Kuusalu rahvamajas on 24. aprillini näitus „Kalligraafia Heino Kivihalli ja tema õpilaste käe läbi“.
Näitus avati Eesti Vabariigi 100. sünnipäeval, 24. veebruaril, kui rahvamajas oli pidulik kontsert-aktus.
Näha saab ka kohaliku kalligraafi Anu Karjatse töid. Samuti tema töökaaslaste, kirjakunstnik Heino Kivihalli ja Tatiana Iakovleva loodut ning Tallinna Kalligraafiakooli teiste õpilaste töid.

Anu Karjatse rääkis Sõnumitoojale, et neid kõiki kolme ühendavad Tallinna Kalligraafia Kool ja Tallinna Ukraina Kultuurikeskus, kus juhendavad kalligraafiakursusi.
Anu Karjatse oli ligi kümme aastat Kolga muuseumi juhataja, eelmisel aastal pani selle ameti maha. Alates sügisest õpetab ta kalligraafiat ka Kuusalu rahvamajas ja Kolgas. Korraga saab grupis juhendada kuni kümmet õpilast, huvi on suurem, aga osad jäid välja.
Kalligraafiaga tutvus Anu Karjatse üle 20 aasta tagasi, osales kolm aastat kestnud kalligraafiakursusel, kus õpetas Heino Kivihall. Tookord oli ta ainus õpilane 24st, kes kursuse lõpetas.
Muude tööde kõrvalt on Anu Karjatse kogu aeg tegelenud kirjakunstiga, teinud tellimustöid, mitmesuguseid kujundamisi-küljendamisi.
Anu Karjatse: „Tänapäeval, kui meil on mitmeid vahendeid arvutite abil kirja paberile panna, on jäänud käsitsi kirjutamist palju vähemaks. Mul on hea meel, et hoolimata tehnika võimalustele pole kadunud huvi võtta kätte sulg ja tint, kirjutada oma mõtted ja tunded, luuletaja luuleread või tarkade ütlused, kujundades neid kaunis kirjas. Kalligraafias on ühendatud kunst ja sõna. Mõnigi mu õpilane ütleb, et kirja õppides ja kirjutades on see nagu meditatsioon, aeg tunnis liiguks kiiremini, samas tähti niiöelda maalides käib kõik nagu aegluubis.“
Kuusalu näituse reklaamile on lisatud õpetaja Heino Kivihalli sõnad: „Kalligraaf ei ole masin. Ta töötab aeglaselt. Tema kätt ja vaimu juhib aastatuhandete kogemus. Ta looming elab ja hingab. Kalligraaf alustab sealt, kus lõpevad arvutivõimalused.“
Kuusalu näitusel näeb kaunilt kujundatuna Eesti ja välismaiste autorite luuleridu ning mõtteteri. Näitus on pühendatud Eesti riigi juubelile. Pilku püüab näiteks Tatiana Iakovleva töö, kus on sinimustvalgena kujundatud palve kolmekäelisele jumalaemale. Selle kirjutas ukraina kirjanik Julia Golovchin, tõlkinud on Taivo Niitvägi.