Möödunud nädalal postitas Kehra elanik Katrin Roomere Facebooki video oma kodumaja juures asuvast biolagunevate jäätmete konteinerist, mille sees ja peal liiguvad vaglad. Tema sõnul on mitmete kortermajade probleem, et biolagunevate jäätmete konteineris, mida tühjendatakse iga kahe nädala tagant, hakkab suvel keema elu, kuna sinna visatakse lahtiselt puu- ja köögiviljajäägid ning muud biolagunevad jäätmed.
„Inimesi ei saa sundida veel lisakulutusi tegema ja ostma biolagunevaid kilekotte,“ märkis ta.
Anija valla kodulehel oleva jäätmete sorteerimise juhendi kohaselt võib biolagunevasse konteinerisse jäätmeid visata vaid paberisse või biolagunevasse konteinerisse pakendatult. Võimalus on tellida ka prügivedajalt biolagunevasse konteinerisse suur vooderduskott, kuid selle eest tuleb eraldi tasuda – 2.88 eurot kilekott.
„Mõnel suurel kortermajal pole üldse biolagunevate jäätmete konteinerit, kuid keegi ei kontrolli. Kes on kohusetundlikud ja teevad nagu vaja, peavad muudkui maksma,“ tõdes Katrin Roomere.
Ta lisas, et biolagunevate jäätmete konteineri tihedamat tühjendamist pole tellitud, kuna 18 korteriga majas kõik elanikud prügi korralikult ei sorteeri ning konteiner ühe nädalaga ei täitu: „Miks peaksime siis maksma pooltühja konteineri tühjendamise eest? See on lisaväljaminek, eriti peredele, kus on rohkem lapsi. Majakoosolekul juba nuriseti, et sorteerime korralikult, aga aina kulukamaks läheb. Minu meelest võiks meil olla üks biolagunevate jäätmete konteiner kolme-nelja maja peale.“
MTÜst Jäätmehalduskeskus öeldi Sõnumitoojale, et nemad pole prügikonteinerisse vaklade tekkimise probleemist kuulnud. Sealne jäätmenõustaja lausus, et biolagunevate jäätmete veo intervall ei tohiks suveperioodil olla harvem kui 7 päeva. Kuigi Anija valla jäätmehoolduseeskiri lubab 10-19 korteriga majadel ka 14päevast intervalli, läheb see tema hinnangul vastuollu sama eeskirja nõudega tühjendada biolagunevate jäätmete mahuteid nii, et vältida haisu ja ületäitumist. Sellisel juhul peab konteineri puhtuse eest eriti hästi hoolt kandma – puhastama, desinfitseerima ning kuivatama, arvas nõustaja.
Elanikel, kes on silmitsi probleemiga, mis kerkis Kehras, soovitas ta pärast tühjendamist konteiner pesupulbri või mõne desinfitseerimisainega puhastada, või panna selle põhja desinfitseerimisvahendiga niisutatud köögipaber või ajaleht ning hoida kaas lahti ja lasta konteiner päikese käes ära kuivada.
„Biolagunevasse konteinerisse võib tellida vooderduskoti, kuid ei pea,“ sõnas jäätmenõustaja.
Selle asemel soovitas ta panna biolagunevad jäätmed kõige õhemasse läbipaistvasse kilekotti, millesse poes pakitakse näiteks kurki-tomatit: „Need ei ole küll biolagunevad, kuid tehnoloogia on selline, et need purustatakse ning sõelutakse biolagunevate jäätmete seest välja. Oluline on, et kilekott oleks läbipaistev – käitleja peab saama veenduda, et jääde on tõepoolest biolagunev.“
Jäätmenõustaja arvas – kui biolagunevat jäädet tekib nii vähe, et kortermaja konteiner nädalaga ei täitu, siis järelikult pannakse palju biolagunevaid jäätmeid segaolmejäätmete hulka: „Kui sorteerimisharjumus pole veel suur, võiksid elanikud pöörduda vallavalitsuse poole ja taotleda mitme maja peale ühist mahutit. Kuid biolagunevate jäätmete konteineri maksimaalne suurus on 240 liitrit.“
Veel märkis ta, et üks põhimõte, mida inimesed peaksid teadvustama – jäätmevedu ei ole koguse-, vaid sagedusepõhine. See tähendab, et konteiner ei peaks prügiveo päevaks ilmtingimata olema ääreni täis: „Soovitan siiski kõigil jäätmeid sorteerida. Peale selle, et biolagunevate jäätmete eraldi kogumine on kohustuslik, tekib neil, kes korralikult sorteerivad, segaolmejäätmeid tunduvalt vähem. Jäätmehalduskeskus on sellisel juhul nõus asendama kortermaja suure segaolmejäätmete konteineri kasvõi 140liitrise konteineri vastu.“
Anija valla keskkonnaspetsialist Astrid Promet ei olnud niinimetatud vagla-probleemist prügikonteinerites samuti kuulnud. Ka tema soovitas panna biolagunevad jäätmed vähemalt suveperioodil väikestesse läbipaistvatesse kilekottidesse, siis on kindlam, et tühjendades saab kõik jäätmed konteinerist välja. Kortermajadel, kel on taoline mure, soovitas – kui ise konteinerit puhastada ei taheta, pöörduda prügivedaja poole ning lasta konteiner välja vahetada või puhtaks pesta.
Raasiku ja Kuusalu vallast biolagunevate jäätmete konteineritega probleemidest vallavalitsustele teada ei ole antud, Loksa linnas biolagunevaid jäätmeid eraldi ei sorteerita.