Raasiku valla Kalesi küla elanik PRIIT VIIRSALU tahab panna külavaheteele liikluspiirangu oma eramaale Vahemetsa talu juurde.
„Mis saaks olla vallavalitsusel selle vastu, kui tee suletakse, teeremondi võiks jätta siis kaugesse tulevikku. Valitsus ei saa olla ülemuslik, kui rahva enamus midagi soovib,” rääkis Kalesi küla Vahemetsa talu peremees Priit Viirsalu, kes on nördinud, et võõrad ei hoia nende küla kruusateed.
Vana-Kalesi küla asub Aruküla ja Peningi küla vahel. Kui peamiselt käib liiklus mööda Aruküla-Peningi maanteed, siis Kalesi küla läbib veel üks väiksem tee, millest osa on Viirsalude eratee. Avaliku kasutuse lepingut pole ta vallavalitsusega sõlminud ning ütleb, et ei kavatse seda ka teha.
Eratee algusesse plaanib ta panna liiklust piirava märgi, mis lubab sissesõitu ainult omaniku loal.
Peremees kinnitas, et ükski külaelanik piirangu tõttu lõksu ei jää: „Meie külavanem Talvi Aruaas on käinud kõigi külaelanikega rääkimas, keegi pole piirangu vastu. Oma küla rahvast pole probleemi ka teelt läbi lasta, kuna nemad tunnetavad, kuidas tuleb teel sõita. Tõsi, väga palju võõraid siin ei käi, kuid nad ei hooli teest. Peatasin ühe kihutava tsiklimehe, kes küsis, kas soovin molli saada. Teed kasutatakse ka rallitamiseks, siit läheb läbi Enduro rallivõistlus. See tee pole aga maastikuvärk, vaid kodutee.”
Priit Viirsalu rääkis, et on oma naise esivanemate talumajas elanud 30 aastat ning selle oma kätega korda teinud, kõrvalhoonesse rajab elamist nende noorpere: „Nägin, kuidas seda teed 30 aastat tagasi ehitati, raha ei tulnud kolhoosilt, vaid maaparanduse tuludest, ehitustöö oli korralik, geodeedid käisid mõõtmas ning rajati truubid. Praeguse teehooldusega on tee aga ammendunud, taasiseseisvumisest alates pole siia kruusa peale veetud, ainult greiderdatud.”
Ta lausus, et saatis kirja vallavalitsusse – haldusosakonna juht käis teed vaatamas ning ütles Priit Viirsalule, et käesoleva aasta jooksul hakatakse kriitilisematesse kohtadesse kruusa peale vedama.
Priit Viirsalu on aga skeptiline: „Seda juttu olen kuulnud juba aastaid, midagi pole muutunud.”
Ta lisas, et vallavalitsusest lubati panna ka kiirusepiirang 30 kilomeetrit tunnis. Praegu võib tee alguses, kuhu külaelanikud tegid möödunud aastal oma raha eest asfalttee, sõita kuni 30 kilomeetrit tunnis. Asfalt ja piiranguala lõpevad Viirsalude lauda juures, kust edasi mööda kruusateed võib sõita kuni 50 kilomeetrit tunnis.
Kiirusepiirangust pole aga Vahemetsa peremehe sõnul kasu: „Isegi siis, kui postiljon sõidab 20 kilomeetrit tunnis, jääb üles tolmupilv. Kui sõita kiiremini, jääb pilv vahel õhku veerand tunniks nagu udu. Tolmutõrjet pole teele tehtud ning mõistan, et see on kallis lõbu. Kui meile tehakse, tahavad teised ka.”
Ka kruusa toomise varianti ta ei poolda: „Seda teed ei tohiks üldse enam greiderdada, see vajab täielikku remonti. Kui kuival ajal käis greider neli korda, tulid tee pinnast välja suured kivid – see on tee selgroog ning märk sellest, et greiderdada enam ei saa. See on sama nagu hambaauguga – siledaks lihvimine asja ei lahenda.”
1993. aastal, kui maid tagastati, andis Priit Viirsalu aga allkirja dokumendile, kus on kirjas, et liiklemist teel ei tohi takistada. Taluperemees tõdeb, et dokument tõepoolest kehtib, kuid aeg on edasi läinud, elu on muutunud ning tee hoidmiseks tuleb liiklust piirata: „See pole ainult minu soov, vaid kogu külarahva, seisame ühiselt selle tee eest ja ajame asja avalikult nii, et kõik teavad.”
Avaliku kasutamise lepingu sõlmimist pakkus vallavalitsus Viirsaludele viimati 2011. aastal: „Mina sellele alla ei kirjutanud. Milleks üldse siis lepingut vaja, kui vallavalitsus teeb ise, mis tahab. Saaksime oma külas ise hakkama, meil on isegi oma traktor. Vallaeelarvest saaks kokku hoida hulga raha.”
Valla haldusosakonna juhataja Ando Liiv käis möödunud nädalal Peningi-Kalesi teelõiku vaatamas ning tõdes, et tee tolmas tol hetkel kõvasti, kuid üldine olukord pärast profiil-hööveldamist on märksa parem kui enne.
Ta lausus, et vallavalitsus paigaldab teelõigule kiirust piiravad märgid, millega on lubatud suurim sõidukiirus 30 kilomeetrit tunnis: „Tee hooldaja koristab kõik suured lahtised kivid ning kõige kriitilisematesse kohtadesse veetakse käesoleva aasta jooksul kruusa peale.”
Tee sulgemiseks pole haldusosakonna juhi sõnul aga Viirsaludel õigust: „Raasiku vallavalitsuse korraldus „Õigusevastaselt võõrandatud maa tagastamine“, mis väljastatud 30. augustil 1993, ütleb, et liiklust ei tohi takistada talu maad läbival teel. Seega pole õigust teele ise seada ühtegi piirangut ega muud liiklust segavat takistust.”
Vallavanem Raivo Uukkivi lausus, et umbes 3,5 kilomeetri pikkust teed, millest 99 protsenti kuulub kohalikule omavalitsusele, kindlasti sulgeda ei saa: „See on avalik tee ja selleks ka jääb. Pealegi on valla eelarvest selle tee remondiks tehtud oluliselt enam kulutusi, kui vaid greiderdamisega seonduv. Tee enimkasutatavamad osad on saanud ka mustkatte.”
