Kuu aega Raasiku vallas

1120

Olles olnud pisut kauem kui kuu ametis, on tekkinud mõningane ülevaade vallast. Kahjuks või õnneks on sellesse perioodi jäänud ligi nädal pühasid, seetõttu pole jõudnud veel lõpule viia oma tutvumisringkäike. Sealhulgas näiteks vallas toimetavatesse ettevõtetesse. Püüan anda ülevaate pildist, mis Raasiku vallas on minu silmadele avanenud.

Oma esimese kuuga olen püüdnud saada ülevaadet vallas toimivatest ja võib-olla ka sisuliselt mittetoimivatest struktuuridest, koostööst jms. Mu ametiaja algus sattus huvitavale, aga ka veidi segasele ajale, mil just valiti volikogu uus koosseis, muutunud on Raasiku valla mõistes pikalt valitsemisvastutust hoidnud   seltskond.   Lisaks   aktiivses menetluses 2014. aasta eelarve. Kogemusest tean, et selliste muudatuste tuules tuleb rohkem selgitada ja avada otsuste tekkimise ja vajalikkuse tagamaid. Samal ajal tuleb ka juhtida valla igapäevategemisi, seetõttu  on  huvitav  ja  pingeline aeg.

Esimese kuu ja ilmselt ka järgneva kõige tõsisem tegevus on 2014. aasta eelarve vastu võtmine, see võimaldab vallavalitsusel ja tema asutustel normaalses rütmis tööle asuda. Eelarveta saab tuksuda vaid hädavajalikke tegevusi tehes. Eelarve menetlus on mulle isiklikult andnud vallast ja tegemistest üsna hea pildi statistilises vaates, kahjuks on see teadmine ikka sama nagu teistes omavalitsustes – riigipoolsed kärpemeetmed, mida on rakendatud alates 2009. aasta algusest, pärsivad omavalitsuste arenguid ja paratamatult halvendavad ka avalike teenuste kvaliteeti.

Tahame või ei taha, aga kohalik omavalitsus sõltub umbes 90 protsendi ulatuses oma sissetulekutes riigi tahtest. Ka ülejäänud 10 protsendi osas kirjutab tulule vajaliku suuruse ette kulupoolel samale tegevusalale ettenähtud kulu. Investeeringuteks raha eraldamine põhitegevustuludest – maksutulud ja oma teenused – on sisuliselt võimatu. Sellises peost-suhu elamise rütmis aitab investeeringute puhul kaasa projektipõhine lähenemine, kuid selle lähenemisega soetatu edasine teenindamine kandub üle valla   eelarve   põhitegevuskuludesse  ja  pingestab  neid  veelgi.

Seetõttu tuleb leida vahendeid ka vallaeelarve tulupoolele. Volikogu viimasel istungil püüti neid ka leida. Vallavalitsuse poolelt oli laual 2 eelnõud. Esimene sisaldas lasteaiaosalustasu tõstmist lapsevanemale, teine maamaksumäära tõstmist. Esimene tekitas tõsise arutelu juba komisjonides ja 3 komisjoni jäid sisuliselt erinevatele seisukohtadele. Ka volikogus arutati seda teemat pikalt, tegu on noore pere eelarvest võetava vahendiga, otsustati, et lasteaiatasu on edaspidi esimesele lapsele 11 protsenti alampalgast ja teisele 5,5 protsenti. Vallavalitsuse eelnõus olid need vastavalt 12 ja 7. Koolieelse lasteasutuse seadus võimaldab kohaldada 20 protsenti alampalgast.

Maksutulu tõstva teise võimalusena oli istungil maamaks, mis on omandimaks, lisaks on 2013. aastast kodualune maa maksust vabastatud, seetõttu pole selle maksu tõstmine seotud inimese elukvaliteedi halvendamisega. Maamaks maaomanikule kujuneb maa korralise hindamise käigus saadud väärtusest ja omavalitsuse kehtestatud määrast. Määr on suhtarv, mille abil  arvutatakse maa korralisel hindamisel saadud väärtusest välja maamaksu rahaline väärtus maaomanikule. Kuulanud ära vallavalitsuse selgitused, nõustus Raasiku volikogu maksutõusu osas vallavalitsuse ettepanekuga ja maamaksu määr tõusis 2,5 protsendini, välja arvatud põllumajandusmaa, kus protsendiks jäi 2.

Lisaks vallaga tutvumisele ja eelarvesse süvenemisele on tulnud tegeleda kahe lõpetamisel oleva investeeringuobjektiga. Pikavere kooli maakütte projekt on  jõudnud  faasi,  kus  funktsio­naalsus on tagatud ja küte töötab. Jäänud on veel vaegtööd, et taastada kaevekohad.

Raasiku lasteaia Oravake laiendamine on kindlasti väga vajalik töö ja loodetavasti on tulemus vastuvõetav, kuid see tee, kuidas lõpptulemuse poole liigutakse, on olnud väga okkaline. Tutvudes projektiga ja osaledes objekti koosolekutel, sai selgeks, et projekt on kaugel täiuslikkusest ja veel kaugemal ehita ja oskused ja/või  tahtmine. Lepingu kohaselt pidi objekt olema lõplikult valmis 20.12.2013 ja lapsed sees 2.01.2014. Lõpuks saime lapsed sisse 10.01.2014, kuid tööd pole siiani lõppenud. Selle objekti puhul seisavad ees tõsised vaidlused sanktsioonide osas. Sellest on ehitajat juba eelmise aasta lõpus ka teavitatud.

Üks üldine ja rahutuks tegev tähelepanek on veel. Raasiku vallas on teede ja tänavavalgustuse olukord väga sant. Puuduvad ka kergliiklusteed ja nii on jalakäijate olukord vene ruleti laadne. Õnneks on üks selle olukorra leevendamiseks tehtav projekt veel staadiumis, et sellega jõuame siiski üle noatera algust teha.

2013 eraldati maanteeametilt 100 000 eurot abiraha Tallinna mnt äärse kergliiklustee rajamiseks. Tingimus oli, et raha peab saama kasutuse 2013. aastal. Vallavalitsus tegi küll ära riigihanke, kuid kaugemale ei jõudnud. Aasta lõpus saime maanteeametiga kokkuleppele, et saame raha kasutada ka 2014. aastal. Nüüd oleme alustanud läbirääkimisi maaomanikega, kelle maadest see tee läbi läheb. Omandisuhted ja kasutamise kord tuleb selgeks saada enne tee ehitamise alustamist. Vallaeelarvest on tee rajamiseks ette nähtud 108 000 eurot.

Muidugi ei saa tähelepanuta jätta raudteed. Raasiku valla inimesed on samuti häiritud raudteeliikluses toimuvate muudatuste pärast. Kui raudtee mittekasutaja saab aru, et Elroni inimestel on lahendada raske üles­anne, et kogu Eesti oleks võrguga kaetud, siis Raasiku vallast erinevatesse suunda peamiselt raudtee abil liikujatele neid muudatusi selgitada on suhteliselt raske.

Emotsioonid ei lase alati pragmaatiliselt arutleda. Sellele vaatamata tegime teoks sellegi kohtumise, mida Elroni inimesed ootasid vallalt juba novembris. Kohtumine oli kuumadest ütlemistest tiine, kuid samas oli ka asjalikku arutelu ning julgustav oli seegi,  elektrirongi osas lubati kiireid muudatusi vastavalt kasutajate soovidele. Ka diiselrongide osas võeti ettepanekud kaasa ja lubati hiljemalt mai lõpuks muuta olukord paremaks. Samas peab nentima, et ilmselt muutub mõistlikumaks ka Aegviidus ümberistumine, kuid küllaltki kindlalt saab arvata, et ei taastu diiselrongi peatused Arukülas ja Raasikul.

Aasta lõpus sai läbi kodanike registrisse meelitamise kampaania. Kokkuvõtteid tehes selgus, et sama perioodi jooksul saabus 2013. aastal 3 inimest rohkem kui 2012. aastal, seega 52. Üldiselt on aga rahvaarvus tekkinud pisukene tagasiminek võrreldes 2012. aastaga ja eks siin ole ka meie valla puhul oma osa kirgi kütnud Tallinna ühistranspordil. Võrreldes 2012. ja 2013. aasta liikumisi Tallinna suunal valda sisse ja vallast välja, siis 2012. olid numbrid enam vähem võrdsed, kuid 2013 kaldus ligi 60 inimesega  Tallinnasse  minejate kasuks.   Seega   võib   teha    üldistuse,  et  Tallinna  linn,  kasutades relvana tasuta ühistransporti,  „röövis“ Raasikult 60 inimest.

Kui vaadata kuude lõikes, siis on Tallinnasse minek selgelt kasvanud 2012 detsembris ja 2013 esimesel viiel kuul ning 2013 septembris. Kindlasti ei kaotanud me oma registrist vaid Tallinna koolides käivaid õpilasi, ilmselt oli nende 60 hulgas ka maksumaksjaid, kes oma isiklikus eelarves kulupoole leevendamisega tegid „kingituse“ ka vallaeelarvele. Paljud nendest inimestest elavad jätkuvalt Raasiku vallas ja kindlasti kasutavad oma koduvalla taristuid, kahjuks peavad nendele erinevate avalike teenuste pakkumise nüüd kinni maksma need inimesed, kes on jätkuvalt valla registris. Meie valla registreeritud elanike arv oli 1. jaanuari seisuga 4693, mis on 16 inimese võrra vähem kui aasta varem.