JANNO TRUMP ja ALLAN JÄRVE teevad koostööd Eesti tippmuusikutega

3114
38 JANNO TRUMP, lehte
Kuigi JANNO TRUMPI põhipill on basskitarr, saab ta edukalt hakkama ka kontrabassiga. Foto Kalev Ints
Kuigi JANNO TRUMPI põhipill on basskitarr, saab ta edukalt hakkama ka kontrabassiga.             Foto Kalev Ints
ALLAN JÄRVE alustas trompetiõpinguid ning sai džässipisiku Kuusalu muusikakoolist. Foto Renee Altrov

 Aruküla bassimängija JANNO TRUMP asutas 10liikmelise džässbändi Trump Conception, kuhu kuulub Kuusalust pärit trompetimängija ALLAN JÄRVE.

Augustis sai lavaküpseks bassktarristi, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia 3. kursuse tudengi Janno Trumpi loodud instrumentaalbänd Trump Conception. Ühtlasi oli see ta esimene täispikk autorikontsert, sest repertuaar koosneb tema kirjutatud paladest.
Esinemispaigaks valiti Tallinna džässiklubi Philly Joe’s ning anda tuli kaks kontserti, sest rahvast tuli oodatust rohkem – bänd arvestas 100 kuulajaga, kuid mõlemal kontserdil oli publikut poole rohkem.
„Pärast kontserti tuli minu juurde Eesti üks tuntumaid džässmuusikuid Siim Aimla ning ütles, et kui tavaliselt püüavad noored muusikut kätt ukse vahele saada, siis mina tulin ja lõin ukse jalaga lahti,” rääkis Janno Trump.
Ta rääkis, et oma bändi loomise soov on olnud tal juba väga ammu: „Olin möödunud aastal koolist akadeemilisel puhkusel, see oli kindla eesmärgiga võetud aeg, et ära teha kõik, see milleks polnud kooli kõrvalt aega. Üks selline asi oli bändi loomine. Läks nii hästi, et jõudsime augustis lavale.”
Kogu elu on teda paelunud puhkpillide kooskõla, kuigi ühtegi puhkpilli pole Janno Trump ise õppinud, küll aga mänginud lisaks basskitarrile tavalist kitarri, klaverit, kontrabassi.
Trump Conceptionis on 5 puhkpilli ning 5 muud instrumenti: „Tänu kokkupuutele erinevate pillidega oskan ette kujutada, kuidas võiksid ka klaverimängija ning trummar bändis musitseerida. Komponeerimine ja seadmine on aga ikkagi tõsine väljakutse, millega on väga põnev tegeleda.”
Bändiliikmete leidmine polnud Janno Trumpi sõnul eriti keeruline, tuli vaid rääkida oma sõprade-tuttavatega: „Eesti džässmuusikamaastik ei ole väga lai. Kui olla selle sees kuus-seitse aastat, nagu mina olen olnud, siis hakkavad nimed ja näod korduma. Kui on soov teha midagi kvaliteetset, siis on selleks teatud inimesed, kellega koos on see võimalik.”
Bändi repertuaar koosneb Janno Trumpi kirjutatud lugudest, lisaks pala, millele on teinud seade. Esimesse proovi tulles olid tal lood ja noodid ette valmistatud, muusikutele ütles ta, et tulge ja mängige. Kõik, keda ta kutsus, olid nõus.
Trump Conceptioni esimene lavaproov oli kevadel Uno Naissoo konkursil. Selle tarbeks kirjutas Janno Trump bändile esimese loo: „Pärast konkurssi öeldi, et mis viga hästi mängida, sellised tipptegijad bändis. Tegelikult kutsusin välja oma head sõbrad ja kolleegid, kellega olin teinud aastaid koostööd, erinevates projektides osalenud ning on väga hea klapp.”
Ta lausus, et enne esinemisi ta sellele ei mõelnudki, et need sõbrad ongi Eesti tippdžässmuusikud.
Kuna esimesed täispikad kontserdid olid menukad, võttis ta julguse kokku ning broneeris okoobri lõppu aja Riiga stuudiosse, kus on plaanis salvestada plaat. Materjali on kogunenud plaadijagu.
Kontsertidega tuli ka esinemispakkumisi, üks kindel on aasta alguses Viljandis koolidžässil: „Ise pole me kontserdipaiku eriti otsinud. Pakkumisi tuli uksest ja aknast, jäigi tulema ning tuleb edasi. Minu jaoks kõige olulisem on see, et minu kirjutatud muusika jõuab avalikkuse ette.”
Ta tõdes, et Eestis originaalmuusikaga liiga palju raha ei teeni: „Kui tahad muusikuna ära elada, pead kõik alla neelama, kuigi oma muusika tegemine on kõige hingelähedasem.”
Janno Trump on olnud viimased 6 aastat projektimuusik, see tähendab, et teeb kõike, mida vaja – bändiga Funkyfize käib ta mängimas erapidudel. Muud tööd on projektipõhised ning sõltuvalt hooajast võib olla esinemisgraafik päris tihe. Koostööd on ta saanud teha Eesti mitmete pop- ja džässartistidega.
Paar aastat on ta teinud ka õpetajatööd Gustav Adolfi gümnaasiumi muusikakoolis, kus andis bändi-, bassi- ja solfedžotunde: „See töö ammendas end. Võib-olla tuleb õpetamise isu kunagi tagasi, kuid praegu oli vabastav sealt ära tulla. Paraku kaob motivatsioon, kui õpilane ei viitsi tunniks ette valmistuda ja kaasa töötada.”
Janno Trump meenutas, et tema huvi muusika vastu sai alguse Arukülast Pääsulinnu koolist. Ta mõlemad vanemad on muusikaõpetajad, isa Juhan Trump saanud tuntuks heliloojana.
Esimese bändikogemuse sai Janno Trump just Pääsulinnust, kus oli õppinud mitu aastat akordionit ning siis otsustas isa teha koolibändi. Bassimäng oli tema jaoks akordionile mõnus vaheldus ning hakkas noorele muusikule meeldima.
Igal kevadel osales ta ka Raasiku valla lauluvõistlusel, kuid pärast keskkooli lõpetamist jäi laulmine tagaplaanile: „Kui vaja laulda lihtsamat taustavokaali, olen nõus, kuid sooloartistiks ei kipu.”
Oma esimesed lood kirjutas Janno Trump keskkooliajal sahtlisse: „Tõsisemalt hakkasin kirjutama Otsakoolis, kus koos pilliõppega tuli vajadus ka ise midagi proovida. Pillimängu teed projektides ja kollektiivides eelkõige teistele, igal muusikul tekib aga mingil hetkel vajadus teha midagi vaid endale.”
Heliloojast isalt pole ta muusika kirjutamiseks eriti nõu küsinud: „Isa muusika on veidi teistsugune, tal on väga ilusad laulud. Mina aga ei oskaks kunagi kirjutada laulusõnu. Olen saanud džässmuusiku hariduse, tema rohkem iseõppija. See, mida olen õppinud, on kindlasti suunanud mind oma rajale.”
Muusika, mida ta kirjutab, pole alati puhas džäss, seal on veidi funki, rocki: „Igal kontserdil võiks juhtuda midagi uut, improvisatsiooni igas loos. Klassikalises muusikas ja popis on kindlad partiid, džässis aga kriteeriume vähe ja loomisvabadus kõige kergem.”
Džässiga hakkas ta tegelema siis, kui astus Otsakooli, kus oli kaks suunda – klassikaline ja levimuusika: „Kuna mu eriala on basskitarr, siis klassikalises muusikas pole sellega eriti midagi teha. Džäss annab vabaduse, mida kusagil mujal koosluses väga ei saa. Kuna ma ei salli piire enda ümber, sobime hästi kokku.”
Järgmine eesmärk on tal valmis saada plaat, mis saaks bändi visiitkaardiks ning lootus jõuda muusikaga Eestist kaugemale.
Unustanud pole ta ka kodukoha publikut: „Olen Aruküla inimestele öelnud, et tulen väga hea meelega esinema, kui kutsustakse. Minu muusika pole küll massidele suunatud, kuid oleks huvitav oma loomingut tutvustada.”

ALLAN JÄRVE 7 bändi
Trump Conceptioni üks trompetimängijatest on Kuusalust pärit, praegu Kostiveres elav muusik Allan Järve, kes osaleb praegu regulaaselt 6-7 bändis: Pae Kollektiiv, Angus, InGeneral, El Sexteto, Susanna Aleksandra kvintett, Raul Sööt Deeper Sound, Trump Conception. Enda muusikat mängib ansamblis  Unit  Järve,  mille  looming on inspireeritud läänelikust ja põhjamaisest džässist.
Allan Järve rääkis, et projekte ja ettevõtmisi on muusikuna palju, esinemisgraafik tihe, praegu valmistub ta Valge Gospeli kontserdiks, kus lõi trompetimängijana kaasa ka paar aastat tagasi.
Kuna bände on palju, kipuvad esinemised sattuma samal päevale: „Vahel peab valima ning otsustan selle järgi, mis bändiga on aeg varem kinni pandud. Väga hull olukord pole, jõuab panustada igasse kollektiivi.”
Bändiga InGerenal kuuluvad nad muusikaagentuuri alla, kus on ka Tanel Padar, Ott Lepland ning mitmed teised tuntud muusikud. Ühise agentuuri all tegutsedes on olnud bändil võimalus nende lauljatega koos esineda ning osaleda muusikaprojektides.
Allan Järve on õpetaja kahes muusikakoolis – Kostiveres on tal paar trompetiõpilast ning ka Kuusalus, kus on ta ise muusikakooli lõpetanud ning elavad tema vanemad. Õpetajatöö talle meeldib, kuid tõdeb, et väikeste õpilaste koolitamine nõuab äärmiselt palju kannatlikkust.
Ise ta enam ei õpi – kevadel lõpetas Muusika- ja Teatriakadeemias magistriõppe džässtrompeti erialal. Enne seda õppis ta muusikat nii Otsakooli eelõppes kui Viljandi kultuuriakadeemias ning täiendanud ennast Soomes.
Ta sõnas, et pärast kooli lõpetamist elu väga palju ei muutunud, aktiivne muusikuelu käis juba paralleelselt õpingutega.
Trump Conceptionisse sattus ta trompetit mängima Janno Trumpi kutsel: „Oleme tuttavad muusikaakadeemias õppimise ajast. Muusikute ring on väike, kõik teavad üksteist.”
Muusikuelu peab Allan Järve ääretult põnevaks: „Mida rohkem erinevate kollektiivide, projektide ja stiilidega kokku puutuda, seda huvitavam. Kui mitmel rindel rügada, on võimalusi rohkem, ainult ühe bändiga on raskem. Lisaks veel plaatide salvestamine ja muu stuudioelu, mis põnevust lisavad.”
Džässmuusikani jõudis ta Kuusalu muusikakoolist, kus õpetaja Ott Kask tegi džässbändi, sealt sai sisse ka bändipisiku: „Orkestrid ja bändid käivad muusikueluga ikka koos.”
Ta lausus, et veidi rohkem aega tahaks pühendada muusika kirjutamisele: „Nädala sees on vaba aega piisavalt, seda tuleb ära kasutada, et oma oskusi lihvida. Muusika on lõputu protsess nagu tippsport, ennast peab pidevalt vormis hoidma, et edasi liikuda.”