Harjumaal võis seekord küttida 7 karu, kõik on tabatud.
Kuusalu vallas Uuri külas asuvas Iisaka lambakasvatus- ja käsitöötalus tegi karu kaks nädalat tagasi palju pahandust – murdis 9 lammast ning 4 lambale tuli teha hädatapp. Möödunud nädalavahetusel käis karu kõrvalkülas Muuksis kahes lambakasvatustalus, mõlemal korral murdis 2 lammast, lisaks on vigastatud loomi.
Iisaka talu põhikarjas on 90 lammast. Muuksi taludes paarkümmend. Iisaka talu noorperemees Priidu Veersalu ütles, et lambad olid öösel Kahala järve äärsel karjamaal, nüüd enam neid öösiti väljas pidada ei saa, tuleb panna lauta, hommikul lasta õue sööma.
„Karu pesitseb järve ääres metsas, kui meie lambad enam väljas ei olnud, liikus naaberkülasse murdma. Oleme oma perega arutanud, et probleemi leevendamiseks tuleks võtta endale karjakaitsekoerad,“ sõnas Priidu Veersalu.
Paar nädalat varem lõhkus karu kahe pojaga Kuusalu vallas Kupu külas mesipuid. Eelmisel nädalal lammutasid karud mesipuid ka Tsitre külas.
Kui karu on teinud kurja, tuleb kohale kutsuda keskkonnaameti spetsialist, kes koostab akti. Karu tekitatud kahju hüvitatakse vastavalt kehtestatud korrale.
Kahala jahiseltsi juht Alar Tammepärg rääkis Sõnumitoojale, et karusid on Kuusalu vallas liikvel veel mitu: „Karujaht kestab oktoobri lõpuni. Harju maakonnas sel jahihooajal enam karusid küttida ei või, kõik lubatud 7 karu on tabatud. Eestis tohib tänavu küttida kokku 55 karu, neist 53 on juba tabatud.“
Ida-Harjus kütiti ülemöödunud nädalal kolm karu. Kolmapäeval, 27. septembri õhtul tabas Kuusalu vallas Kasispea külas suure emakaru Lääne-Lahemaa Jahiseltsi kütt Tanel Vaarmets. Karu kaalus 208 kilo, liha läks müüki.
Reede, 29. septembri õhtul küttis 100kilogrammise emakaru Kahala jahiseltsi jahimees Heiki Hermandi Liiapeksi küla lähedalt, lihas keeritsussi ei olnud, see sobis müügiks.
Aruküla jahiseltsi juht Adolf Teino küttis 120kilogrammise emakaru pühapäeva, 1. oktoobri õhtul Kulli ja Kurgla külade vahelt metsast. Kuna lihas oli keeritsuss, seda müüa ei saanud.
„Kunagi oli karu jälg haruldus, nüüd elavad karud lausa Tallinna külje all. Asustustihedus on suurenenud, karudele jäänud ruumi vähemaks, osad jäävad asulate lähedusse,“ kommenteeris ta Adolf Teino.