„Sain kinnitust oma senisele tegevusele ja ka mõtetele, kuidas beebide ujutamist edaspidi korraldada,“ sõnab Kuusalu Pereühingu juht ja beebide ujutamisjuhendaja KAIE USTAV.
Kaie Ustav tegeleb beebide ujutamisega 2009. aasta sügisest – esmalt Loksal ja mõni kuu hiljem Kuusalus. Esimestel aastatel tuli teha reklaami, et emad-isad hakkaksid oma titasid ujutamas käima. Aja jooksul on see muutunud paljudele noortele peredele iseenesestmõistetavaks, ujutamine on populaarne ning käesolevast sügisest tuli teise juhendajana appi Tagni Jõeleht.
Ujutamisrühmi on kokku 7, kokku saadakse Kuusalu spordikeskuse ujulas, kus on lastebassein. Tagni Jõeleht töötab kahe rühmaga – 2-4- ja 4-6aastased. Kaie Ustav juhendab viit rühma – 2kuused-3aastased, kaks rühma 2-12kuuseid, 1-3aastased, 4-6aastased. Beebisid hakatakse ujutama enamasti kolmekuustena. Lastega jätkatakse ujumisrühmas käimist ka pärast beebieast väljakasvamist. Edasijõudnutega ujutakse juba suures basseinis.
Kaie Ustav: „Kutsusin Tagni juhendajaks, kuna koormus on läinud suureks. Tagni on oma lapsi käinud aastaid ujutamas. Ta hakkas osalema koolitustel ning alates septembrist võttis kaks rühma enda juhendada.“
Paar nädalat tagasi osalesid nad Islandil beebiujutajate rahvusvahelisel konverentsil, mis toimus pealinnast Reykjavikist 50 kilomeetrit eemal Selfossis. Konverentsist osavõtnuid oli paarsada, tuldi paljudest riikidest üle maailma.
„Enne Islandile minekut just arutasime, kuidas oma tööd muuta ja saime seal mõtetele kinnitust. Edaspidi pole enam nii, et saame esmakordselt basseinis kokku, eelnema peab kohtumine lapsevanematega teooriatunnis, kus õpetame last jälgima, mõistma kehakeelt. Mis tähendab, et suvalisel ajal ei saa grupiga liituda. Uusi ujutajaid hakkame juurde võtma paari kuu tagant.“
Tagni Jõeleht: „Sain teada, et ujutamise mõju lapse arengule on palju teaduslikult uuritud. Ujutamine on arengut stimuleeriv, soodustab ka teiste oskuste arenemist. Palju kordi toodi välja, et kõige olulisem on koos lapsega veedetud aeg, temaga vahetu suhtlemine, mis annab läheduse- ja turvatunde. Lisaks õpib laps ohutult vees olema. Basseinis oldud aeg on kvaliteetaeg – lapsevanem, keskendub täielikult oma lapsele. Näiteks Rootsis käivad lapsevanemad koos lapsega ujutamistundides kuni 10. eluaastani. Ka meie tundides on lapsed koos vanemaga basseinis.”
Kaie Ustav kirjeldas, kuidas nad külastasid Islandi tuntud beebiujutaja basseini, mis asus tema aias otsekui kasvuhoone – paksust klaasist ümmargune ehitis, 5-6meetrise läbimõõduga basseiniga, mille ümber paari meetri laiune liikumisala: „Inimesed astusid seal õuest otse basseiniruumi, mille ühes osas pesti ja mähiti lapsi. Ei aeta taga tippteenindust ega -taset, sisu on olulisem. Islandi looduslike tingimuste tõttu on seal peaaegu igas basseinis vee temperatuur üle 35 kraadi, alajahtumist seal ei teki. Lapsed mängivad välibasseinides ka talvel. Harjumatu oli, kui kergelt seal lapsi riietati: pärast ujutamist said beebid selga trikotaažist toariided, õhukese mütsi ja peale fliiskombeka.”
Kuusalu ujula kohta sõnab Pereühingu juht, et suure basseini jaoks oleks tarvis ujumisplatvormi, tekib otsekui saareke, turva-ala. Laps saab sealt harjutada äratõukeliigutusi, ujuda platvormile ja tagasi. Olenevalt laste vanusest nihutatakse platvormi kaugemale, et pikendada ujumisvahemaad. Platvorm maksab kuni 1000 eurot.
Peale ujutamise tegeleb pereühing beebide võimlemisega. Kaie Ustav arvab, et kevadeks tuleb kokku sadakond last, kes on sel hooajal koos ema või isaga osalenud ujutamis- või võimlemistunnis.