
Kuusalu vallavolikogu arutas esmaspäeval, 17. juunil toimunud istungil Harju maakonna arengustrateegia 2035+ tegevuskavasse esitatud projekti, millega taotletakse toetust Lahemaa kergliiklustee projekteerimiseks Kuusalu valla piires. Kokku soovitakse aasteteks 2020-2021 kergliiklustee rajamise esimese etapi jaoks 295 000 eurot, valla omaosalus oleks ligi 30 000 eurot.
Volikogu nõustus koalitsiooni 10 poolthäälega, et Lahemaa kergliiklustee rajamine esitatakse Harju maakonna arengustreteegia 2035+ tegevuskavasse. Vastu olid opositsioonist 7 volinikku, üks volinik jäi erapooletuks.
Kuusalu valla projekt on osa suuremast ühisprojektist, milles osalevad Jõelähtme ja Kuusalu vald Harjumaalt ning Haljala vald Lääne-Virumaalt. Projekti algataja ja eestvedaja on Kuusalu volikogu esimees ja teederühma juht Margus Soom Reformierakonnast.
Vallavanem Urmas Kirtsi ütles istungil, et vallavalitsusele ei esitatud teisi ettepanekuid, millele oleks võinud taotleda maakonna tegevuskavast toetust: „Kergliiklustee kogumaksumus on üle 8 miljoni euro, Kuusalu vallal kuluks kümne aasta peale omaosalusena kokku 1 miljon eurot. Tegu on vaieldamatult suure ja ambitsioonika projektiga, aga kui ei unista, siis tegusid ei järgne, isegi väikeseid tegusid mitte.“
Ta lisas, et kergliiklusteede rajamine on Kuusalu valla arengukavas ning ka Harju maakonna üldplaneeringus.
Margus Soom selgitas volikogule, et Tallinna-Lahemaa kergliiklustee ühendaks Tallinna, Jõelähtme, Kuusalu ja Haljala valda ning Loksa linna. Peamarsruut algaks näiteks Maardu mõisa juurest, tuleks Jõelähtme vallas läbi Koogi Neeme ja Kaberneeme küladesse ning Kullamäelt edasi Kuusalu valda Valklasse ja Salmistule. Sealt Rihumäele, Leesi ristist kuni Pudisooni, läbi Kolga Kolgakülla, edasi Kotkale ja Tammispeale. Siis jõuaks Lääne-Virumaale Haljala valda Käsmu järve äärde, sealt Võsule, ka Palmsesse, Vihula ja Sagadi mõisa ning Haljalasse, kust juba läheb kergliiklustee Rakvereni.
Kuusalu valda jääks kergliiklustee põhimarsruudist 47,9 kilomeetrit. Selle võiks tegevuskava järgi välja ehitada kümne aastaga – 2020-2029, kokku kuluks 8,5 miljonit eurot. Projekteerimine toimuks kahel aastal ja maksaks 295 000 eurot, ehitus 7 185 000 eurot.
Partneritena kaasatakse Jõelähtme, Raasiku ja Anija vald, Loksa linn, maanteeamet ja keskkonnaamet. Kergliiklusteed saaksid kasutada nii nende omavalitsuste elanikud, välisturistid kui ka siseturistid Eestist.
Margus Soom toonitas, kui on olemas looduslikult kaunid ja läbitavad metsateed, siis asfalteeritud kergliiklusteed sinna ei tule: „Iga vald rajab kergliiklustee vastavalt oma kogukonna vajadustele. Niinimetatud hallide tsoonide ehk piirkondi ühendavate lõikude osas peaks kindlasti appi tulema riik, et valmiks tervik.“
Kuusalu vallavolikogu teede rühm on tema sõnul heaks kiitnud kergliiklustee rajamise osas koostöölepingu, mille sõlmivad Jõelähtme, Kuusalu ja Haljala vald. Ka on koostatud ühiste kavatsuste protokoll, mis allkirjastatakse koos Anija ja Raasiku valla ning Loksa linnaga, maanteeameti ja keskkonnaametiga. Ühine pidulik allakirjutamine võiks toimuda pärast suvepuhkust augustikuus.
„Selline kergliiklustee aitab edendada meie põhjarannikul turismindust, väikeettevõtlust, kaubandust. Oluline on ka liiklusohutuse aspekt. Kergliiklustee aitaks teha piirkonda atraktiivemaks, muudaks elukeskkonda paremaks. Et ei tuldaks ainult Viru rabasse ega sõidetaks sealt edasi mujale, vaid plaanitakse olla koos perega meie vallas nädala või rohkem. Miks ei võiks Viimsi elanik tulevikus mõelda, et sealkandis kokkupressituna elamise asemel kolida looduskaunisse Kuusalu valda,“ kõneles ta.
Volikogu esimees märkis, et on koos mõttekaaslastega rääkinud Tallinna-Lahemaa kergliiklustee rajamisest üle kahe aasta. Reformierakonna nimekirjadel oli see viimastel kohalikel valimistel üks lubadus nii Jõelähtme, Kuusalu kui ka Haljala vallas.
„Analoogseid projekte on Eestis ellu viidud palju, näiteks tehti Tartu algatusel kergliiklustee mööda Peipsi järve kallast, või Türi-Paide kergliiklustee või Jänedalt kuni Pillapaluni,“ lausus ta.
Opositsiooni volinikud küsisid, miks kergliiklustee ei jõua poolsaarte sadamatesse, vaid on kavas teha Kolgast Kolgakülani. Margus Soom vastas, et edaspidi on plaanis hargnevaid kergliiklusteid teha ka Juminda ja Pärispea poolsaarele.
Kristo Palu märkis, et taotlus ei vasta nõuetele ning toetust sellele ei anta. Ka kerkis üles küsimus, kas volikogu võib anda nõusoleku projektile, mille kogumaksumus kujuneb kümne aasta peale selliseks, mis nõuab volikogus kahte lugemist. Margus Soom põhjendas, et esimese etapi kulu jääks vallaeelarves alla 30 000 euro.
Ta rääkis pärast istungit Sõnumitoojale, et lisaks põhimarsruudile tuleksid edaspidi vastavalt võimalustele mitmesuguseid hargnemised, kujuneks jalg- ja jalgrattateede võrgustik. Pudisoolt hargneks Leesi poole, Tapurla ja ka Hara sadamasse ning Loksale. Samuti Kotkalt Loksale ja ümber Pärispea poolsaare või Nõmmeveski-Joaveskini ning Ulliallikalt Viru rabani. Hargnemisi oleks ka Lääne-Virumaal sedasi, et kergliiklusteedega oleks kaetud Lahemaa rannapiirkond Lääne-Virus kuni Vergini, sealt Eisma sadamani. Põhimarsruudil oleksid kolm suuremat rannalaenutus- ja telkimiskohta – Salmistul, Kolgakülas ning Käsmu järve ääres.
„Kolgakülla on tulevikus plaanis tänu heakorrastatud ja looduslikult kaunitele terviseradadele rajada kaasaegne suusa- ja jalgrattaradade keskus-ekstreemspordipark. Seetõttu on kavas teha kergliiklustee Kolgast Kolgakülla ja sealt edasi. Kuidas marsruut täpsemalt kulgema hakkab, arutatakse koos kogukondadega edaspidi,“ lubas Margus Soom.
Otsusele vastu hääletanud Marti Hääl kommenteeris Sõnumitoojale, et läbipaistmatu asjaajamine ja avaliku kaasamise puudumine nii mastaapse investeerimisobjekti valikul ei võimaldanud poolt hääletada: „HOL küsis maakonna arengustrateegia investeeringuobjekti taotlust omavalitsustelt märtsis, esitamise tähtaega pikendati 31. maini. Kuusalu vald arutas volikogus seda esimest ja ainust korda 17. juunil, vallavalitsus oli siis ühtegi alternatiivi kaalumata taotluse juba ära saatnud. Taotluses on lubatud Kuusalu valla omaosaluseks üle miljoni euro, valla eelarvestrateegias seda pole, finantskohustuse võtmist ei ole volikogu heaks kiitnud. Taotluses on lubatud, et maanteeamet, keskkonnaamet ja partnervallad kaasfinantseerivad Kuusalu valla kergliiklustee ehitust ligi 5 miljoni euroga. Ka sel lubadusel pole partnerite nõusolekut. Vallavalitsuse koostatud investeeringutaotlus ei vasta maakondade arengustrateegiate elluviimise toetusmeetme määruse nõuetele, mistõttu raisatakse võimalus midagi reaalselt selle meetme raames Kuusalu vallas ära teha.“