
Sügisesel õppeperioodil said Kehra kooli gümnasistid esmakordselt valikainena õppida jahindust.
Pärast kevadel Nahe jahiseltsi liikme Andres Üpruse eestvedamisel Kehra gümnaasiumis toimunud loodusnädalat tegi kooli direktor Kaido Kreintaal Andres Üprusele ettepaneku valmistada uueks õppeaastaks gümnasistidele ette jahinduse valikkursus.
On väga tänuväärne, et nii mahukas teema otsustati võtta niigi tihedasse kooliprogrammi, märkis Andres Üprus. Veel enam rõõmustas ta, et mitmekümne kursuse seast valis 10. klassi üheksa õpilast – 5 tüdrukut ja 4 poissi – esimesel õppeperioodil üheks valikaineks jahinduse.
„See oli rohkem, kui julgesin loota. Neist vaid ühel on isa jahimees. Kuid pole oluline, mis põhjusel keegi valiku tegi ning kas jahindusel on ka tulevikus nende elus kohta, mööda külgi ei jookse see kellelgi maha,“ ütles jahinduse õpetaja.
Tema esmane soov polnud koolitada uusi jahimehi, vaid anda lastele teadmisi, mis on tänapäeval jahinduse mõte ja vajadus. Kursus koosnes 35 tunnist, igal kolmapäeval oli 4 loengut ja üks tund iseseisvaks õppimiseks. Loengutes kasutas Andres Üprus noorjahimeeste õpetamiseks mõeldud koolitusprogrammi, kuid püüdis võimalikult palju rääkida ka oma praktilistest kogemustest jahindustegevuses. Tutvustas jahinduse ajalugu, kõneles jahipidamisviisidest, jahikoertest, ulukitest, jahirelvadest, ohutustehnikast ja paljust muust. Iga valikainepäeva viimases tunnis näitas õppefilme metsloomadest ja jahindusest.
Kahel korral käidi kursuse raames ka koolist väljas. Üks kord Kose vallas Nõmmemõisa lasketiirus, kus õpilastele tutvustati relvi ja nende käsitlemist, kõik said ka ise laskmist proovida. Teine praktiline õppus oli osalemine põdrajahil.
„Kuigi põtra me ei näinud, oli see lastele hea kogemus. Nad said vestid selga, oli instrueerimine. Kui jahipasun kuulutas jahipäeva alanuks, läksime metsa. Ajajate liinile minek oli paras katsumus. Vihmasadude tõttu oli metsas kohati nii sügav, et võtsime tüdrukud selga ja tassisime järgmise kuivema kohani. Kõigil olid kummikud vett täis, kuid see lapsi ei heidutanud,“ jutustas Andres Üprus ning kiitis, et ka jahinduskursuse viimasel päeval tehtud arvestusega said õpilased väga hästi hakkama.
„Usun, et kursuse mõte oli hea, ka laste tagasiside oli positiivne. Kuigi mõnigi neist arvas, et jahimeheks ilmselt ei hakka, oli teema neile huvitav. Rohkem sooviksid nad praktilist tegevust looduses,“ lausus valikaine õpetaja.
„Seetõttu võiks, kui jahinduse valikaine on kooliprogrammis ka edaspidi, kesta see kogu õppeaasta, et lumisel ajal saaks minna õpilastega metsa jälgi vaatama, proovima ka loendus-seiret, teha ulukihooldetööd.“
Andres Üprus soovitab ka teistel jahimeestel-naistel suhelda oma kodukoha koolidega ning pakkuda võimalust tutvustada loodust jahimehe vaatevinklist.
„Kuidas muidu saavad lapsed teada, mis metsas ikkagi toimub. Ja noori on jahindusse vaja,“ lausus ta.
Kehra koolis jahinduskursuse läbinud 10. klassis õppivale Isabella Roobasele hakkas jahilkäik pärast esimest ühist korda sedavõrd meeldima, et pakkus end Kehra jahimeestega ka järgmisele jahile kaasa. Siis lasti kolm põtra. Vesises metsas kahlamiseks ostis 16aastane neiu endale spetsiaalsed veekindlad püksid ning läheb sel pühapäeval taas meestega jahile. Kas tulevikus võiks temast saada jahinaine, ei oska ta veel arvata, kuid praegu talle meeldib paksus metsas käimine väga.