Iseseisev Raasiku vald

1618

ANDRE SEPP,
Raasiku vallavanem 1999-2011,
riigikogu liige,
Reformierakond

Raasiku vallal on olnud vähe juhte ja neid on usaldanud nii kohalik kogukond, volikogu kui vallaelanikud. Seega on nende roll valla arengu ning tuleviku suunamisel keskmisest suurem. Seetõttu ei tohiks olla võimatu kasvatada iseseisva haldusüksusena edasi tegutsemiseks tänane elanike arv ehk 4717 haldusreformiga seatud minimaalse 5000 elanikuni.
Eelmisel nädalal Harju Elu artiklis „Raasiku vald vaatab Rae poole” väljendab Raasiku vallavanem Raivo Uukkivi oma laiema unistusena Rae, Raasiku ja Kiili valla ühinemist ja kui Raasiku vald peaks naabriga liituma, siis eelistatult Rae vallaga, mida oleme eelnevalt lugenud ka Sõnumitoojast.
Kindlasti on tegevuskava aluseks kavandatav reformikava ja sellest tulenev soov jätta toimima omavalitsused, kus elab üle 5000 elaniku. Justkui kättemängitud võimalus tänase Raasiku vallajuhi plaani täitumiseks. Nõustun, et matemaatika aitab reformi eesmärkidele lähemale, aga ei lahenda tegelikke elanike paiknemise küsimusi ning siin oleks rohkem vaja erilahendusi.
Vallavanema avalik liitumis­plaan paneb Raasiku vallavolikogu väga ebamugavasse olukorda. Soovitakse ju hoopis naaberkülade liitumist meie vallaga, et lahendada aastaid kestnud arusaamatus Raasiku aleviku ümberkaudsete külade kuulumise osas. Reaalne ja vastutustundlik lahendus kodanikele ja haldusjaotuse loogikale. Kindlasti võinuks ka varem külade liitumist teostada, aga seda on seganud erinevad haldusterritoriaalse reformi visioonid. Nüüd oleks sellega õige aeg initsiatiivikalt tegutseda.
Iga vallajuht teab, et suurim tulubaas on üksikisiku tulumaks. Rohkem elanikke, rohkem raha ning paremaid teenuseid on ka haldusreformi eesmärk. Seda meeldivam on lugeda, kuidas meiega sarnane Kiili vald korraldas aktiivse vallakodanikuks kaasamise kampaania ja sai täiendavad 300 kodanikku. Raasiku valla rahvaarv tõusis samal ajal mõne inimese võrra. Kasvasid Rae, Jõelähtme, Kuusalu elanike arvud. Kampaania tulemusena jätkab Kiili tõenäoliselt iseseisvana, suurendades oma tulubaasi 6 protsendi võrra ainuüksi lisandunud kodanike arvelt.
Raasiku vald isegi ei alustanud eelmisel aastal registreerimiskampaaniat, rääkimata aktiivsest selgitustööst, miks oleks kasulik või vajalik end meie valda registreerida. Vallavanema aastalõpu üleskutsest „registreerige end Raasiku valla kodanikeks” jäi selgelt väheseks. Nüüd saime sellele ka vastuse, et Rae vallavolikogu liikme ja Raasiku vallavanema unistus on hoopis teine – suureks liitumine!
Raasiku vald on nii mulle 11 tööaastale tagasivaates kui täna kõrvaltvaatajana väga hästi toimiv, kasvav ja kultuuriliselt ühtehoidev omavalitsus, kus elab kindlasti rohkem kui 5000 elanikku. Neid reformikavasidki on eelnevalt korduvalt arutatud. Minu hinnangul ei ole see liitmine ilma kogukonnale viga tegemata võimalik üheski suunas.
Harjumaa kaart ütleb siin rohkem kui 100 sõna: Raasiku vald peaks jätkama iseseisvana ja selle nimel tuleks tööd teha. Reformikava võib riigikogu menetlusse jõuda juba veebruaris. Hea tahtmise juures on vajalik elanike arv saavutatav, kuid seda peab aktiivselt eest vedama. Raasiku volikogu liikmetele soovin meelekindlust Raasiku valla arendamisel ja oma kodanike elu edendamisel!

Eelmine artikkelSPORDIUUDISED
Järgmine artikkelKehra rõivatootja RAIVO HOLM on Eesti meister käsipallis