Keh­ra güm­na­sis­tid osa­le­sid ja­hin­dus­kur­su­se raa­mes põd­ra­ja­hil

Sü­gi­se­sel õp­pe­pe­rioo­dil said Keh­ra koo­li güm­na­sis­tid es­ma­kord­selt va­li­kai­ne­na õp­pi­da ja­hin­dust.

Pä­rast ke­va­del Na­he ja­hi­selt­si liik­me And­res Üp­ru­se eest­ve­da­mi­sel Keh­ra güm­naa­siu­mis toi­mu­nud loo­dus­nä­da­lat te­gi koo­li di­rek­tor Kai­do Krein­taal And­res Üp­ru­se­le et­te­pa­ne­ku val­mis­ta­da uueks õp­peaas­taks güm­na­sis­ti­de­le et­te ja­hin­du­se va­lik­kur­sus.

On vä­ga tä­nu­väär­ne, et nii ma­hu­kas tee­ma ot­sus­ta­ti võt­ta nii­gi ti­he­das­se koo­lip­rog­ram­mi, mär­kis And­res Üp­rus. Veel enam rõõ­mus­tas ta, et mit­me­küm­ne kur­su­se seast va­lis 10. klas­si üheksa õpi­last – 5 tüd­ru­kut ja 4 pois­si – esi­me­sel õp­pe­pe­rioo­dil üheks va­li­kai­neks ja­hin­du­se.

„See oli roh­kem, kui jul­ge­sin loo­ta. Neist vaid ühel on isa ja­hi­mees. Kuid po­le olu­li­ne, mis põh­ju­sel kee­gi va­li­ku te­gi ning kas ja­hin­du­sel on ka tu­le­vi­kus nen­de elus koh­ta, möö­da kül­gi ei jook­se see kel­lel­gi ma­ha,“ üt­les ja­hin­du­se õpe­ta­ja.

Te­ma es­ma­ne soov pol­nud koo­li­ta­da uu­si ja­hi­me­hi, vaid an­da las­te­le tead­mi­si, mis on tä­na­päe­val ja­hin­du­se mõ­te ja va­ja­dus. Kur­sus koos­nes 35 tun­nist, igal kol­ma­päe­val oli 4 loen­gut ja üks tund ise­seis­vaks õp­pi­mi­seks. Loen­gu­tes ka­su­tas And­res Üp­rus noor­ja­hi­mees­te õpe­ta­mi­seks mõel­dud koo­li­tusp­rog­ram­mi, kuid püü­dis või­ma­li­kult pal­ju rää­ki­da ka oma prak­ti­lis­test ko­ge­mus­test ja­hin­dus­te­ge­vu­ses. Tut­vus­tas ja­hin­du­se aja­lu­gu, kõ­ne­les ja­hi­pi­da­mis­vii­si­dest, ja­hi­koer­test, ulu­ki­test, ja­hi­rel­va­dest, ohu­tus­teh­ni­kast ja pal­just muust. Iga va­li­kai­ne­päe­va vii­ma­ses tun­nis näi­tas õp­pe­fil­me mets­loo­ma­dest ja ja­hin­du­sest.

Ka­hel kor­ral käi­di kur­su­se raa­mes ka koo­list väl­jas. Üks kord Ko­se val­las Nõm­me­mõi­sa las­ke­tii­rus, kus õpi­las­te­le tut­vus­ta­ti rel­vi ja nen­de kä­sit­le­mist, kõik said ka ise lask­mist proo­vi­da. Tei­ne prak­ti­li­ne õp­pus oli osa­le­mi­ne põd­ra­ja­hil.

„Kui­gi põt­ra me ei näi­nud, oli see las­te­le hea ko­ge­mus. Nad said ves­tid sel­ga, oli inst­ruee­ri­mi­ne. Kui ja­hi­pasun kuu­lu­tas ja­hi­päe­va ala­nuks, läk­si­me met­sa. Aja­ja­te lii­ni­le mi­nek oli pa­ras kat­su­mus. Vih­ma­sa­du­de tõt­tu oli met­sas ko­ha­ti nii sü­gav, et võt­si­me tüd­ru­kud sel­ga ja tas­si­si­me järg­mi­se kui­ve­ma ko­ha­ni. Kõi­gil olid kum­mi­kud vett täis, kuid see lap­si ei hei­du­ta­nud,“ ju­tus­tas And­res Üp­rus ning kii­tis, et ka ja­hin­dus­kur­su­se vii­ma­sel päe­val teh­tud ar­ves­tu­se­ga said õpi­la­sed vä­ga häs­ti hak­ka­ma.

„Usun, et kur­su­se mõ­te oli hea, ka las­te ta­ga­si­si­de oli po­si­tiiv­ne. Kui­gi mõ­ni­gi neist ar­vas, et ja­hi­me­heks ilm­selt ei hak­ka, oli tee­ma nei­le hu­vi­tav. Roh­kem soo­vik­sid nad prak­ti­list te­ge­vust loo­du­ses,“ lau­sus va­li­kai­ne õpe­ta­ja.
„See­tõt­tu võiks, kui ja­hin­du­se va­li­kai­ne on koo­lip­rog­ram­mis ka edas­pi­di, kes­ta see ko­gu õp­peaas­ta, et lu­mi­sel ajal saaks min­na õpi­las­te­ga met­sa jäl­gi vaa­ta­ma, proo­vi­ma ka loen­dus-sei­ret, te­ha ulu­ki­hool­de­tööd.“

And­res Üp­rus soo­vi­tab ka teis­te­l ja­hi­mees­tel-nais­tel su­hel­da oma ko­du­ko­ha koo­li­de­ga ning pak­ku­da või­ma­lust tut­vus­ta­da loo­dust ja­hi­me­he vaa­te­vink­list.

„Kui­das mui­du saa­vad lap­sed tea­da, mis met­sas ik­ka­gi toi­mub. Ja noo­ri on ja­hin­dus­se va­ja,“ lau­sus ta.
Keh­ra koo­lis ja­hin­dus­kur­su­se lä­bi­nud 10. klas­sis õp­pi­va­le Isa­bel­la Roo­ba­se­le hak­kas ja­hil­käik pä­rast esi­mest ühist kor­da se­da­võrd meel­di­ma, et pak­kus end Keh­ra ja­hi­mees­te­ga ka järg­mi­se­le ja­hi­le kaa­sa. Siis las­ti kolm põt­ra. Ve­si­ses met­sas kah­la­mi­seks os­tis 16aas­ta­ne neiu en­da­le spet­siaal­sed vee­kind­lad pük­sid ning lä­heb sel pü­ha­päe­val taas mees­te­ga ja­hi­le. Kas tu­le­vi­kus võiks te­mast saa­da ja­hi­nai­ne, ei os­ka ta veel ar­va­ta, kuid prae­gu tal­le meel­dib pak­sus met­sas käi­mi­ne vä­ga.