Keh­ra­las­te mu­re – jäät­me­kon­tei­ne­ri­tes on „tek­ki­nud elu“

1966

Möö­du­nud nä­da­lal pos­ti­tas Keh­ra ela­nik Kat­rin Roo­me­re Fa­ce­boo­ki vi­deo oma ko­du­ma­ja juu­res asu­vast bio­la­gu­ne­va­te jäät­me­te kon­tei­ne­rist, mil­le sees ja peal lii­gu­vad vag­lad. Te­ma sõ­nul on mit­me­te kor­ter­ma­ja­de prob­leem, et bio­la­gu­ne­va­te jäät­me­te kon­tei­ne­ris, mi­da tüh­jen­da­tak­se iga ka­he nä­da­la ta­gant, hak­kab su­vel kee­ma elu, ku­na sin­na vi­sa­tak­se lah­ti­selt puu- ja köö­gi­vil­ja­jää­gid ning muud bio­la­gu­ne­vad jäät­med.

„Ini­me­si ei saa sun­di­da veel li­sa­ku­lu­tu­si te­ge­ma ja ost­ma bio­la­gu­ne­vaid ki­le­kot­te,“ mär­kis ta.
Ani­ja val­la ko­du­le­hel ole­va jäät­me­te sor­tee­ri­mi­se ju­hen­di ko­ha­selt võib bio­la­gu­ne­vas­se kon­tei­ne­ris­se jäät­meid vi­sa­ta vaid pa­be­ris­se või bio­la­gu­ne­vas­se kon­tei­ne­ris­se pa­ken­da­tult. Või­ma­lus on tel­li­da ka prü­gi­ve­da­jalt bio­la­gu­ne­vas­se kon­tei­ne­ris­se suur voo­der­dus­kott, kuid sel­le eest tu­leb eral­di ta­su­da – 2.88 eu­rot ki­le­kott.

„Mõ­nel suu­rel kor­ter­ma­jal po­le üld­se bio­la­gu­ne­va­te jäät­me­te kon­tei­ne­rit, kuid kee­gi ei kont­rol­li. Kes on ko­hu­se­tund­li­kud ja tee­vad na­gu va­ja, pea­vad muud­kui maks­ma,“ tõ­des Kat­rin Roo­me­re.

Ta li­sas, et bio­la­gu­ne­va­te jäät­me­te kon­tei­ne­ri ti­he­da­mat tüh­jen­da­mist po­le tel­li­tud, ku­na 18 kor­te­ri­ga ma­jas kõik ela­ni­kud prü­gi kor­ra­li­kult ei sor­tee­ri ning kon­tei­ner ühe nä­da­la­ga ei täi­tu: „Miks peak­si­me siis maks­ma pool­tüh­ja kon­tei­ne­ri tüh­jen­da­mi­se eest? See on li­sa­väl­ja­mi­nek, eri­ti pe­re­de­le, kus on roh­kem lap­si. Ma­ja­koo­so­le­kul ju­ba nu­ri­se­ti, et sor­tee­ri­me kor­ra­li­kult, aga ai­na ku­lu­ka­maks lä­heb. Mi­nu mee­lest võiks meil ol­la üks bio­la­gu­ne­va­te jäät­me­te kon­tei­ner kol­me-nel­ja ma­ja pea­le.“

MTÜst Jäät­me­hal­dus­kes­kus öel­di Sõ­nu­mi­too­ja­le, et ne­mad po­le prü­gi­kon­tei­ne­ris­se vak­la­de tek­ki­mi­se prob­lee­mist kuul­nud. Seal­ne jäät­me­nõus­ta­ja lau­sus, et bio­la­gu­ne­va­te jäät­me­te veo in­ter­vall ei to­hiks su­ve­pe­rioo­dil ol­la har­vem kui 7 päe­va. Kui­gi Ani­ja val­la jäät­me­hool­du­sees­ki­ri lu­bab 10-19 kor­te­ri­ga ma­ja­del ka 14päe­vast in­ter­val­li, lä­heb see te­ma hin­nan­gul vas­tuol­lu sa­ma ees­kir­ja nõu­de­ga tüh­jen­da­da bio­la­gu­ne­va­te jäät­me­te ma­hu­teid nii, et väl­ti­da hai­su ja üle­täi­tu­mist. Sel­li­sel ju­hul peab kon­tei­ne­ri puh­tu­se eest eri­ti häs­ti hoolt kand­ma – pu­has­ta­ma, de­sin­fit­see­ri­ma ning kui­va­ta­ma, ar­vas nõus­ta­ja.

Ela­ni­kel, kes on sil­mit­si prob­lee­mi­ga, mis ker­kis Keh­ras, soo­vi­tas ta pä­rast tüh­jen­da­mist kon­tei­ner pe­su­pulb­ri või mõ­ne de­sin­fit­see­ri­mi­sai­ne­ga pu­has­ta­da, või pan­na sel­le põh­ja de­sin­fit­see­ri­mis­va­hen­di­ga nii­su­ta­tud köö­gi­pa­ber või aja­leht ning hoi­da kaas lah­ti ja las­ta kon­tei­ner päi­ke­se käes ära kui­va­da.

„Bio­la­gu­ne­vas­se kon­tei­ne­ris­se võib tel­li­da voo­der­dus­ko­ti, kuid ei pea,“ sõ­nas jäät­me­nõus­ta­ja.

Sel­le ase­mel soo­vi­tas ta pan­na bio­la­gu­ne­vad jäät­med kõi­ge õhe­mas­se lä­bi­paist­vas­se ki­le­kot­ti, mil­les­se poes pa­ki­tak­se näi­teks kur­ki-to­ma­tit: „Need ei ole küll bio­la­gu­ne­vad, kuid teh­no­loo­gia on sel­li­ne, et need pu­rus­ta­tak­se ning sõe­lu­tak­se bio­la­gu­ne­va­te jäät­me­te seest väl­ja. Olu­li­ne on, et ki­le­kott oleks lä­bi­pais­tev – käit­le­ja peab saa­ma veen­du­da, et jää­de on tõe­poo­lest bio­la­gu­nev.“

Jäät­me­nõus­ta­ja ar­vas – kui bio­la­gu­ne­vat jää­det te­kib nii vä­he, et kor­ter­ma­ja kon­tei­ner nä­da­la­ga ei täi­tu, siis jä­re­li­kult pan­nak­se pal­ju bio­la­gu­ne­vaid jäät­meid se­gaol­me­jäät­me­te hul­ka: „Kui sor­tee­ri­mis­har­ju­mus po­le veel suur, võik­sid ela­ni­kud pöör­du­da val­la­va­lit­su­se poo­le ja taot­le­da mit­me ma­ja pea­le ühist ma­hu­tit. Kuid bio­la­gu­ne­va­te jäät­me­te kon­tei­ne­ri mak­si­maal­ne suu­rus on 240 liit­rit.“

Veel mär­kis ta, et üks põ­hi­mõ­te, mi­da ini­me­sed peak­sid tead­vus­ta­ma – jäät­me­ve­du ei ole ko­gu­se-, vaid sa­ge­du­se­põ­hi­ne. See tä­hen­dab, et kon­tei­ner ei peaks prü­gi­veo päe­vaks ilm­tin­gi­ma­ta ole­ma ää­re­ni täis: „Soo­vi­tan siis­ki kõi­gil jäät­meid sor­tee­ri­da. Pea­le sel­le, et bio­la­gu­ne­va­te jäät­me­te eral­di ko­gu­mi­ne on ko­hus­tus­lik, te­kib neil, kes kor­ra­li­kult sor­tee­ri­vad, se­gaol­me­jäät­meid tun­du­valt vä­hem. Jäät­me­hal­dus­kes­kus on sel­li­sel ju­hul nõus asen­da­ma kor­ter­ma­ja suu­re se­gaol­me­jäät­me­te kon­tei­ne­ri kas­või 140liit­ri­se kon­tei­ne­ri vas­tu.“

Ani­ja val­la kesk­kon­nas­pet­sia­list Ast­rid Pro­met ei ol­nud nii­ni­me­ta­tud vag­la-prob­lee­mist prü­gi­kon­tei­ne­ri­tes sa­mu­ti kuul­nud. Ka tema soo­vi­tas pan­na bio­la­gu­ne­vad jäät­med vä­he­malt su­ve­pe­rioo­dil väi­kes­tes­se lä­bi­paist­va­tes­se ki­le­kot­ti­des­se, siis on kind­lam, et tüh­jen­da­des saab kõik jäät­med kon­tei­ne­rist väl­ja. Kor­ter­ma­ja­del, kel on tao­li­ne mu­re, soo­vi­tas – kui ise kon­tei­ne­rit pu­has­ta­da ei ta­he­ta, pöör­du­da prü­gi­ve­da­ja poo­le ning las­ta kon­tei­ner väl­ja va­he­ta­da või puh­taks pes­ta.

Raa­si­ku ja Kuu­sa­lu val­last bio­la­gu­ne­va­te jäät­me­te kon­tei­ne­ri­te­ga prob­lee­mi­dest val­la­va­lit­sus­te­le tea­da ei ole an­tud, Lok­sa lin­nas bio­la­gu­ne­vaid jäät­meid eral­di ei sor­tee­ri­ta.

Eelmine artikkelKae­vud tüh­jad – Kuu­sa­lu va­ba­taht­li­kud vii­sid nel­ja­le ta­lu­le vett
Järgmine artikkelKARL JA­CO DA­NIEL Ruk­ki­lil­le­män­gu­de poo­diu­mil