pojale koolivorm ei meeldi, kuna see seostub järjekordse kohustusega, koolivormist valiks ta vaid mõne väikese detaili. Kehra gümnaasiumi õpilasesinduse president, 10. klassi lõpetav Merili Kütt kommenteerib samuti, et ei poolda koolis igapäevast vormiriietust. Ta leiab, et väljapakutud vorm sobib pigem väiksematele, mitte gümnaasiumiõpilastele, kellel on juba oma väljakujunenud stiil ning soov olla isikupärased, mitte teistega sarnaneda.
„Arvan, et kui valikusse ei lisandu just midagi uut, ei hakka ma seda vormi kandma,“ sõnab ta.
Merle Volmerson tunnistab, et ka tema 11. klassis õppiv tütar ei olnud esialgu koolivormi ideest vaimustuses: „Aga kui ta nüüd on näinud, mida oleme välja pakkunud ja teeme, on hakanud leidma, et see on täitsa lahe asi. Lõpptulemus on tema meelest sallitav ning ehk lõpuks paneb tema ja ka ta eakaaslased selle selga.“
Anneli Väli-Hannuse 4. klassis õppiv tütar ja tema klassiõed lausa ootavad koolivormi ja on küsinud, millal juba selle selga saavad.
Pille Trolla ütleb, et ka tema 12aastasele tütrele meeldib nii koolivormi idee kui ka need rõivavariandid, mis on praegu valikus. Emana ta pooldab koolivormi: „Kui kandmine algab juba esimest klassist, siis tõenäoliselt pole hiljem sellega probleeme. Koolivorm teeb tegelikult riiete valiku lihtsamaks.
Näen seda Šotimaal elava õe perest – seal on koolivormist täiskomplekt, lapsed on harjunud ning vormikandmine käib kooliskäimise juurde. Koolivorm loob ka ühtsustunde ning kui klassiruumist kaob liigne värviküllus, on ajul kergem olulisele keskenduda.“
Koolivorm täieneb
Merle Volmerson ja Anneli Väli lubavad, et hakkavad koolivormi järkjärgult täiendama, järgmise esemena tulebki päris oma triiksärk. Materjal on välja valitud, helesinine kangas tellitakse Hispaaniast. Triiksärgi loomisega hakatakse tegelema sügisel, kui õppeaasta alguseks kõigile soovijatele vestid õmmeldud.
Kes soovib koolivormi riideid enne 1. septembrit kätte saada, peab tellimuse esitama hiljemalt 20. augustil. Kehras Keskuse tänav 2 teisel korrusel asuvas õmblusateljees saab neid kohapeal ka proovida. Kui laps või täiskasvanu – koolivormi vastu on huvi tundnud ka õpetajad ja vilistlased – ei ole standardmõõtudes, on võimalik kohandada täpselt parajaks. Vesti orienteeruv hind on 10-15 eurot, polol kuni 10 eurot.