Kait­se­väe­la­sed ja liit­la­sed osa­le­sid Ani­ja val­las La­hin­gu­väl­ja tal­gu­tel

Ko­ris­tus­tal­gu­tel Keh­ra la­hin­gu mä­les­tus­mär­gi juu­res te­gi tööd 40 ini­mest, neist 30 Ke­vad­tor­milt – kait­se­väe­la­sed, liit­las­vä­ge­de esin­da­jad ja kait­se­liit­la­sed.

Kui Keh­ra la­hin­gu mä­les­tus­sam­ba taas­ta­mi­seks moo­dus­ta­tud ko­mis­jon ka­van­das La­hin­gu­väl­ja jaa­ma juu­res ko­ris­tus­tal­guid, ar­ves­ta­ti um­bes paa­ri­küm­ne osa­le­ja­ga – pea­mi­selt ko­mis­jo­ni liik­me­te ja kait­se­liit­las­te­ga. Kuid kait­se­väe õp­pus­tel Ke­vad­torm osa­le­nud Rä­va­la ma­lev­kon­na kau­du – sel­le lii­ge Al­mar Jaa­mu on kait­se­lii­du esin­da­ja­na La­hin­gu­väl­ja taas­ta­mi­se ko­mis­jo­nis – jõu­dis ka kait­se­väe peas­taa­pi in­fo, et Ani­ja val­las ka­vat­se­tak­se taas­ta­da Va­ba­dus­sõ­ja ühe mur­de­la­hin­gu mo­nu­ment ning sel­le juu­res on ka­vas ko­ris­tus­tal­gud.
Lau­päe­va, 13. mai hom­mi­kul oli La­hin­gu­väl­jal koos töö­va­hen­di­te, moo­tor­saa­gi­de ja kir­ves­te­ga, ko­hal li­gi 30 Ke­vad­tor­mis osa­le­jat Ees­ti kait­se­väe Ta­pal paik­ne­vast 1. ja­la­väeb­ri­gaa­di pio­nee­ri­pa­tal­jo­nist, liit­la­sed NA­TO eel­pai­gu­tu­sük­su­sest Un­ga­rist, Suurb­ri­tan­niast, USAst ja Prant­sus­maalt ning kait­se­lii­du Rä­va­la ma­lev­kon­nast.
„See on meie au­võlg nen­de ees, kes võit­le­sid Ees­ti eest ja tõid mei­le va­ba­du­se, mit­te küll pi­kaks ajaks, kuid siis­ki,“ mär­kis leit­nant Ee­ro Sal­mann kait­se­väe peas­taa­bist.
En­ne töö­päe­va al­gust teh­ti La­hin­gu­väl­ja mä­les­tus­mär­gi kõr­val – ko­has, kus 4. jaa­nua­ril 2018 on ka­vas ava­da 6,5 meet­ri kõr­gu­ne taas­ta­tud mä­les­tus­sam­mas – ühis­pil­ti. Ke­vad­tor­mis osa­le­ja­te kõr­val tu­lid raud­tee ja mä­les­tus­mär­gi va­he­list ala võ­sast pu­has­ta­ma MTÜ Keh­ra Raud­tee­jaam, Ani­ja Muin­sus­kait­se Selt­si ja La­hin­gu­väl­ja mä­les­tus­sam­ba taas­ta­mi­se töö­rüh­ma liik­med ning mõ­ned ko­ha­li­kud ela­ni­kud. Val­la­va­nem Ar­vi Ka­ro­tam ju­tus­tas rah­vus­va­he­li­se­le selts­kon­na­le ing­li­se kee­les, mis toi­mus La­hin­gu­väl­jal 4. jaa­nua­ril 1919 ning miks oli Keh­ra la­hing Ees­ti Va­ba­dus­sõ­jas vä­ga olu­li­se täht­su­se­ga – seal pea­ta­ti pu­naar­mee pea­le­tung Tal­lin­na­le.
Nel­ja­tun­ni­se töö­päe­va jä­rel rõõ­mus­tas val­la­va­nem, et poo­le päe­va­ga teh­ti kait­se­väe­las­te ja liit­las­te abi­ga ära töö, mi­da väik­se­ma­te jõu­du­de­ga oleks teh­tud mi­tu nä­da­lat. La­hin­gu­väl­ja mä­les­tus­mär­gi ümb­rus pu­has­ta­ti võ­sast ja võe­ti ma­ha puid, et tu­le­va­ne mä­les­tus­sam­mas oleks nii raud­tee­jaa­mast kui ron­gi­ga möö­da­sõit­jai­le näh­tav. Üh­te võ­sast pu­has­ta­tud koh­ta, kus oli märg ja soi­ne pin­nas, võiks ra­ja­da väi­ke­se tii­gi, ar­vas Ar­vi Ka­ro­tam.

Õp­pus­tel osa­le­jad pa­nus­ta­vad
Kait­se­väe peas­taa­bi tsi­viil-sõ­ja­li­se koos­töö ja ot­se­tea­vi­tu­se jaos­kon­na noo­rems­taa­bioh­vit­ser Ee­ro Sal­mann kin­ni­tas Sõ­nu­mi­too­ja­le – kui kait­se­liit­las­telt kuul­di, et Ani­ja val­las on tu­le­mas sel­li­sed tal­gud, haa­ra­ti mee­lel­di kin­ni või­ma­lu­sest an­da ka oma pa­nus.
„Kait­se­väe­las­te töö ei ole ai­nult sõ­ja­pi­da­mi­ne, vaid ka tsi­vii­le­la­nik­kon­na toe­ta­mi­ne,“ lau­sus ta ning sel­gi­tas, et õp­pus­e Ke­vad­torm raa­mes püü­tak­se ala­ti ka ko­ha­li­ku ko­gu­kon­na heaks mi­da­gi te­ha: „Ku­na kait­se­väe ta­ris­tu on väi­ke, po­le või­ma­lik suu­ri õp­pu­si lä­bi viia ai­nult kait­se­väe pin­nal, pea­me har­ju­ta­ma ka ava­tud ala­del ehk tsi­viil­kesk­kon­nas. Kui Ees­ti rah­vas ja ko­ha­lik ela­nik­kond meid mõis­ta­vad ja toe­ta­vad, on meil pa­rem oma õp­pu­si lä­bi viia. See­tõt­tu soo­vi­me nei­le omalt poolt mi­da­gi vas­tu an­da.“
Ee­ro Sal­mann tõi näi­teks, et 2013. aas­tal ehi­ta­ti Ke­vad­tor­mi ajal Moos­te val­da sil­da, abiks on ol­dud ka eri­ne­va­tel tal­gu­tel. Ku­na tä­na­vu õp­pus­te raa­mes amet­lik­ke tal­guid ei ole, ava­nes neil te­ma sõ­nul hea või­ma­lus osa­ võtta La­hin­gu­väl­ja mä­les­tus­mär­gi ümb­ru­se pu­has­ta­mi­sest: „Soo­vi­si­me an­da oma pa­nu­se se­da enam, et see koht on seo­tud meie aja­loo­ga, siin oli Va­ba­dus­sõ­jas mur­ran­gu­li­ne la­hing.“
Kui in­fo tal­gu­test hak­kas le­vi­ma, ole­vat liit­las­vä­ge­de esin­da­jad kü­si­nud, kas ka ne­mad või­vad osa­le­da: „Ku­na ole­me õlg õla kõr­val ühes or­ga­ni­sat­sioo­nis – Ees­ti on osa NA­TOst, siis on see ka nen­de jaoks olu­li­ne. Nad tun­nus­ta­vad meie aja­lu­gu ja ise­seis­vust, mõis­ta­vad sel­le mä­les­tus­mär­gi täht­sust.“
Paar tal­gu­tel osa­le­nud aja­tee­ni­jat olid Ani­ja val­last. MTÜ Keh­ra Raud­tee­jaam eest­ve­da­ja An­ne Oruaas tun­dis nen­de seas ära oma ku­na­gi­se õpi­la­se Ervin Tsimbroti Paa­si­kult. Koos An­ne Oruaa­sa­ga tal­gu­te­le tul­nud Hen­da Ves­ke koh­tus ema­de­päe­va eel La­hin­gu­väl­jal oma po­ja­ga, küm­me kuud Tal­lin­nas si­de­pa­tal­jo­nis tee­ni­nud Ta­nel Ves­ke­ga. Ta­nel Ves­ket ei too­nud sin­na tee­nis­tus­ko­hus­tu­sed, vaid aval­das ise soo­vi ko­du­val­da ap­pi min­na. Ku­na ta tee­nib kait­se­väe tea­vi­tus­kes­ku­ses, oli tal­gu­tel kaa­sas sel­lest üle­vaa­det tei­nud mee­diaük­su­se­ga.
Vi­ki­pa­lus elav Hen­ri Aa­sa­mets tu­li tal­gu­te­le koos nai­se ja ema­ga, et te­ha ko­duümb­rus ke­na­maks. Ta lausus, et La­hin­gu­väl­ja mä­les­tus­mär­gi taas­ta­mi­ne läheb neile vä­ga kor­da, ku­na seal sai sur­ma te­ma va­na­va­na­va­nai­sa: „Mi­nu va­na­va­na­va­nae­ma rää­kis oma va­nae­ma­le eda­si, et mi­nu va­na­va­na­va­na­isa, kes oli ol­nud soo­mus­ron­gi peal, ha­ka­nud siit pä­rast la­hin­gut ja­la ko­ju Jä­ne­da poo­le mi­ne­ma, kuid ko­ha­le ei jõud­nud ning roh­kem te­da ei näh­tud, jäi ka­du­nuks.“

An­ne­tus­kas­tid Ke­vad­tor­mi­le

Pä­rast tal­gu­päe­va lõp­pu an­dis Ar­vi Ka­ro­tam kait­se­väe­las­te­le kaa­sa kaks kas­ti, ku­hu kor­ja­tak­se Ke­vad­tor­mil osa­le­jailt an­ne­tu­si La­hin­gu­väl­ja mä­les­tus­sam­ba taas­ta­mi­seks. Kui Ee­ro Sal­mann kait­se­väe peas­taa­bis Ani­ja val­la mä­les­tus­sam­ba taas­ta­mi­se plaa­ni tut­vus­tas, olid kind­ra­lid – kait­se­väe ju­ha­ta­ja ja ase­täit­ja, peas­taa­bi ülem – ko­he val­mis se­da toe­ta­ma.
„Te­gi­me et­te­pa­ne­ku viia õp­pus­te­le kor­jan­dus­kast – pal­jud on met­sas, kus üle­kan­net te­ha ei ole või­ma­lik, kuid su­la­ra­ha saa­vad an­ne­ta­da. Püüa­me kas­ti­de­ga jõu­da kõi­gi õp­pus­tel osa­le­va­te ük­sus­te­ni, kõik­jal rää­gi­me ka siin­se mä­les­tus­mär­gi loo – et see on seo­tud nii kait­se­väe kui ko­gu Ees­ti rah­va­ga ning meie au­võlg mees­te ees, kes tõid mei­le too­kord va­ba­du­se,“ lau­sus ta.
Kor­jan­dus­kas­tid an­tak­se val­la­va­lit­su­se­le ta­ga­si pä­rast õp­pus­te lõp­pu. Tä­na­vu­ne Ke­vad­torm kes­tab 8.-26. mai­ni Har­ju­maal, Lää­ne- ja Ida-Vi­ru­maal ning Jär­va­maal, sel­les osa­leb 9000 kait­se­väe­last ja liit­last. Õp­pus­te­ga on haa­ra­tud ka Ani­ja ja Kuu­sa­lu vald, Ani­ja val­las on õp­pu­sed Sood­la uuel har­ju­tu­sa­lal. Kuu­sa­lu val­las väl­jas­pool po­lü­goo­ni ak­tiiv­set la­hin­gu­te­ge­vust ei toi­mu, kuid seal paik­ne­vad osa ük­sus­test. Õp­pu­se ajal on ka­vas ka üle­len­nud len­nu­ki­te ja he­li­kop­te­ri­te­ga. Ee­ro Sal­mann kin­ni­tas, et neist püü­tak­se ela­nik­ke eel­ne­valt tea­vi­ta­da ning kui ko­du­loo­mad kar­da­vad mü­ra või he­li, tu­leks nad või­ma­lu­sel ae­da kin­ni pan­na.
Suu­re­maid pii­ran­guid met­sa lii­ku­jai­le Ke­vad­tor­mi ajal ei ole: „Kui ku­sa­gil on kait­se­väe­la­ne ees, siis ta in­for­mee­rib, kui mi­da­gi on toi­mu­mas, aga üld­ju­hul me met­sas ke­da­gi ei ta­kis­ta. Ko­ha­lik­ke ela­nik­ke püüa­me häi­ri­da või­ma­li­kult vä­he, la­hin­gu­te­ge­vust tee­me ai­nult päe­va­sel ajal. Liik­lust või­vad tee­del häi­ri­da kait­se­väe sõi­du­ki­te ko­lon­nid, pa­lu­me ko­ha­li­kelt mõist­vat suh­tu­mist.“