Kas Rum­mu ra­basse saab teha tur­ba­kae­van­du­st – koh­tuot­sus tu­leb käe­so­le­val nä­da­lal

1956
MTÜ Rummu Järve Külade Selts juhatuse liikmed REET ROMET Kaberlast, Kodasoo külavanem KATRIN PAHK ja Kaberla külavanem ANU KIRSMAN kardavad, et kaevudest kaob seoses turbakaevandusega vesi, nagu kadus siis, kui aastaid tagasi hakati Rummu rabasse rajama kuivenduskraave.

Tal­lin­na hal­dus­koh­tu is­tun­gil lu­bas Rum­mu ra­bas­se kae­van­dust soo­viv AS Toot­si Tur­vas, et kui kae­van­da­mi­ne ri­kub vee kae­vu­des, ehi­tab et­te­võ­te oma ku­lul ela­ni­ke­le uued puur­kae­vud.

Kuu­sa­lu val­las Rum­mu jär­ve üm­ber kü­la­des on aas­taid kest­nud niiöel­da tur­ba­sõ­da. AS Toot­si Tur­vas plaa­nib ra­bas ha­ka­ta kae­van­da­ma tur­vast, et­te­võt­te­le on väl­jas­ta­tud kae­van­dus­lu­ba ning kesk­kon­naa­me­tilt vee eri­ka­su­tus­lu­ba. Ot­su­se­ga po­le nõus MTÜ Rum­mu Jär­ve Kü­la­de Selts, kelle hin­nan­gul ei saa jär­ve üm­ber pool­sa­da ma­ja­pi­da­mist ol­la kind­lad, kas ve­si jääb kae­vu­des­se, kui ra­bas ha­ka­tak­se kae­van­da­ma tur­vast.

MTÜ Rum­mu Jär­ve Kü­la­de Selts ju­ha­tu­se lii­ge, Ka­ber­la kü­la­va­nem Anu Kirs­man rää­kis, et kü­lad rea­gee­ri­sid va­ra­kult, Ka­ber­la, Ko­da­soo, Rum­mu, Haa­va­kan­nu, Valk­la kü­la­de ela­ni­ke ni­mel on saa­de­tud kir­ju kesk­kon­naa­me­ti­le ja kesk­kon­na­mi­nis­tee­riu­mi­le pal­ve­ga uu­ri­da põh­ja­li­ku­malt tur­ba­toot­mi­se mõ­ju. Kü­lae­la­ni­kud leiavad, et maa­va­ra­de kae­van­da­mi­se loa and­mi­sel on jäe­tud ar­ves­ta­ma­ta Har­ju tee­map­la­nee­rin­gut, mil­le jär­gi on Rum­mu ra­ba ja ümb­rus­kond ro­he­võr­gus­ti­ku ala. Nõus po­le nad ka in­se­ne­ri­bü­roo Stei­ger teh­tud kesk­kon­na­mõ­ju­de hin­da­mi­se (KMH) aruan­de kva­li­tee­di­ga, põh­jen­da­des, et kae­van­du­se mõ­ju kae­vu­de­le, Ka­ber­la ja Ko­da­soo oja­le ning lin­du­de­le-loo­ma­de­le po­le pii­sa­valt uuritud.

MTÜ soo­vib, et ko­hus tü­his­taks kesk­kon­naa­me­ti kor­ral­du­se, mil­le­ga an­ti ASi­le Toot­si Tur­vas vee eri­ka­su­tus­lu­ba tur­ba­toot­mi­se alus­ta­mi­seks Ko­da­soo ehk Rummu ra­bas. Tal­lin­na hal­dus­ko­hus ot­sus­tas möö­du­nud aas­ta ke­va­del jät­ta MTÜ kae­bu­se ra­hul­da­ma­ta. MTÜ Rum­mu Jär­ve Kü­la­de Selts esi­tas ring­kon­na­koh­tu­le apel­lat­sioo­n­kae­bu­se. Tal­lin­na ring­kon­na­ko­hus võt­tis kae­bu­se me­net­lus­se, koh­tuis­tung toi­mus 10. jaa­nua­ril.

Ring­kon­na­koh­tu is­tung
MTÜd esin­dab koh­tus SA Kesk­kon­naõi­gu­se Kes­kus, mil­le ju­ha­tu­se lii­ge, ju­rist Siim Vaht­rus oli ka 10. jaa­nua­ri is­tun­gil. Kü­la­selt­si esin­da­sid MTÜ ju­ha­tu­se liik­med Anu Kirs­man ja Reet Ro­met. Vas­tas­poo­lel is­tu­sid kesk­kon­naa­me­ti esin­da­jad ning ASi Toot­si Tur­vas in­se­ner Tiit Saar­mets. Tun­nis­ta­ja­te­na olid is­tun­gil eks­per­did, hüd­ro­geo­loo­gid Mar­ge Up­pin ja Pil­le Sed­man, kes esit­le­sid oma uu­rin­gu­te tu­le­mu­si, vas­ta­sid kü­si­mus­te­le. Siim Vaht­rus sõ­nas, et hal­dus­koh­tu ot­sus hei­tis kae­ba­ja­le et­te tõen­di­te puu­du­mist: „Po­le kae­ba­ja üle­san­ne tões­ta­da, et kae­van­da­mi­sel mõ­ju tõe­poo­lest esi­neb ning kui suur see on. Kumb­ki osa­pool peab tões­ta­ma oma väi­teid. Meie ole­me öel­nud, et kesk­kon­na­mõ­ju­de hin­da­mi­se aruan­ne on ol­nud ko­ha­ti pea­lis­kaud­ne, si­su­lis­te kä­sit­lus­te­ta, eri­ka­su­tus­loa and­mi­sel po­le kõi­ki as­jao­lu­sid pii­sa­valt väl­ja sel­gi­ta­tud, seega ei saa ra­hul ol­la ­tu­le­mu­se­ga.”

Ta mär­kis, et KMH aruan­des on läh­tu­tud ära­ju­hi­ta­va vee te­ge­li­kest väik­se­ma­test ko­gus­test: „Aruan­des po­le esi­ta­tud üh­te­gi tõen­dit ega üle­vaa­det, pal­ju on eri kuu­del ojas loo­dus­lik­ku, pal­ju tur­ba­toot­mi­sa­la­delt tul­nud vett. On küll vas­tav ar­vu­tus, kuid võib esi­ne­da olu­kor­di, kus suur­vee­le järg­neb vä­he sa­de­meid ega tea, kui suu­re osa oja veest hak­kab moo­dus­ta­ma tur­ba­toot­mi­salalt pä­rit ve­si. Aruan­des po­le ar­ves­ta­tud hooa­ja­li­se kõi­ku­mi­se­ga. Ka po­le sel­ge, kui­das kor­ral­da­tak­se ära­vool tur­ba­toot­mi­sa­lalt.”

Kae­ba­jad hei­da­vad et­te ka se­da, et aruan­ne ei kä­sit­le kae­van­du­se mõ­ju põh­ja­vee­le – aruan­des on kir­jas, et mõ­ju puu­dub, kui­gi eks­per­ti­de hin­nan­gul näi­ta­vad sei­reand­med, et eri vee­kih­ti­de va­hel on seos.

Kesk­kon­naa­me­ti ju­rist vas­tas, et olu­lis­te puu­dus­te et­te­heit­mi­ne po­le põh­jen­da­tud: „Kesk­kon­na­mi­nis­tee­rium te­gi jä­re­le­val­vet, vaa­tas põh­ja­li­kult üle aruan­de ja me­net­lusp­rot­ses­si ning lei­dis, et mõ­ju­de hin­da­mi­se aruan­ne vas­tab ees­mär­gi­le ning või­mal­dab an­da vee eri­ka­su­tus­loa, see­ga kae­ba­ja hin­dab mi­nis­tee­riu­mi sei­su­ko­ha eba­pä­de­vaks. Si­su­lis­tes kü­si­mus­tes on ol­nud pi­kad kir­ja­va­he­tu­sed, ku­hu kaa­sa­tud eks­per­did, aruan­ne po­le heaks kii­de­tud pea­lis­kaud­selt või sü­ve­ne­ma­ta. Kõi­ki as­jao­lu­sid on uu­ri­tud, nüans­se aru­ta­tud, kuid sel­ge, et nii de­tail­selt aruan­des­se kir­ja pan­na ei saa.”

Tiit Saar­mets täp­sus­tas, et po­le vee eri­ka­su­tus­loa kü­si­mus, kui­das ha­ka­tak­se ära­voo­lu re­gu­lee­ri­ma: „Vee eri­ka­su­tus­loa­ga on an­tud mei­le tin­gi­mu­sed, mil­lest pea­me kin­ni pi­da­ma. Kui­das se­da tee­me, on in­se­ne­ri­de ot­sus­ta­da.”

Ka lük­kas ta üm­ber väi­te, et voo­lu­hul­ka­sid on eba­pii­sa­valt hin­na­tud: „Nii pal­ju, kui eks­per­te, on ka ar­va­mu­si. En­ne kae­van­du­se ra­ja­mist po­le­gi või­ma­lik ühe­selt nä­ha, kui­das see toi­mi­ma hak­kab. Ees­tis töö­ta­vad või on töö­ta­nud sa­mal põ­hi­mõt­tel 20 000 hek­ta­rit kae­van­du­sa­lasid, mis on vaid kaks prot­sen­ti rii­gi soo­va­ru­dest. La­hen­dus po­le, et lõ­pe­ta­me kae­van­da­mi­se.”

Reet Ro­met ja Anu Kirs­man üt­le­sid is­tun­gil, et kü­lae­la­ni­kud on mu­res eel­kõi­ge joo­gi­vee ka­du­mi­se ja puh­tu­se pä­rast, ku­na ka prae­gu mõ­ju­tab ra­ba kae­vu­vett, see­ga po­le tea­da, mis juh­tub pä­rast kae­van­du­se ra­ja­mist.

Tiit Saar­mets sõ­nas, et pal­jud kae­vud kü­la­des on tehtud eba­sea­dus­li­kult ehk po­le re­gist­ris, ku­na on rajatud am­mu va­le teh­no­loo­gia­ga: „Ra­ba on ol­nud aas­ta­tu­han­deid, kae­van­da­mist po­le ol­nud ning kui veep­roo­vid on näi­da­nud, et ve­si po­le joo­gi­kõlb­lik, on see loo­dus­lik eri­pä­ra.”
Ta lu­bas, et kui kae­vud jää­vad tüh­jaks ra­ba kui­ven­da­mi­sest, on et­te­võ­te val­mis ra­ja­ma oma ku­lul uued kae­vud.

Reet Ro­met täp­sus­tas, et kae­vud po­le ra­ja­tud eba­sea­dus­li­kult, vaid mõ­ned neist on ehi­ta­tud veel sel ajal, kui pol­nud min­geid ehi­tus­lik­ke nor­me, kuid on prae­gu­se­ni töö­kor­ras.

MTÜ ja kesk­kon­naa­met on eri sei­su­ko­hal ka ra­bast ära­ju­hi­ta­va, ojas­se jõud­va vee kee­mi­li­se koos­ti­se osas.

Siim Vaht­ras: „KMH aruan­des on, et läm­mas­ti­ku ja fos­fo­ri osa­kaal suu­re­neb, aga olu­li­ne saas­teai­ne on ka la­hus­tu­nud or­gaa­ni­li­ne ai­ne, mi­da ei saa veest väl­ja se­ti­ta­da ning põh­jus­tab saas­ta­tust.”

Kesk­kon­naa­met leiab, et la­hus­tu­nud or­gaa­ni­li­se ai­ne osa­kaal on vees vä­ga väi­ke, kui see jõuab lõ­puks Ka­ber­la oj­ja, toi­mub loo­dus­lik set­ti­mi­ne: „Kae­van­da­mi­sest tu­le­nev pea­mi­ne saas­teai­ne on hel­jum, mil­le kõr­val­da­mi­seks ra­ja­tak­se set­te­bas­sei­nid.”
Tiit Saar­mets li­sas, et la­hus­tu­nud or­gaa­ni­li­se ai­ne hoiab kin­ni ojaäär­ne tai­mes­tik ka siis, kui ra­ba ka­su­tu­se­le võe­tud.

Eel­kui­ven­dus kes­tab 5 aas­tat
ASil Toot­si Tur­vas on plaa­nis alus­ta­da ra­ba eel­kui­ven­du­se­ga, mil­leks ku­lub um­bes 5 aas­tat. Kraa­vid te­hak­se järk-jär­gult va­he­kau­gu­se­ga 21 meet­rit, sü­ga­vu­se­ga 1-1,5 meet­rit. Kraa­ve sü­ven­da­tak­se ja ti­hen­da­tak­se, ku­ni ra­ba on pii­sa­valt kuiv, et saaks pea­le min­na töö­ma­si­na­te­ga. Reaa­l­ajas ära­voo­lu ning vees ole­va hel­jumi hul­ka on plaa­nis ha­ka­ta mõõt­ma au­to­maat­sei­re abil.

Kesk­kon­naa­me­ti esin­da­jad üt­le­sid, et neil po­le eks­per­di sei­su­ko­has põh­just ka­hel­da: „Kui vaid­lu­se käi­gus ja koh­tuot­su­se­ga sel­gub uu­si tead­mi­si, ei vä­lis­ta, et ava­me uues­ti vee eri­ka­su­tus­loa and­mi­se me­net­lu­se ning kir­ju­ta­me sis­se täien­da­vad tin­gi­mu­sed.”

Ko­hus langetab ot­su­se kol­ma­päe­val, 17. jaa­nua­ril. Mis saab eda­si, kui ko­hus jä­tab vee eri­ka­su­tus­loa jõus­se, MTÜ esin­da­jad veel ei tea. Eda­si­kae­ba­mi­ne sõl­tub ka sel­lest, kas järg­mi­se ast­me ko­hus on nõus kae­bust me­net­lus­se võt­ma.

Koh­tu­ku­lu­de kat­mi­seks on MTÜ ju­ha­tus pa­lu­nud an­ne­tu­si, kon­to­numb­rit koos üles­kut­se­ga hak­ka­sid nad le­vi­ta­ma paar aas­tat ta­ga­si. Koh­tu­vaid­lu­se­le on prae­gu­seks ku­lu­nud … eu­rot, se­da on ai­da­nud kat­ta Kuu­sa­lu val­lalt eral­da­tud kü­la­ra­had, eraan­ne­tu­sed, ju­ha­tu­se liik­me­te isik­lik ra­ha. Möö­du­nud aas­tal te­gi MTÜ taot­lu­se Kuu­sa­lu val­laee­lar­vest toe­tu­se saa­mi­seks, vo­li­ko­gu eral­da­das koh­tu­ku­lu­de kat­teks 800 eu­rot.

Reet Ro­met: „Ole­me saa­nud sel­le tee et­te võt­ta tä­nu abi­val­mis ini­mes­te­le. Usun, et meil kõi­gil on nii oma aja kui ra­ha­ga te­ha pal­ju muud­ki, kuid ole­me sii­ralt mu­res.”