
Tallinna halduskohtu istungil lubas Rummu rabasse kaevandust sooviv AS Tootsi Turvas, et kui kaevandamine rikub vee kaevudes, ehitab ettevõte oma kulul elanikele uued puurkaevud.
Kuusalu vallas Rummu järve ümber külades on aastaid kestnud niiöelda turbasõda. AS Tootsi Turvas plaanib rabas hakata kaevandama turvast, ettevõttele on väljastatud kaevandusluba ning keskkonnaametilt vee erikasutusluba. Otsusega pole nõus MTÜ Rummu Järve Külade Selts, kelle hinnangul ei saa järve ümber poolsada majapidamist olla kindlad, kas vesi jääb kaevudesse, kui rabas hakatakse kaevandama turvast.
MTÜ Rummu Järve Külade Selts juhatuse liige, Kaberla külavanem Anu Kirsman rääkis, et külad reageerisid varakult, Kaberla, Kodasoo, Rummu, Haavakannu, Valkla külade elanike nimel on saadetud kirju keskkonnaametile ja keskkonnaministeeriumile palvega uurida põhjalikumalt turbatootmise mõju. Külaelanikud leiavad, et maavarade kaevandamise loa andmisel on jäetud arvestamata Harju teemaplaneeringut, mille järgi on Rummu raba ja ümbruskond rohevõrgustiku ala. Nõus pole nad ka inseneribüroo Steiger tehtud keskkonnamõjude hindamise (KMH) aruande kvaliteediga, põhjendades, et kaevanduse mõju kaevudele, Kaberla ja Kodasoo ojale ning lindudele-loomadele pole piisavalt uuritud.
MTÜ soovib, et kohus tühistaks keskkonnaameti korralduse, millega anti ASile Tootsi Turvas vee erikasutusluba turbatootmise alustamiseks Kodasoo ehk Rummu rabas. Tallinna halduskohus otsustas möödunud aasta kevadel jätta MTÜ kaebuse rahuldamata. MTÜ Rummu Järve Külade Selts esitas ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse. Tallinna ringkonnakohus võttis kaebuse menetlusse, kohtuistung toimus 10. jaanuaril.
Ringkonnakohtu istung
MTÜd esindab kohtus SA Keskkonnaõiguse Keskus, mille juhatuse liige, jurist Siim Vahtrus oli ka 10. jaanuari istungil. Külaseltsi esindasid MTÜ juhatuse liikmed Anu Kirsman ja Reet Romet. Vastaspoolel istusid keskkonnaameti esindajad ning ASi Tootsi Turvas insener Tiit Saarmets. Tunnistajatena olid istungil eksperdid, hüdrogeoloogid Marge Uppin ja Pille Sedman, kes esitlesid oma uuringute tulemusi, vastasid küsimustele. Siim Vahtrus sõnas, et halduskohtu otsus heitis kaebajale ette tõendite puudumist: „Pole kaebaja ülesanne tõestada, et kaevandamisel mõju tõepoolest esineb ning kui suur see on. Kumbki osapool peab tõestama oma väiteid. Meie oleme öelnud, et keskkonnamõjude hindamise aruanne on olnud kohati pealiskaudne, sisuliste käsitlusteta, erikasutusloa andmisel pole kõiki asjaolusid piisavalt välja selgitatud, seega ei saa rahul olla tulemusega.”
Ta märkis, et KMH aruandes on lähtutud ärajuhitava vee tegelikest väiksematest kogustest: „Aruandes pole esitatud ühtegi tõendit ega ülevaadet, palju on eri kuudel ojas looduslikku, palju turbatootmisaladelt tulnud vett. On küll vastav arvutus, kuid võib esineda olukordi, kus suurveele järgneb vähe sademeid ega tea, kui suure osa oja veest hakkab moodustama turbatootmisalalt pärit vesi. Aruandes pole arvestatud hooajalise kõikumisega. Ka pole selge, kuidas korraldatakse äravool turbatootmisalalt.”
Kaebajad heidavad ette ka seda, et aruanne ei käsitle kaevanduse mõju põhjaveele – aruandes on kirjas, et mõju puudub, kuigi ekspertide hinnangul näitavad seireandmed, et eri veekihtide vahel on seos.
Keskkonnaameti jurist vastas, et oluliste puuduste etteheitmine pole põhjendatud: „Keskkonnaministeerium tegi järelevalvet, vaatas põhjalikult üle aruande ja menetlusprotsessi ning leidis, et mõjude hindamise aruanne vastab eesmärgile ning võimaldab anda vee erikasutusloa, seega kaebaja hindab ministeeriumi seisukoha ebapädevaks. Sisulistes küsimustes on olnud pikad kirjavahetused, kuhu kaasatud eksperdid, aruanne pole heaks kiidetud pealiskaudselt või süvenemata. Kõiki asjaolusid on uuritud, nüansse arutatud, kuid selge, et nii detailselt aruandesse kirja panna ei saa.”
Tiit Saarmets täpsustas, et pole vee erikasutusloa küsimus, kuidas hakatakse äravoolu reguleerima: „Vee erikasutusloaga on antud meile tingimused, millest peame kinni pidama. Kuidas seda teeme, on inseneride otsustada.”
Ka lükkas ta ümber väite, et vooluhulkasid on ebapiisavalt hinnatud: „Nii palju, kui eksperte, on ka arvamusi. Enne kaevanduse rajamist polegi võimalik üheselt näha, kuidas see toimima hakkab. Eestis töötavad või on töötanud samal põhimõttel 20 000 hektarit kaevandusalasid, mis on vaid kaks protsenti riigi soovarudest. Lahendus pole, et lõpetame kaevandamise.”
Reet Romet ja Anu Kirsman ütlesid istungil, et külaelanikud on mures eelkõige joogivee kadumise ja puhtuse pärast, kuna ka praegu mõjutab raba kaevuvett, seega pole teada, mis juhtub pärast kaevanduse rajamist.
Tiit Saarmets sõnas, et paljud kaevud külades on tehtud ebaseaduslikult ehk pole registris, kuna on rajatud ammu vale tehnoloogiaga: „Raba on olnud aastatuhandeid, kaevandamist pole olnud ning kui veeproovid on näidanud, et vesi pole joogikõlblik, on see looduslik eripära.”
Ta lubas, et kui kaevud jäävad tühjaks raba kuivendamisest, on ettevõte valmis rajama oma kulul uued kaevud.
Reet Romet täpsustas, et kaevud pole rajatud ebaseaduslikult, vaid mõned neist on ehitatud veel sel ajal, kui polnud mingeid ehituslikke norme, kuid on praeguseni töökorras.
MTÜ ja keskkonnaamet on eri seisukohal ka rabast ärajuhitava, ojasse jõudva vee keemilise koostise osas.
Siim Vahtras: „KMH aruandes on, et lämmastiku ja fosfori osakaal suureneb, aga oluline saasteaine on ka lahustunud orgaaniline aine, mida ei saa veest välja setitada ning põhjustab saastatust.”
Keskkonnaamet leiab, et lahustunud orgaanilise aine osakaal on vees väga väike, kui see jõuab lõpuks Kaberla ojja, toimub looduslik settimine: „Kaevandamisest tulenev peamine saasteaine on heljum, mille kõrvaldamiseks rajatakse settebasseinid.”
Tiit Saarmets lisas, et lahustunud orgaanilise aine hoiab kinni ojaäärne taimestik ka siis, kui raba kasutusele võetud.
Eelkuivendus kestab 5 aastat
ASil Tootsi Turvas on plaanis alustada raba eelkuivendusega, milleks kulub umbes 5 aastat. Kraavid tehakse järk-järgult vahekaugusega 21 meetrit, sügavusega 1-1,5 meetrit. Kraave süvendatakse ja tihendatakse, kuni raba on piisavalt kuiv, et saaks peale minna töömasinatega. Reaalajas äravoolu ning vees oleva heljumi hulka on plaanis hakata mõõtma automaatseire abil.
Keskkonnaameti esindajad ütlesid, et neil pole eksperdi seisukohas põhjust kahelda: „Kui vaidluse käigus ja kohtuotsusega selgub uusi teadmisi, ei välista, et avame uuesti vee erikasutusloa andmise menetluse ning kirjutame sisse täiendavad tingimused.”
Kohus langetab otsuse kolmapäeval, 17. jaanuaril. Mis saab edasi, kui kohus jätab vee erikasutusloa jõusse, MTÜ esindajad veel ei tea. Edasikaebamine sõltub ka sellest, kas järgmise astme kohus on nõus kaebust menetlusse võtma.
Kohtukulude katmiseks on MTÜ juhatus palunud annetusi, kontonumbrit koos üleskutsega hakkasid nad levitama paar aastat tagasi. Kohtuvaidlusele on praeguseks kulunud … eurot, seda on aidanud katta Kuusalu vallalt eraldatud külarahad, eraannetused, juhatuse liikmete isiklik raha. Möödunud aastal tegi MTÜ taotluse Kuusalu vallaeelarvest toetuse saamiseks, volikogu eraldadas kohtukulude katteks 800 eurot.
Reet Romet: „Oleme saanud selle tee ette võtta tänu abivalmis inimestele. Usun, et meil kõigil on nii oma aja kui rahaga teha palju muudki, kuid oleme siiralt mures.”






