ANNE ORUAAS
Ploompuude pere ja nende lood seostuvad eelkõige praegu samuti Anija valla maadele jääva Koitjärve külaga. Fakt on aga, et tulevane tuntud põllumees ja Asutava Kogu liige Johan (ka Johann, Juhan) Ploompuu sündis 4. augustil 1867. aastal Harjumaal Kiiu vallas Võllaskatkul pere teise lapse ja esimese pojana.
Tema isa Juhan Ploompuu oli sündinud sealsamas 1837. aastal ja saanud teoorjusest vabaks 1862. Teoorjus oli noore mehe tervist räsinud ning ta otsis võimalust ise peremeheks hakata. Isa Juhan Ploompuu abiellus 1865. aastal Kuusalu Lihukõrvelt pärit Madlena Lindvestiga. Ema Madlena ei olnud koolis käinud, aga oskas lugeda. Ta oli olnud pastor Ahrensi juures toatüdrukuks ja seal läbi lugenud kõik, mis pastoril kodus eesti keeles lugeda oli. Sealhulgas tervishoiualaseid raamatuid, millest hiljem suure pere emana palju abi oli. Ema tundnud hästi ka maakaarti.
Johan Ploompuu ei elanud Võllaskatkul aastatki, sest juba järgmisel kevadel kolis Ploompuude pere Koitjärvele. Esialgu elati väikesel Kõvasoo vabadikukohal. Kui Koitjärve Laane talu oli maha põlenud ja endine peremees Jaan Noor Tammesallu siirdunud, hakkas vanem Juhan Ploompuu Laane talu endale tahtma. Ta võttis laenu, ostis talu ära ja ehitas selle üles. Laanel sündisid veel neli last. Kokku sündisid perre 10 last, kellest vanaks elasid 4: vanim poeg Johan Ploompuu, kolmas poeg Jakob Ploompuu, kellest sai tuntud kirjastaja ja raamatukaupmees ning Laane talu peremees, ja kaks nooremat tütart Maali ja Madlena. Noorim õde Madlena on eesti kultuurilukku läinud kui kirjanik Tammsaare muusa Laane Leeni ja Soome konsuli Emil Vesterise abikaasa.
Pere vanim poeg ehk noor Juhan käis kolm talve Hirvli külakoolis. Oli olnud hea õpilane. 15-16aastasena oli maamõõtja juures tööl, kus hakkas oma usinusega silma ning kutsuti Saku mõisa aednikupoisiks. Ta meeldis oma tööandjatele, aedniku tütar õpetanud talle saksa keelt. Juhan õppis kahe aastaga selgeks taimede ladinakeelsed nimed, praktilise aednikutöö ja raamatupidamise ning praktiseeris seejärel kaks aastat Tartumaa mõisates aiandust. 1890. aastal läks Johan Ploompuu Venemaale Novgorodi kubermangu aednikuks, hiljem hakkas mõisavalitsejaks. Gorki mõisas töötas ta Põhja Põllumeeste Seltsi sooharimise katsejaamas. Venemaal saadud palgast maksis ta lõplikult ära isa taluostu võlad.
Millal Johan Ploompuu Venemaalt tagasi tuli, pole päris selge. Ühtedel andmetel tuli ta Venemaalt tagasi 1904. aastal, teistel andmetel aga juba 1901. aastal, võib ka leida aastanumbri 1903. Noorema venna Jakobi pulmas tutvunud ta Haabersti koolmeistri tütre Olga Tassoniga, kellega peagi abiellus. Abikaasa Olga sai kaasavaraks Tallinna külje all Kadaka külas 25 hektarit soist maad ning nad rajasid sinna Rahula talu. 1904. aastal valmisid kuue toaga elumaja ja laut, talul oli küla suurim põllumaa. Rahula oli kuulus oma teravilja, aga ka köögivilja poolest. Seal oli hulk põllutöömasinaid. Kuivendati raba. Talust kujunes eeskujulik majapidamine, kuhu viidi välismaalaste delegatsioone.
Johan Ploompuu oli Rahula talu peremees oma elupäevade lõpuni. Johan ja Olga Ploompuul oli kolm last, Kadaka tallu jäi elama tütar Salme, kes abiellus agronoom August Eslasega. Taluhooned jäid laienevale Mustamäele ette ja lammutati 2006. aastal, selle koha peale ehitati 8-korruseline kortermaja.
Johan Ploompuust kujunes aktiivne seltsitegelane ja põllumajanduse eestvedaja. Oma talus on ta teinud rohkesti katseid ja on juhatanud Tallinna Eesti Põllumeeste Seltsi katseasjandust. Väljapanekute eest näitustel on ta saanud kõrgema ja I järgu auhindu.
Johan Ploompuu oli Tallinna Eesti Põllumeeste Seltsi liige alates 1910. aastast ja auliige 1922. aastast, oli seltsi abiesimees 1920-1925.
Johan Ploompuu poliitiline tegevus algas 1905. aastal, mil ta võttis Tartus osa nn aulakoosolekust, mis toimus 27.-29. novembril 1905 Tartu ülikooli aulas. Aulakoosolek oli 1905. aasta revolutsiooni üks sündmusi Eestis. Koosolek toimus pärast seda, kui 10. detsembril 1905 lõhenes üle-eestiline rahvaesindajate koosolek kaheks: mõõdukaks ja radikaalseks tiivaks. Ta oli ka Ajutise Maanõukogu liige 1917. aastal.
1919. aasta aprillis valiti Johan Ploompuu Eesti Rahvaerakonna liikmena Asutavasse Kogusse ning ta oli ka 1925. aastal 2. riigikogu liige Töörahva Ühise Väerinna esindajana, saades riigikokku asendusliikmena. Oma poliitiliseks eeskujuks pidas ta Jaan Tõnissoni. Tema töökabinetis oli aukohal skulptor August Weizenbergilt tellitud Jaan Tõnissoni portree.
Johan Ploompuu oli tegev ka kohalikes organisatsioonides, oli Harku vallavolinik, Harju maavolinik, kuulus Põllumeeste Keskpanga ja Tallinna Eesti Majandusühisuse asutajate hulka. Ta oli Harku valla aukodanik. Tema 70. sünnipäevast kirjutasid ajalehed.
Johan Ploompuu suri 76 aasta vanusena 11. detsembril 1943. aastal oma kodus ning on maetud Tallinna Rahumäe kalmistule.