JUHAN TRUM­PI „Mets­loo­ma­de haig­la” tee­nis tor­mi­li­se ap­lau­si

Raa­si­ku val­la vii­ma­se viie aas­ta elust ins­pi­ree­ri­tud la­vas­tus esie­ten­dus lau­päe­val, 11. märt­sil Aru­kü­la teat­ri­päe­val.

Lau­päe­val, 11. märt­sil oli Aru­kü­la rah­va­ma­jas teat­ri­päev, kus la­va­lau­da­del olid vaid ko­ha­li­kud har­ras­tus­näit­le­jad. Teist kor­da jõu­dis pub­li­ku et­te Raa­si­ku Lus­ti­rin­gi ko­möö­dia „Hü­pe abiel­lu”, pä­rast se­da oli muu­si­kaõ­pe­ta­ja ja lau­lu­loo­ja, Raa­si­ku val­la tä­na­vu­se au­ko­da­ni­ku Ju­han Trum­pi kir­ju­ta­tud „Mets­loo­ma­de haig­la” esie­ten­dus.
Eten­du­sed tõid saa­li pub­li­kut täis, kii­du­sõ­nu jät­kus mõ­le­ma­le la­vas­tu­se­le. Raa­si­ku val­la vii­ma­se viie aas­ta elu hu­moo­ri­kas võt­mes ku­ju­ta­nud „Mets­loo­ma­de haig­la” on järg näi­den­di­se­riaa­list „Raa­si­ku val­la peh­med ja kar­va­sed”, mil­le va­ra­se­mad osad on il­mu­nud sa­mu­ti Raa­si­ku val­la sün­ni­päe­va­deks.
„Mets­loo­ma­de haig­las” män­gi­sid Raa­si­ku val­la näit­le­mis­hu­vi­li­sed, kes vä­hem või roh­kem la­va­lau­da­del käi­nud. Näi­te­män­gu te­ge­mi­se­le lük­kas hoo sis­se Aru­kü­la kul­tuu­ri­juht Ga­ri­na Too­min­gas, la­vas­tas Me­ri­ke Ka­hu Jõe­läht­me val­last, he­li­li­sed üle­mi­ne­kud te­gi And­res Maa­si­ka­mäe. Osa­täit­jad olid Rain Las­si, Avo Möls, Ma­rian­ne Loik, Ül­le Kal­da, Kai­ri Ka­das­tik, Maar­ja-Ly Tei­no.
Kui­das la­vas­tus väl­ja ku­kub, pi­di ole­ma au­to­ri­le Ju­han Trum­pi­le ül­la­tus. Trupp te­da mit­me kuu jook­sul toi­mu­nud proo­vi­des­se ei kut­su­nud. Ju­han Trump kin­ni­tas, et ei tead­nud la­vas­tu­se kul­ge­mi­sest mi­da­gi ning oo­tas hu­vi­ga esie­ten­dust.
Pä­rast eten­dust üt­les ta, et jäi tu­le­mu­se­ga ra­hu­le: „Ka pub­li­ku­ga jäin vä­ga ra­hu­le. La­val toi­mu­vat os­ka­sin mõ­ne­võr­ra et­te ai­ma­ta, sest ma ise olin sel­le teks­ti kir­ju­ta­nud, kuid saa­lis toi­mu­vat – nii roh­kear­vu­list pub­li­kut ja soo­ja vas­tu­võt­tu – ei osa­nud ma et­te ai­ma­ta.”
Ta li­sas, et näi­den­di­se­riaa­li „Raa­si­ku val­la peh­med ja kar­va­sed” võiks ta jät­ka­ta ka edas­pi­di: „Lu­ge­sin hil­ju­ti val­la eel­mi­se juu­be­li leh­te ja seal ma lu­ba­sin vas­tu­pi­dist, aga siis pi­din olu­de sun­nil ise ka la­vas­ta­ma ja see võt­tis tu­ju ära. Viis aas­tat ta­ga­si mõist­sin, et ma ei os­ka häs­ti la­vas­ta­da. See­kord oli aga hea la­vas­ta­ja ja see­tõt­tu olen ka ise prae­gu op­ti­mist­li­kum.”
La­vas­ta­ja Me­ri­ke Ka­hu kii­tis, et la­vas­ta­mi­se juu­res on kõi­ge põ­ne­vam just loo­mis­prot­sess: „Proo­vi­de käi­gus te­ki­vad mõt­ted nii näit­le­ja­tel kui la­vas­ta­jal, mi­da siis ühes­koos proo­vi­me la­va­le sät­ti­da.”
Ta sõ­nas, et et­te­pa­ne­ku ha­ka­ta Aru­kü­las la­vas­ta­ma võt­tis vas­tu, ku­na see tun­dus tal­le põ­nev pro­jekt: „Ju ma olen siis sel­li­ne ini­me­ne, kel­le­le väl­ja­kut­sed meel­di­vad.”
Pub­lik üt­les näi­den­di koh­ta, et see on oma val­la an­de­ka­te ini­mes­te kin­gi­tus val­la­rah­va­le sün­ni­päe­vaks – näi­dend, mis on kõi­ge hu­moo­ri­kam ja mõis­te­ta­vam ini­me­se­le, kes Raa­si­ku val­da hoiab ja sel­lest hoo­lib.
La­vas­tust vaa­ta­ma tul­nud Iri­na Ka­dak Aru­kü­last üt­les, et on ül­la­tu­nud, kui kaa­sa­haa­ra­valt suu­da­vad har­ras­tus­näit­le­jad män­gi­da: „Sü­žee mee­nu­tas mul­le vei­di Or­wel­li teost „Loomade farm”. Loo­mad te­ge­las­ku­ju­de­na oli vä­ga hea lä­he­ne­mis­nurk.”