
Koristustalgutel Kehra lahingu mälestusmärgi juures tegi tööd 40 inimest, neist 30 Kevadtormilt – kaitseväelased, liitlasvägede esindajad ja kaitseliitlased.
Kui Kehra lahingu mälestussamba taastamiseks moodustatud komisjon kavandas Lahinguvälja jaama juures koristustalguid, arvestati umbes paarikümne osalejaga – peamiselt komisjoni liikmete ja kaitseliitlastega. Kuid kaitseväe õppustel Kevadtorm osalenud Rävala malevkonna kaudu – selle liige Almar Jaamu on kaitseliidu esindajana Lahinguvälja taastamise komisjonis – jõudis ka kaitseväe peastaapi info, et Anija vallas kavatsetakse taastada Vabadussõja ühe murdelahingu monument ning selle juures on kavas koristustalgud.
Laupäeva, 13. mai hommikul oli Lahinguväljal koos töövahendite, mootorsaagide ja kirvestega, kohal ligi 30 Kevadtormis osalejat Eesti kaitseväe Tapal paiknevast 1. jalaväebrigaadi pioneeripataljonist, liitlased NATO eelpaigutusüksusest Ungarist, Suurbritanniast, USAst ja Prantsusmaalt ning kaitseliidu Rävala malevkonnast.
„See on meie auvõlg nende ees, kes võitlesid Eesti eest ja tõid meile vabaduse, mitte küll pikaks ajaks, kuid siiski,“ märkis leitnant Eero Salmann kaitseväe peastaabist.
Enne tööpäeva algust tehti Lahinguvälja mälestusmärgi kõrval – kohas, kus 4. jaanuaril 2018 on kavas avada 6,5 meetri kõrgune taastatud mälestussammas – ühispilti. Kevadtormis osalejate kõrval tulid raudtee ja mälestusmärgi vahelist ala võsast puhastama MTÜ Kehra Raudteejaam, Anija Muinsuskaitse Seltsi ja Lahinguvälja mälestussamba taastamise töörühma liikmed ning mõned kohalikud elanikud. Vallavanem Arvi Karotam jutustas rahvusvahelisele seltskonnale inglise keeles, mis toimus Lahinguväljal 4. jaanuaril 1919 ning miks oli Kehra lahing Eesti Vabadussõjas väga olulise tähtsusega – seal peatati punaarmee pealetung Tallinnale.
Neljatunnise tööpäeva järel rõõmustas vallavanem, et poole päevaga tehti kaitseväelaste ja liitlaste abiga ära töö, mida väiksemate jõududega oleks tehtud mitu nädalat. Lahinguvälja mälestusmärgi ümbrus puhastati võsast ja võeti maha puid, et tulevane mälestussammas oleks nii raudteejaamast kui rongiga möödasõitjaile nähtav. Ühte võsast puhastatud kohta, kus oli märg ja soine pinnas, võiks rajada väikese tiigi, arvas Arvi Karotam.
Õppustel osalejad panustavad
Kaitseväe peastaabi tsiviil-sõjalise koostöö ja otseteavituse jaoskonna nooremstaabiohvitser Eero Salmann kinnitas Sõnumitoojale – kui kaitseliitlastelt kuuldi, et Anija vallas on tulemas sellised talgud, haarati meeleldi kinni võimalusest anda ka oma panus.
„Kaitseväelaste töö ei ole ainult sõjapidamine, vaid ka tsiviilelanikkonna toetamine,“ lausus ta ning selgitas, et õppuse Kevadtorm raames püütakse alati ka kohaliku kogukonna heaks midagi teha: „Kuna kaitseväe taristu on väike, pole võimalik suuri õppusi läbi viia ainult kaitseväe pinnal, peame harjutama ka avatud aladel ehk tsiviilkeskkonnas. Kui Eesti rahvas ja kohalik elanikkond meid mõistavad ja toetavad, on meil parem oma õppusi läbi viia. Seetõttu soovime neile omalt poolt midagi vastu anda.“
Eero Salmann tõi näiteks, et 2013. aastal ehitati Kevadtormi ajal Mooste valda silda, abiks on oldud ka erinevatel talgutel. Kuna tänavu õppuste raames ametlikke talguid ei ole, avanes neil tema sõnul hea võimalus osa võtta Lahinguvälja mälestusmärgi ümbruse puhastamisest: „Soovisime anda oma panuse seda enam, et see koht on seotud meie ajalooga, siin oli Vabadussõjas murranguline lahing.“
Kui info talgutest hakkas levima, olevat liitlasvägede esindajad küsinud, kas ka nemad võivad osaleda: „Kuna oleme õlg õla kõrval ühes organisatsioonis – Eesti on osa NATOst, siis on see ka nende jaoks oluline. Nad tunnustavad meie ajalugu ja iseseisvust, mõistavad selle mälestusmärgi tähtsust.“
Paar talgutel osalenud ajateenijat olid Anija vallast. MTÜ Kehra Raudteejaam eestvedaja Anne Oruaas tundis nende seas ära oma kunagise õpilase Ervin Tsimbroti Paasikult. Koos Anne Oruaasaga talgutele tulnud Henda Veske kohtus emadepäeva eel Lahinguväljal oma pojaga, kümme kuud Tallinnas sidepataljonis teeninud Tanel Veskega. Tanel Vesket ei toonud sinna teenistuskohustused, vaid avaldas ise soovi koduvalda appi minna. Kuna ta teenib kaitseväe teavituskeskuses, oli talgutel kaasas sellest ülevaadet teinud meediaüksusega.
Vikipalus elav Henri Aasamets tuli talgutele koos naise ja emaga, et teha koduümbrus kenamaks. Ta lausus, et Lahinguvälja mälestusmärgi taastamine läheb neile väga korda, kuna seal sai surma tema vanavanavanaisa: „Minu vanavanavanaema rääkis oma vanaemale edasi, et minu vanavanavanaisa, kes oli olnud soomusrongi peal, hakanud siit pärast lahingut jala koju Jäneda poole minema, kuid kohale ei jõudnud ning rohkem teda ei nähtud, jäi kadunuks.“
Annetuskastid Kevadtormile

Pärast talgupäeva lõppu andis Arvi Karotam kaitseväelastele kaasa kaks kasti, kuhu korjatakse Kevadtormil osalejailt annetusi Lahinguvälja mälestussamba taastamiseks. Kui Eero Salmann kaitseväe peastaabis Anija valla mälestussamba taastamise plaani tutvustas, olid kindralid – kaitseväe juhataja ja asetäitja, peastaabi ülem – kohe valmis seda toetama.
„Tegime ettepaneku viia õppustele korjanduskast – paljud on metsas, kus ülekannet teha ei ole võimalik, kuid sularaha saavad annetada. Püüame kastidega jõuda kõigi õppustel osalevate üksusteni, kõikjal räägime ka siinse mälestusmärgi loo – et see on seotud nii kaitseväe kui kogu Eesti rahvaga ning meie auvõlg meeste ees, kes tõid meile tookord vabaduse,“ lausus ta.
Korjanduskastid antakse vallavalitsusele tagasi pärast õppuste lõppu. Tänavune Kevadtorm kestab 8.-26. maini Harjumaal, Lääne- ja Ida-Virumaal ning Järvamaal, selles osaleb 9000 kaitseväelast ja liitlast. Õppustega on haaratud ka Anija ja Kuusalu vald, Anija vallas on õppused Soodla uuel harjutusalal. Kuusalu vallas väljaspool polügooni aktiivset lahingutegevust ei toimu, kuid seal paiknevad osa üksustest. Õppuse ajal on kavas ka ülelennud lennukite ja helikopteritega. Eero Salmann kinnitas, et neist püütakse elanikke eelnevalt teavitada ning kui koduloomad kardavad müra või heli, tuleks nad võimalusel aeda kinni panna.
Suuremaid piiranguid metsa liikujaile Kevadtormi ajal ei ole: „Kui kusagil on kaitseväelane ees, siis ta informeerib, kui midagi on toimumas, aga üldjuhul me metsas kedagi ei takista. Kohalikke elanikke püüame häirida võimalikult vähe, lahingutegevust teeme ainult päevasel ajal. Liiklust võivad teedel häirida kaitseväe sõidukite kolonnid, palume kohalikelt mõistvat suhtumist.“