
Harju maakohus mõistis Raasiku vallalt Kalesi külas 2013. aastal põlenud korterite omanikelt kahjunõude omandanud Tiina Miti kasuks välja 23 000 eurot, kuna tuli sai alguse ühest vallale kuulunud korterist. Kui maakohtu otsuse peale oli esitatud apellatsioonikaebus, pöördus vallavalitsuse poole Tiina Mitti ning põlenud maja kolme korteri omanikke esindanud Pearu Õigusbüroo.
„Tehti pakkumine, et lisaks 23 000 euro suuruse kahjunõude ja 5700 euro suuruste kohtukulude tasumisele ostaksime omanikelt välja ka kolm korterit,“ lausus Raasiku vallavanem Andre Sepp.
Majas oli kokku 8 korterit, neist 4 kuulus vallale, 1 Kalesi masinapargis tegutsevale OÜle Makron Estonia ning 3 kahele eraomanikule. Kahe korteri eest soovisid eraomanikud 1500, ühe eest 3000 eurot ehk kolme korteri eest 6000 eurot: „Kõik nõuded kokku on seega 34 700 eurot.“
Vallasekretär Gunnar Nuuma lisas, et need hinnad olid komplekspakkumises – korteriomanikud on nõus selliste ostu-müügihindadega, kui vald tasub Tiina Mitile maakohtus välja mõistetud 23 000 euro suuruse kahjunõude.
Vallavanem suhtles ka Makron Estonia esindajaga, kes teatas, et nende ettevõte vallale kahjunõuet ei esita, kuid korteriomandist ilmselt päris niisama ei loobu.
Esmaspäeval arutas vallavalitsus korteriomanike pakkumist ning otsustas seda mitte vastu võtta.
„Oleme Harju maakohtu otsuse vaidlustanud ja jääme oma apellatsioonikaebuse juurde. Meie hinnangul on vallalt 23 000 euro suuruse kahju ja menetluskulude väljanõudmine alusetu. Vallavalitsus otsustas, et korterite edasise saatuse osas alustame teiste omanikega läbirääkimisi,“ rääkis Andre Sepp.
Põlenud majaaluse maa vastu on tundnud huvi Kalesi masinakeskuses töötavad ettevõtted. Krundi suurus on 240 ruutmeetrit, selle kõrval on vallale kuuluvad kinnistud, mille suurused on 444 ja 1218 ruutmeetrit.
„Kui need kolm liita, saaks ligi 2000 ruutmeetrise krundi,“ märkis Gunnar Nuuma.
Kuna kolmest maatükist kõige suurem on saadud 2014. aastal riigilt munitsipaalomandisse, võib seda müüa vaid keskkonnaministri loal ning müügitulust 65 protsenti tuleb kanda riigituludesse.
Kuni kohtuasi jätkub ja korteritel on erinevad omanikud, ei saa põlenud majavaremetega midagi teha. Vallavanem arvas, et üks variant on püüda kaasomanikega kokku leppida – vallavalitsus maksab poole ja teised omanikud ülejäänud kuludest ning põlenud hoone lammutatakse.





