Keh­ra güm­naa­sium võ­tab ka­su­tu­se­le koo­li­vor­mi

Tu­le­vast õp­peaas­tast saa­vad Keh­ra güm­naa­siu­mi õpi­la­sed koo­li­vor­mi­na kan­da tu­me­si­nist ves­ti ja triik­sär­ki ning po­lop­luu­si, mi­da on va­li­kus viis vär­vi.

„Me ei tee koo­li­vor­mi kel­le­le­gi ko­hus­tus­li­kuks, see on või­ma­lus ja soo­vi­tus. Loo­da­me, et lap­sed näe­vad, et see on la­he ja hak­ka­vad rõõ­mu­ga kand­ma,“ üt­leb Keh­ra güm­naa­siu­mi di­rek­tor Kai­do Krein­taal, kes lu­bab ka ise ha­ka­ta tööl käi­ma koo­li­vor­mis.

Esial­gu on va­li­kus tu­me­si­ni­sed ves­tid, mis on väl­ja töö­ta­nud ja õm­mel­dak­se Keh­ra et­te­võt­tes OÜ Hand­ma­de Stu­dio, val­ged, kol­la­sed, pu­na­sed, si­ni­sed ja mus­ta vär­vi po­lod ning triik­sär­gid, mil­le võib igaüks ise soe­ta­da. Keh­ra koo­li po­lo­sid ja ves­te saab ha­ka­ta tel­li­ma ala­tes 9. juu­list. Edas­pi­di on ka­vas koo­li­vor­mi järk­jär­gult täien­da­da.

Al­ga­tus tu­li lap­se­va­ne­ma­telt
Kui Kai­do Krein­taal tu­li kolm aas­tat ta­ga­si Keh­ra güm­naa­siu­mi juh­ti­ma, kü­si­sid lap­se­va­ne­mad te­malt esi­me­sel koo­so­le­kul, kas oma koo­li vorm tu­leb.

„Vas­ta­sin, et see tu­leb siis, kui ole­me sel­leks val­mis. Siis ei ol­nud, usun, et nüüd ole­me,“ sõ­nab ta.
Möö­du­nud sü­gi­sel toe­tas koo­li­vor­mi ka­su­tu­se­le võt­mist ena­mus lap­se­va­ne­ma­test ning tä­na­vu jaa­nua­ris pa­lu­ti neil vas­ta­ta kü­si­mus­ti­ku­le, mil­lis­test rii­dee­se­me­test võiks koos­ne­da ja mil­li­sed on vär­viee­lis­tu­sed. Lap­se­va­ne­ma­test õmb­le­jad An­ne­li Vä­li-Hannus ja Mer­le Vol­mer­son pa­lu­sid ka õpi­las­tel joo­nis­ta­da, mi­da nad soo­vik­sid koo­lis kan­da. Esi­me­seks si­hiks sea­ti ka­van­da­da koo­li­vor­mi üle­mi­ne osa, see­li­kud-pük­sid jää­vad prae­gu veel va­ne­ma­te-las­te en­di va­li­da. Väl­ja pa­ku­ti eri­ne­vaid as­ju, mõ­ned neist jäe­ti kõr­va­le prak­ti­lis­tel kaa­lut­lus­tel – näi­teks fliis või kamp­sun, mil­le­ga koo­li­tun­di­des on lii­ga soe.
„Kü­si­si­me ka tek­li koh­ta, kuid se­da prae­gu ei ta­he­tud, ku­na po­le sa­mu­ti prak­ti­li­ne – tek­li kand­mi­se aeg on meil üs­na lü­hi­ke,“ sel­gi­tab di­rek­tor.

An­ne­li Vä­li-Hannus ja Mer­le Vol­mer­son kin­ni­ta­vad, et said väl­ja­pa­ku­tud ka­van­di­test ideid, mil­li­sest stii­list koo­li­vor­mi loo­mi­sel läh­tu­da. Esi­mes­se va­li­kus­se jäid po­lo­sär­gid ja vest.

„Kaks nä­da­lat olid need koo­lis kõi­gi­le hin­da­mi­seks. Tu­li küm­me­kond ar­va­must. Kü­sit­lu­ses pa­ku­ti väl­ja koo­li lo­go- või li­pu­vär­vid, meie li­sa­si­me veel vär­ve, nei­le vas­tu ei ol­dud. Mõ­ni ar­vas, et po­lo­sär­gid so­bi­vad roh­kem pois­te­le. Meil ei ol­da po­lo­de­ga veel har­ju­nud, kui­gi ena­mikus koo­lides, kus on koo­li­vorm, on sel­le üks ele­ment just po­lo. Sest see on vä­ga mu­gav,“ ju­tus­tab Kai­do Krein­taal.

Kui Mer­le Vol­mer­son ja An­ne­li Väli-Hannus pak­ku­sid väl­ja ves­ti idee, ei ol­nud di­rek­tor vai­mus­tu­ses, sest ku­ju­tas et­te vaid koo­tud ves­ti: „See tek­sa­laad­sest ma­ter­ja­list vest, mil­le­ga ne­mad väl­ja tu­lid, on vä­ga hea leid. Ma ei osa­nud sel­li­sest ves­tist mõel­da­gi. Ise­gi üks koo­li­vor­mi­te­gi­ja imes­tas, et meil ha­ka­tak­se sel­list ves­ti te­ge­ma, ning kü­sis, kas saaks se­da tel­li­da.“

Ves­ti di­sain oli ühis­loo­ming, ma­ter­ja­li­va­li­kul ar­ves­ta­ti, et oleks na­ha­sõb­ra­lik, liht­ne hool­da­da ning las­tel mu­gav kan­da.

Algk­las­si­lap­sed oo­ta­vad, va­ne­mad kaht­le­vad
Kai­do Krein­taal kin­ni­tab, et koo­li­vor­mi ei ha­ka­ta Keh­ra koo­lis juu­ru­ta­ma „sun­ni ega nän­ni­ga“, vaid vorm ning ka kool pea­vad ole­ma nii head, et õpi­las­tel te­kib soov se­da kan­da.

„Kui meil olid näi­di­sed väl­jas, käi­di pä­ris pal­ju vaa­ta­mas ja lap­sed üt­le­sid, mis nei­le meel­dib ja mi­da neist en­da­le soo­vi­vad. Usun, et kõi­ge ker­ge­mi­ni võ­ta­vad koo­li­vor­mi omaks algk­las­si­lap­sed. Vä­ga vah­va oleks, kui uuel õp­peaas­tal kan­naks näi­teks ko­gu esi­me­ne klass koo­li­vor­mi,“ lau­sub ta.

Di­rek­tor li­sab, et tä­nu oma vor­mi­le saab koo­lis ha­ka­ta roh­kem tä­he­le­pa­nu pöö­ra­ma riie­tus­kul­tuu­ri­le ning pan­na õpi­la­sed mõist­ma, et dres­sid või lõh­ki­sed tek­sad ei ole koo­li so­biv riie­tus: „Pea­le sel­le on koo­li­vorm in­di­kaa­tor koo­li te­ge­vu­se­le. Kui kool on hea, ta­ha­vad õpi­la­sed ha­ka­ta ka koo­li­vor­mi kand­ma.“

Ta ole­tab, et prae­gu on kõi­ge suu­rem vas­tu­seis koo­li­vor­mi­le teis­me­lis­te hul­gas, ku­na sel­les va­nu­ses soo­vi­tak­se pi­gem teis­test eri­ne­da, mit­te sar­na­ne­da: „Aga kui nad näe­vad se­da teis­tel sel­jas, ehk hak­ka­vad ka en­da­le soo­vi­ma.“

Lap­se­va­nem Pil­le Trol­la teab, et te­ma 15aas­ta­se­le po­ja­le koo­li­vor­m ei meel­di, ku­na see seos­tub jär­je­kord­se ko­hus­tu­se­ga, koo­li­vor­mist va­liks ta vaid mõ­ne väi­ke­se de­tai­li. Keh­ra güm­naa­siu­mi õpi­la­s­esin­du­se president, 10. klas­si lõ­pe­tav Me­ri­li Kütt kom­men­tee­rib sa­mu­ti, et ei pool­da koo­lis iga­päe­vast vor­mi­riie­tust. Ta leiab, et väl­ja­pa­ku­tud vorm so­bib pi­gem väik­se­ma­te­le, mit­te güm­naa­siu­miõ­pi­las­te­le, kel­lel on ju­ba oma väl­ja­ku­ju­ne­nud stiil ning soov ol­la isi­ku­pä­ra­sed, mit­te teis­te­ga sar­na­ne­da.

„Ar­van, et kui va­li­kus­se ei li­san­du just mi­da­gi uut, ei hak­ka ma se­da vor­mi kand­ma,“ sõ­nab ta.

Mer­le Vol­mer­son tun­nis­tab, et ka te­ma 11. klas­sis õp­piv tü­tar ei ol­nud esial­gu koo­li­vor­mi ideest vai­mus­tu­ses: „Aga kui ta nüüd on näi­nud, mi­da ole­me väl­ja pak­ku­nud ja tee­me, on ha­ka­nud leid­ma, et see on täit­sa la­he asi. Lõpp­tu­le­mus on te­ma mee­lest sal­li­tav ning ehk lõ­puks pa­neb te­ma ja ka ta ea­kaas­la­sed sel­le sel­ga.“

An­ne­li Väli-Hannuse 4. klas­sis õp­piv tü­tar ja te­ma klas­si­õed lau­sa oo­ta­vad koo­li­vor­mi ja on kü­si­nud, mil­lal ju­ba sel­le sel­ga saa­vad.

Pil­le Trol­la üt­leb, et ka te­ma 12aas­ta­se­le tüt­re­le meel­dib nii koo­li­vor­mi idee kui ka need rõi­va­va­rian­did, mis on prae­gu va­li­kus. Ema­na ta pool­dab koo­li­vor­mi: „Kui kand­mi­ne al­gab ju­ba esi­mest klas­sist, siis tõe­näo­li­selt po­le hil­jem sel­le­ga prob­lee­me. Koo­li­vorm teeb te­ge­li­kult riie­te va­li­ku liht­sa­maks.

Näen se­da Šo­ti­maal ela­va õe­ pe­rest – seal on koo­li­vor­mist täis­komp­lekt, lap­sed on har­ju­nud ning vor­mi­kand­mi­ne käib koo­lis­käi­mi­se juur­de. Koo­li­vorm loob ka üht­sus­tun­de ning kui klas­si­ruu­mist kaob liig­ne vär­vi­kül­lus, on ajul ker­gem olu­li­se­le kes­ken­du­da.“

Koo­li­vorm täie­neb
Mer­le Vol­mer­son ja An­ne­li Vä­li lu­ba­vad, et hak­ka­vad koo­li­vor­mi järk­jär­gult täien­da­ma, järg­mi­se ese­me­na tu­leb­ki pä­ris oma triik­särk. Ma­ter­jal on väl­ja­ va­li­tud, he­le­si­ni­ne kan­gas tel­li­tak­se His­paa­niast. Triik­sär­gi loo­mi­se­ga ha­ka­tak­se te­ge­le­ma sü­gi­sel, kui õp­peaas­ta al­gu­seks kõi­gi­le soo­vi­ja­te­le ves­tid õm­mel­dud.

Kes soo­vib koo­li­vor­mi rii­deid en­ne 1. sep­temb­rit kät­te saa­da, peab tel­li­mu­se esi­ta­ma hil­je­malt 20. au­gus­til. Keh­ras Kes­ku­se tä­nav 2 tei­sel kor­ru­sel asu­vas õmb­lu­sa­tel­jees saab neid ko­ha­peal ka proo­vi­da. Kui laps või täis­kas­va­nu – koo­li­vor­mi vas­tu on hu­vi tund­nud ka õpe­ta­jad ja vi­list­la­sed – ei ole stan­dard­mõõ­tu­des, on või­ma­lik ko­han­da­da täp­selt pa­ra­jaks. Ves­ti orien­tee­ruv hind on 10-15 eu­rot, po­lol ku­ni 10 eu­rot.