Kehra rahvamajas on tantsuõhtud 6 korda aastas, Raasikul ja Alaveres igas kvartalis, Arukülas paaril korral aastas.
Sõnumitooja „Kuhu minna“ rubriigist hakkasid oktoobris-novembris silma Kehra, Alavere, Aruküla ja Raasiku rahvamajade kuulutused tantsupidude ning diskode kohta. Kuusalu valla rahva- ja seltsimajades korraldatavate ettevõtmiste seas pole viimastel aastatel tantsuõhtuid eriti olnud. Oma tantsupidudega tegi äsja algust Kuusalu valla kõige uuem rahvamaja – Joaveskil oli möödunud laupäeval simman, saal oli rahvast täis.
Kuusalu kandi inimesed on öelnud, et meeleldi läheksid rahvamajja tantsupeole või kohvikklubi õhtule, kui neid korraldataks, ning imestanud, kuidas Kehras, Alaveres, Raasikul, Arukülas neid teha saadakse.
Toimetus esitas rahvamajade juhtidele ja pidude korraldajatele sama küsimuse. Selgus, et rohkem on tantsuõhtuid valla allasutusena töötavates rahvamajades – nii Kehra, Raasiku kui ka Alavere rahvamaja on allasutus. See teeb majandamise lihtsamaks, ansamblitele-diskoritele makstakse eelarvest, kuhu raha annab vald, piletiraha läheb tagasi vallaeelarvesse.
Kehras tantsupidusid kõige rohkem
Kehra rahvamaja juhataja Kristiina Oja ütleb, et tantsuõhtutel istub laudade taga 60, 80 või 100 inimest. Kui on tuntud ansambel, koguneb rahvast rohkem, tundmatuma bändi korral on pidulisi vähem. Kõige rahvarohkemad on traditsioonilised uusaastapeod, kui esmalt kogunetakse südaöö paiku Kehra keskväljakule uue aasta saabumise puhul üksteist tervitama, 100-150 inimest läheb edasi pidutsema rahvamajja. Siis võiks tema sõnul rahvamaja küll kummist olla, pidutsejaid-tantsijaid on palju.
Kristiina Oja: „Paar-kolm laudkonda on stabiilseid käijaid tantsuõhtutel, nii 20liikmelised pundid-sõpruskonnad. Ka Tallinnast on hakatud me pidudel käima, kiidetakse, et kusagil pole sedasi – noored ja vanad koos, 20aastastest kuni pensioniealisteni. Niiöelda süldibändide järgi tantsitakse hea meelega, õpitakse tantsusamme. On ka peotantsuharrastajaid.“
Ta tõdeb, et iga kord on otsekui õnneloos, kas tuleb piletirahaga ots-otsaga kokku või mitte: „Eriti kalliks piletit ei taha tõsta, aga tuntum ansambel soovib suuremat tasu, siis tuleb pääse eest maksta natuke rohkem. Rahvas ütleb, et Kehras polegi kusagile mujale minna, rahvamajas saab ennast välja elada. Tänavu olid peod veebruaris, märtsis, aprillis, oktoobris, novembris ja tuleb ka uusaastapidu.“
Veel räägib ta, et tantsuõhtutel on rahvamaja kõik töötajad kohal, ka valvur ja koristaja. Pidu lõpeb kella 2 ajal, siis tehakse kohe maja korda, töötajad jõuavad koju kella 4-4.30 paiku.
„See meeldib, et inimesed hoiavad ise samuti korda, enda laudade ümbrus koristatakse, mõned tulevad ka meile appi. Meie peod on hästi toredad, oleme avatud suhtumisega ja meissegi suhtutakse soojalt.“
Alaveres ja Raasikul neli pidu aastas
Raasiku rahvamaja juhataja Helle Vaga kõneleb, et varem olid neil peod, kus mängis ansambel, piletid olid kallimad, ent rahvast hakkas jääma vähemaks ning nüüd on mindud üle diskodele: „50-70 inimest on peol ikka. Meil on noori jalgpallureid ja kaupluste neide, pered tulevad sõpruskondadega, tähistatakse sünnipäevi. Püüame teha tantsuõhtuid kord kvartalis, ettevalmistus algab poolteist kuud varem. Üritus, mis läheb üle südaöö, tuleb kooskõlastada politseiga, muusika kasutamise eest peab tasuma autorikaitsele. Peo ajal pean korda pidama, see ei ole minu tantsukoht. Saan aru, miks mõnel pool eriti ei taheta tantsupidusid teha – peab olema raudse närviga, sest pidulisi on igasuguseid. Teeb meele mõruks küll, kui vaatad lõhutud kempsupotti, ehkki keegi kena inimene tuleb just kiitma, et vahva pidu oli ja millal järgmine tuleb. Rahvas ootab pidusid, tants on ju liikumine.“
Alavere ja Voose rahvamaja tööd juhib Anna Nilisk, kes sõnab, et ka Alaveres tehakse tantsuõhtuid igas kvartalis: „Tahetakse tantsida, püsikliendid on Alavere, Voose, Vetla, Kiviloo, ka Kose inimesed. Muusikat teevad kahemehe-bändid, pilet on 5-7 eurot. Väga tuntud ansambleid kutsuda ei saa, läheb liiga kalliks. On pidusid, kus tuleme kuludega tasa ja selliseid, kus ei tule. See ongi mõtlemise koht, et ehk teha harvem. Siiani on Anija vald vahe kinni maksnud.“
Ta lisab, et Voose rahvamaja saab oma väikese eelarve tõttu korraldada ansambliga üritust paar korda aastas. Voose küla suurim tantsuõhtu on küla jaanituli, mida korraldab ja rahastab MTÜ Voose Külaselts.
Arukülas peod paaril korral aastas
MTÜ Aruküla Kultuuriselts juht Garina Toomingas meenutab, kuidas 8 aastat tagasi tegi pidusid igas kuus, tantsijaid oli palju, ansamblid mängisid. Siis hakkas rahvast vähemaks ja peod harvemaks jääma. Nüüd on keskmiselt paar korda aastas.
„Nooremad tahavad muusikat, mis ei meeldi vanemale generatsioonile. Tahetakse privaatsust, pimedust ja lihtsalt olemist. Mitte midagi tegemist. Probleem on ka see, et noored kipuvad enne diskole tulekut ja disko ajal ukse taga alkoholi tarbima. Siis kujuneb see pigem jooksuralliks kui tantsimiseks. Rahvas on valiv igal pool. Kohale toob ikka nimega ansamblid, aga need on kallid, piletihind kujuneb kõrgeks. Siis on osavõtjate arv väike ja võib minna kahjumisse. Jaaniõhtul ja isetegevuslastepeol on rahvast küllaga, nii vanu kui noori ja tantsitakse,“ jutustab ta.
Viimane tantsuõhtu keskealistele oli 17. oktoobril. See juhtus ajale, kui Saaremaal olid motovõistlused, kuhu läksid paljud tavapärased pidutsejad, räägib Garina Toomingas: „Aga mul on suur usk, et saame tantsuõhtud taas menukateks. Eesmärk on tuua Arukülla tantsukultuur tagasi. Ootan pidutsema keskealisi ja noori, kes on huvitatud tantsimisest kahe eri soost inimese vahel ning tantsimisest kui ühest alternatiivsest stressimaandajast ja eneseväljendusvahendist.“
Rohkem küsitakse tema sõnul Arukülas praegu seda, millal teater tuleb või kusagile teatrisse-spaasse sõidetakse, tantsuõhtuid soovitakse vähem.
Kuusalu inimene on valiv
Kuusalu rahvamaja haldav MTÜ Veljo Tormise Kultuuriselts rahvale tantsupidusid ei korralda. Aasta alguses toimub rahvarohke taidlejate talvepidu, ent seal osalevad isetegevuslased. Tormise-seltsi juhatus on pakkunud – kes tahab rahvamajas tantsuõhtut teha, andku teada. Pakkujaid ei ole olnud.
Kuusalu valla rahvas võtab arvukalt osa ja tantsib MTÜ Kiiu Arendus korraldatavatel tasuta jaanituledel, kuhu kutsutakse tuntud ansambel. Teine tasuta pidu on merepäeval, ka siis teeb muusikat nimekas bänd. Mõlemal peol on inimesi tuhatkond.
Kuusalu kandi tuntud peokorraldaja Heinar Hurt tõdeb, et praktika näitab, väga raske on Kuusalu inimesi kodudest välja saada: „Mina tõstan selles osas käed, lootusetu. Kohvik Kaer on kutsunud ansambleid, hea, kui kahjumisse ei jää. Kiiu Kõrts oli alguses koht, kus igal nädalavahetusel mängis elav muusika, nüüd on kujunenud ööklubiks. Mind teeb kurvaks, et inimestes ei ole ühtsuse tunnet. Küsitakse, miks pidusid ei tehta. Kui teed, siis nurisetakse.“
Kolgaküla rahvamajas toimetab samuti MTÜ. Tegevjuht Kaisa Linno arvab: „Meie inimesed on vist tasuta pidudega ära hellitatud. Kuusalu valla aastapäeval saab tantsida, siis tullakse. Kui varem sai tehtud pidusid, siis selgus, et soovid olid erinevad, kes tahtis simmanit, kes tipptasemel tantsumuusikat. Et oleks vaja Kolgakülla tantsupidusid, sellise küsimusega ei ole minu poole viimasel ajal pöördutud.“
